Swedbank: välisnõudlus hakkab paranema

Tõnu Mertsina
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Kuigi euroala majanduskasvu prognoosi on aasta alguses järjekordselt allapoole korrigeeritud, peaks selle piirkonna majandus kasvama eelmise aastaga samas tempos.

Eesti kümne peamise kaubanduspartneri impordinõudluses ootab Swedbankaga paranemist, mis peaks andma meie ettevõtetele rohkem ekspordivõimalusi, kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina täna avaldatud kaubavahetuse statistikat.

Pärast seitse kuud kestnud langust kasvas kaupade eksport Eestist veebruaris aastases võrdluses 7%. Osaliselt aitas sellisele tugevale kasvule kaasa möödunud aasta veebruaris järsult allapoole langenud võrdlusbaas. Eestis toodetud kaupade eksport kasvas aga 3%. Selle aasta kahe esimese kuu jooksul Eestis toodetud kaupade eksport aga vähenes 3,6 protsenti. Kuna ekspordihinnad on jätkuvalt languses (kahe kuu keskmisena –2,7%), siis on ekspordimahu vähenemine tagasihoidlikum.

Kõige enam aitas veebruaris Eestis toodetud kaupade ekspordile kaasa puidu- ja andmesideseadmete (elektroonikaseadmed) ning mööbli väljaveo kasv. Seevastu pidurdasid ekspordi kasvu enim põlevkiviõlitoodete ja elektrienergia ekspordikäibe vähenemine. Siin tuleks jällegi arvestada, et nende kahe kauba hinnad on tugevas languses, mis omakorda vähendab ekspordikäivet. Andmesideseadmete käibe peatsest kasvust andis juba eelmistel kuudel märku tellimuste tugev kasv. Nende kaupade langus vähendas Eesti eksporti möödunud aastal kõige enam. Nüüd peaks andmesideseadmete langus tasapisi välja taanduma ning kuna tegemist on suure kaubagrupiga, siis annab see ka tugevama positiivse panuse Eesti koguekspordile.

Riikide järgi kasvas veebruaris Eestis toodetud kaupade eksport kõige enam Rootsi (elektroonikaseadmed), Saudi Araabiasse (teravili) ja Soome (optilised, mõõte- ja täppisseadmed, puidutooted ja mehaanilised seadmed). Kõige enam langes aga ekspordikäive Hollandisse (põlevkiviõlitooted).

Kui kaupade kogueksport Venemaale on viimastel kuudel tublisti aeglustunud, siis Eestis toodetud kaupade ekspordi juures viimastel kuudel selget paranemist toimunud ei ole. Samas, kuna Venemaa osakaal oli veebruaris Eestis toodetud kaupade ekspordist vaid 1,4% (aasta alguses ongi Venemaale suunatud kaupade osakaal veidi väiksem), siis selle languse mõju Eesti eksportivatele tootmisettevõtetele on tagasihoidlik. Kõige enam vähenes veebruaris mehaaniliste seadmete ja valmistoiduainete eksport Venemaale. Koos reeksporditavate kaupadega on Venemaa osakaal Eesti ekspordis aga suurem ning selle langus vähendab meie transporditeenuste käivet.

Kui veel detsembris oli kaupade import tugevas languses, siis selle aasta esimese kahe kuuga on import kasvanud. Veebruaris suurenes import Eestisse 5%. Impordi kasvu taga on kapitali- ja tarbekaupade sisseveo suurenemine. Ettevõtete tootmisprotsessis kasutatavate vahetarbekaupade import küll väheneb veel, kuid see langus on sel aastal tasapisi taandumas, mis viitab kaudselt ettevõtete toodangumahu järkjärgulisele paranemisele. Kapitalikaupade sisseveo kasv annab aga märku investeeringute kasvust. Möödunud aasta lõpus ettevõtete investeeringud küll veel vähenesid, kuid see tuli peamiselt transpordivahendite erakorraliselt suurest langusest.

Eesti kaubanduspartnerite impordinõudlus peaks sel aastal paranema. Kuigi euroala majanduskasvu prognoosi on selle aasta alguses järjekordselt allapoole korrigeeritud, peaks selle piirkonna majandus kasvama eelmise aastaga samas tempos. Eesti kümne peamise kaubanduspartneri impordinõudluses ootame aga paranemist, mis peaks andma meie ettevõtetele rohkem võimalusi ekspordiks. Alates möödunud aasta detsembrist järsult suurenenud eksporditellimused viitavad tellimuste järgi töötavate ettevõtete (eriti just elektroonika- ja elektriseadmete) väljaveo suurenemisele. Eestis toodetud kaupadest 43% eksporditakse Rootsi ja Soome, kus peaks sel aastal impordinõudlus paranema. Swedbanki tööstusuuringu järgi on ettevõtetel sel aastal Skandinaavia riikide kõrval fookuses veel Saksamaa, Taani ja Suurbritannia turud.

Osale arutelus

  • Äripaev

    Äripaev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,55 0.232423
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 59,47 0.17011
Hiina jüaan CNY 7,78 -0.062971
Hongkongi dollar HKD 9,18 0.115608
Horvaatia kuna HRK 7,57 0.009253
Iisraeli seekel ILS 4,14 0.278632
India ruupia INR 76,11 -0.033361
Indoneesia ruupia IDR 15895,00 0.044058
Islandi kroon ISK 121,60 0.049366
Jaapani jeen JPY 131,79 -0.151532
Kanada dollar CAD 1,50 -0.02133
LAV rand ZAR 16,44 0.242084
Lõuna-Korea vonn KRW 1277,10 -0.156359
Malaysia ringgit MYR 4,84 -0.397094
Mehhiko peeso MXN 22,09 0.205942
Norra kroon NOK 9,64 -0.021162
Poola slott PLN 4,22 -0.021321
Rootsi kroon SEK 9,90 0.019303
Rubla RUB 69,48 0.067696
Rumeenia leu RON 4,65 0.036594
Singapuri dollar SGD 1,59 -0.031452
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.027069
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.018904
Taani kroon DKK 7,44 -0.007659
Tai baht THB 38,47 0.026001
Tšehhi kroon CZK 25,50 0.027459
Türgi liir TRY 4,67 0.35493
Ukraina grivna UAH 31,29 0.110046
Ungari forint HUF 313,29 0.012769
USA dollar USD 1,18 0.108195
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 0.055273
Valgevene rubla BRL 3,83 0.133322
Valgevene rubla BYN 23150,00 0.108108

Valdkonna töökuulutused