Swedbank: välisnõudlus hakkab paranema

Tõnu Mertsina
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Kuigi euroala majanduskasvu prognoosi on aasta alguses järjekordselt allapoole korrigeeritud, peaks selle piirkonna majandus kasvama eelmise aastaga samas tempos.

Eesti kümne peamise kaubanduspartneri impordinõudluses ootab Swedbankaga paranemist, mis peaks andma meie ettevõtetele rohkem ekspordivõimalusi, kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina täna avaldatud kaubavahetuse statistikat.

Pärast seitse kuud kestnud langust kasvas kaupade eksport Eestist veebruaris aastases võrdluses 7%. Osaliselt aitas sellisele tugevale kasvule kaasa möödunud aasta veebruaris järsult allapoole langenud võrdlusbaas. Eestis toodetud kaupade eksport kasvas aga 3%. Selle aasta kahe esimese kuu jooksul Eestis toodetud kaupade eksport aga vähenes 3,6 protsenti. Kuna ekspordihinnad on jätkuvalt languses (kahe kuu keskmisena –2,7%), siis on ekspordimahu vähenemine tagasihoidlikum.

Kõige enam aitas veebruaris Eestis toodetud kaupade ekspordile kaasa puidu- ja andmesideseadmete (elektroonikaseadmed) ning mööbli väljaveo kasv. Seevastu pidurdasid ekspordi kasvu enim põlevkiviõlitoodete ja elektrienergia ekspordikäibe vähenemine. Siin tuleks jällegi arvestada, et nende kahe kauba hinnad on tugevas languses, mis omakorda vähendab ekspordikäivet. Andmesideseadmete käibe peatsest kasvust andis juba eelmistel kuudel märku tellimuste tugev kasv. Nende kaupade langus vähendas Eesti eksporti möödunud aastal kõige enam. Nüüd peaks andmesideseadmete langus tasapisi välja taanduma ning kuna tegemist on suure kaubagrupiga, siis annab see ka tugevama positiivse panuse Eesti koguekspordile.

Riikide järgi kasvas veebruaris Eestis toodetud kaupade eksport kõige enam Rootsi (elektroonikaseadmed), Saudi Araabiasse (teravili) ja Soome (optilised, mõõte- ja täppisseadmed, puidutooted ja mehaanilised seadmed). Kõige enam langes aga ekspordikäive Hollandisse (põlevkiviõlitooted).

Kui kaupade kogueksport Venemaale on viimastel kuudel tublisti aeglustunud, siis Eestis toodetud kaupade ekspordi juures viimastel kuudel selget paranemist toimunud ei ole. Samas, kuna Venemaa osakaal oli veebruaris Eestis toodetud kaupade ekspordist vaid 1,4% (aasta alguses ongi Venemaale suunatud kaupade osakaal veidi väiksem), siis selle languse mõju Eesti eksportivatele tootmisettevõtetele on tagasihoidlik. Kõige enam vähenes veebruaris mehaaniliste seadmete ja valmistoiduainete eksport Venemaale. Koos reeksporditavate kaupadega on Venemaa osakaal Eesti ekspordis aga suurem ning selle langus vähendab meie transporditeenuste käivet.

Kui veel detsembris oli kaupade import tugevas languses, siis selle aasta esimese kahe kuuga on import kasvanud. Veebruaris suurenes import Eestisse 5%. Impordi kasvu taga on kapitali- ja tarbekaupade sisseveo suurenemine. Ettevõtete tootmisprotsessis kasutatavate vahetarbekaupade import küll väheneb veel, kuid see langus on sel aastal tasapisi taandumas, mis viitab kaudselt ettevõtete toodangumahu järkjärgulisele paranemisele. Kapitalikaupade sisseveo kasv annab aga märku investeeringute kasvust. Möödunud aasta lõpus ettevõtete investeeringud küll veel vähenesid, kuid see tuli peamiselt transpordivahendite erakorraliselt suurest langusest.

Eesti kaubanduspartnerite impordinõudlus peaks sel aastal paranema. Kuigi euroala majanduskasvu prognoosi on selle aasta alguses järjekordselt allapoole korrigeeritud, peaks selle piirkonna majandus kasvama eelmise aastaga samas tempos. Eesti kümne peamise kaubanduspartneri impordinõudluses ootame aga paranemist, mis peaks andma meie ettevõtetele rohkem võimalusi ekspordiks. Alates möödunud aasta detsembrist järsult suurenenud eksporditellimused viitavad tellimuste järgi töötavate ettevõtete (eriti just elektroonika- ja elektriseadmete) väljaveo suurenemisele. Eestis toodetud kaupadest 43% eksporditakse Rootsi ja Soome, kus peaks sel aastal impordinõudlus paranema. Swedbanki tööstusuuringu järgi on ettevõtetel sel aastal Skandinaavia riikide kõrval fookuses veel Saksamaa, Taani ja Suurbritannia turud.

Osale arutelus

  • Äripaev

    Äripaev

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,50 -0.312263
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,50 -0.746415
Hiina jüaan CNY 7,88 0.099106
Hongkongi dollar HKD 9,33 0.121255
Horvaatia kuna HRK 7,48 -0.013364
Iisraeli seekel ILS 4,17 -0.353323
India ruupia INR 77,43 0.026095
Indoneesia ruupia IDR 15907,00 0.277375
Islandi kroon ISK 128,62 0.103514
Jaapani jeen JPY 133,81 -0.38712
Kanada dollar CAD 1,47 0.14743
LAV rand ZAR 15,83 -0.240754
Lõuna-Korea vonn KRW 1353,40 0.140584
Malaysia ringgit MYR 5,02 0.05585
Mehhiko peeso MXN 21,20 -0.695618
Norra kroon NOK 9,32 0.049895
Poola slott PLN 4,27 -0.217452
Rootsi kroon SEK 9,54 0.242676
Rubla RUB 68,78 -0.583975
Rumeenia leu RON 4,60 -0.0435
Singapuri dollar SGD 1,61 -0.229571
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.715374
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.083689
Taani kroon DKK 7,44 -0.005375
Tai baht THB 39,53 -0.02529
Tšehhi kroon CZK 26,04 -0.126562
Türgi liir TRY 4,18 -0.200635
Ukraina grivna UAH 31,52 0.246769
Ungari forint HUF 309,89 -0.045156
USA dollar USD 1,20 0.08123
Uus-Meremaa dollar NZD 1,63 -0.384231
Valgevene rubla BRL 3,73 -0.37613
Valgevene rubla BYN 23059,00 -0.457586

Valdkonna töökuulutused

Digitrükk otsib OSTU- JA LOGISTIKASPETSIALISTI

Finesta Baltic OÜ

26. september 2017