Swedbank: välisnõudlus hakkab paranema

Tõnu Mertsina
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Kuigi euroala majanduskasvu prognoosi on aasta alguses järjekordselt allapoole korrigeeritud, peaks selle piirkonna majandus kasvama eelmise aastaga samas tempos.

Eesti kümne peamise kaubanduspartneri impordinõudluses ootab Swedbankaga paranemist, mis peaks andma meie ettevõtetele rohkem ekspordivõimalusi, kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina täna avaldatud kaubavahetuse statistikat.

Pärast seitse kuud kestnud langust kasvas kaupade eksport Eestist veebruaris aastases võrdluses 7%. Osaliselt aitas sellisele tugevale kasvule kaasa möödunud aasta veebruaris järsult allapoole langenud võrdlusbaas. Eestis toodetud kaupade eksport kasvas aga 3%. Selle aasta kahe esimese kuu jooksul Eestis toodetud kaupade eksport aga vähenes 3,6 protsenti. Kuna ekspordihinnad on jätkuvalt languses (kahe kuu keskmisena –2,7%), siis on ekspordimahu vähenemine tagasihoidlikum.

Kõige enam aitas veebruaris Eestis toodetud kaupade ekspordile kaasa puidu- ja andmesideseadmete (elektroonikaseadmed) ning mööbli väljaveo kasv. Seevastu pidurdasid ekspordi kasvu enim põlevkiviõlitoodete ja elektrienergia ekspordikäibe vähenemine. Siin tuleks jällegi arvestada, et nende kahe kauba hinnad on tugevas languses, mis omakorda vähendab ekspordikäivet. Andmesideseadmete käibe peatsest kasvust andis juba eelmistel kuudel märku tellimuste tugev kasv. Nende kaupade langus vähendas Eesti eksporti möödunud aastal kõige enam. Nüüd peaks andmesideseadmete langus tasapisi välja taanduma ning kuna tegemist on suure kaubagrupiga, siis annab see ka tugevama positiivse panuse Eesti koguekspordile.

Riikide järgi kasvas veebruaris Eestis toodetud kaupade eksport kõige enam Rootsi (elektroonikaseadmed), Saudi Araabiasse (teravili) ja Soome (optilised, mõõte- ja täppisseadmed, puidutooted ja mehaanilised seadmed). Kõige enam langes aga ekspordikäive Hollandisse (põlevkiviõlitooted).

Kui kaupade kogueksport Venemaale on viimastel kuudel tublisti aeglustunud, siis Eestis toodetud kaupade ekspordi juures viimastel kuudel selget paranemist toimunud ei ole. Samas, kuna Venemaa osakaal oli veebruaris Eestis toodetud kaupade ekspordist vaid 1,4% (aasta alguses ongi Venemaale suunatud kaupade osakaal veidi väiksem), siis selle languse mõju Eesti eksportivatele tootmisettevõtetele on tagasihoidlik. Kõige enam vähenes veebruaris mehaaniliste seadmete ja valmistoiduainete eksport Venemaale. Koos reeksporditavate kaupadega on Venemaa osakaal Eesti ekspordis aga suurem ning selle langus vähendab meie transporditeenuste käivet.

Kui veel detsembris oli kaupade import tugevas languses, siis selle aasta esimese kahe kuuga on import kasvanud. Veebruaris suurenes import Eestisse 5%. Impordi kasvu taga on kapitali- ja tarbekaupade sisseveo suurenemine. Ettevõtete tootmisprotsessis kasutatavate vahetarbekaupade import küll väheneb veel, kuid see langus on sel aastal tasapisi taandumas, mis viitab kaudselt ettevõtete toodangumahu järkjärgulisele paranemisele. Kapitalikaupade sisseveo kasv annab aga märku investeeringute kasvust. Möödunud aasta lõpus ettevõtete investeeringud küll veel vähenesid, kuid see tuli peamiselt transpordivahendite erakorraliselt suurest langusest.

Eesti kaubanduspartnerite impordinõudlus peaks sel aastal paranema. Kuigi euroala majanduskasvu prognoosi on selle aasta alguses järjekordselt allapoole korrigeeritud, peaks selle piirkonna majandus kasvama eelmise aastaga samas tempos. Eesti kümne peamise kaubanduspartneri impordinõudluses ootame aga paranemist, mis peaks andma meie ettevõtetele rohkem võimalusi ekspordiks. Alates möödunud aasta detsembrist järsult suurenenud eksporditellimused viitavad tellimuste järgi töötavate ettevõtete (eriti just elektroonika- ja elektriseadmete) väljaveo suurenemisele. Eestis toodetud kaupadest 43% eksporditakse Rootsi ja Soome, kus peaks sel aastal impordinõudlus paranema. Swedbanki tööstusuuringu järgi on ettevõtetel sel aastal Skandinaavia riikide kõrval fookuses veel Saksamaa, Taani ja Suurbritannia turud.

Osale arutelus

  • Äripaev

    Äripaev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.0629129
Brasiilia reaal BRL 4,25 -0.0775012
Bulgaaria leev BGN 1,95 -0.0971221
Filipiinide peeso PHP 59,57 0.2001615
Hiina jüaan CNY 7,70 0.0506717
Hongkongi dollar HKD 8,93 -0.0570578
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.1063543
Iisraeli seekel ILS 4,20 -0.0928616
India ruupia INR 81,23 0.4290041
Indoneesia ruupia IDR 16131,10 0.2749447
Islandi kroon ISK 138,25 -0.1011634
Jaapani jeen JPY 124,02 -0.2413127
Kanada dollar CAD 1,51 0.0595869
LAV rand ZAR 15,62 0.1917355
Lõuna-Korea vonn KRW 1278,08 0.1465276
Malaysia ringgit MYR 4,68 0.0170871
Mehhiko peeso MXN 21,53 0.0376298
Norra kroon NOK 9,73 0.0349392
Poola slott PLN 4,28 -0.0583798
Rootsi kroon SEK 10,25 -0.0555788
Rumeenia leu RON 4,68 -0.0704045
Singapuri dollar SGD 1,54 0.0064758
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.0113058
Šveitsi frank CHF 1,13 0.0354516
Taani kroon DKK 7,46 -0.0709761
Tai baht THB 36,05 -0.2365806
Tšehhi kroon CZK 25,52 -0.0548224
Türgi liir TRY 6,11 0.5677237
Ukraina grivna UAH 31,95 -0.0791204
Ungari forint HUF 321,27 -0.0217838
USA dollar USD 1,14 -0.0789681
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.3033006
Valgevene rubla BYN 2,45 -0.0897813
Vene rubla RUB 75,49 -0.0520323

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019