Swedbank: välisnõudlus hakkab paranema

Tõnu Mertsina
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Kuigi euroala majanduskasvu prognoosi on aasta alguses järjekordselt allapoole korrigeeritud, peaks selle piirkonna majandus kasvama eelmise aastaga samas tempos.

Eesti kümne peamise kaubanduspartneri impordinõudluses ootab Swedbankaga paranemist, mis peaks andma meie ettevõtetele rohkem ekspordivõimalusi, kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina täna avaldatud kaubavahetuse statistikat.

Pärast seitse kuud kestnud langust kasvas kaupade eksport Eestist veebruaris aastases võrdluses 7%. Osaliselt aitas sellisele tugevale kasvule kaasa möödunud aasta veebruaris järsult allapoole langenud võrdlusbaas. Eestis toodetud kaupade eksport kasvas aga 3%. Selle aasta kahe esimese kuu jooksul Eestis toodetud kaupade eksport aga vähenes 3,6 protsenti. Kuna ekspordihinnad on jätkuvalt languses (kahe kuu keskmisena –2,7%), siis on ekspordimahu vähenemine tagasihoidlikum.

Kõige enam aitas veebruaris Eestis toodetud kaupade ekspordile kaasa puidu- ja andmesideseadmete (elektroonikaseadmed) ning mööbli väljaveo kasv. Seevastu pidurdasid ekspordi kasvu enim põlevkiviõlitoodete ja elektrienergia ekspordikäibe vähenemine. Siin tuleks jällegi arvestada, et nende kahe kauba hinnad on tugevas languses, mis omakorda vähendab ekspordikäivet. Andmesideseadmete käibe peatsest kasvust andis juba eelmistel kuudel märku tellimuste tugev kasv. Nende kaupade langus vähendas Eesti eksporti möödunud aastal kõige enam. Nüüd peaks andmesideseadmete langus tasapisi välja taanduma ning kuna tegemist on suure kaubagrupiga, siis annab see ka tugevama positiivse panuse Eesti koguekspordile.

Riikide järgi kasvas veebruaris Eestis toodetud kaupade eksport kõige enam Rootsi (elektroonikaseadmed), Saudi Araabiasse (teravili) ja Soome (optilised, mõõte- ja täppisseadmed, puidutooted ja mehaanilised seadmed). Kõige enam langes aga ekspordikäive Hollandisse (põlevkiviõlitooted).

Kui kaupade kogueksport Venemaale on viimastel kuudel tublisti aeglustunud, siis Eestis toodetud kaupade ekspordi juures viimastel kuudel selget paranemist toimunud ei ole. Samas, kuna Venemaa osakaal oli veebruaris Eestis toodetud kaupade ekspordist vaid 1,4% (aasta alguses ongi Venemaale suunatud kaupade osakaal veidi väiksem), siis selle languse mõju Eesti eksportivatele tootmisettevõtetele on tagasihoidlik. Kõige enam vähenes veebruaris mehaaniliste seadmete ja valmistoiduainete eksport Venemaale. Koos reeksporditavate kaupadega on Venemaa osakaal Eesti ekspordis aga suurem ning selle langus vähendab meie transporditeenuste käivet.

Kui veel detsembris oli kaupade import tugevas languses, siis selle aasta esimese kahe kuuga on import kasvanud. Veebruaris suurenes import Eestisse 5%. Impordi kasvu taga on kapitali- ja tarbekaupade sisseveo suurenemine. Ettevõtete tootmisprotsessis kasutatavate vahetarbekaupade import küll väheneb veel, kuid see langus on sel aastal tasapisi taandumas, mis viitab kaudselt ettevõtete toodangumahu järkjärgulisele paranemisele. Kapitalikaupade sisseveo kasv annab aga märku investeeringute kasvust. Möödunud aasta lõpus ettevõtete investeeringud küll veel vähenesid, kuid see tuli peamiselt transpordivahendite erakorraliselt suurest langusest.

Eesti kaubanduspartnerite impordinõudlus peaks sel aastal paranema. Kuigi euroala majanduskasvu prognoosi on selle aasta alguses järjekordselt allapoole korrigeeritud, peaks selle piirkonna majandus kasvama eelmise aastaga samas tempos. Eesti kümne peamise kaubanduspartneri impordinõudluses ootame aga paranemist, mis peaks andma meie ettevõtetele rohkem võimalusi ekspordiks. Alates möödunud aasta detsembrist järsult suurenenud eksporditellimused viitavad tellimuste järgi töötavate ettevõtete (eriti just elektroonika- ja elektriseadmete) väljaveo suurenemisele. Eestis toodetud kaupadest 43% eksporditakse Rootsi ja Soome, kus peaks sel aastal impordinõudlus paranema. Swedbanki tööstusuuringu järgi on ettevõtetel sel aastal Skandinaavia riikide kõrval fookuses veel Saksamaa, Taani ja Suurbritannia turud.

Osale arutelus

  • Äripaev

    Äripaev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 -0.0126743
Brasiilia reaal BRL 4,42 0.0339805
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 62,46 0
Hiina jüaan CNY 7,93 0
Hongkongi dollar HKD 9,20 0
Horvaatia kuna HRK 7,40 0.1258645
Iisraeli seekel ILS 4,25 0
India ruupia INR 80,54 0
Indoneesia ruupia IDR 16961,81 0
Islandi kroon ISK 124,50 0.0803859
Jaapani jeen JPY 130,53 0
Kanada dollar CAD 1,54 -0.0194729
LAV rand ZAR 15,69 0
Lõuna-Korea vonn KRW 1320,50 0
Malaysia ringgit MYR 4,76 0
Mehhiko peeso MXN 22,29 0
Norra kroon NOK 9,58 0
Poola slott PLN 4,32 0
Rootsi kroon SEK 10,37 0
Rumeenia leu RON 4,65 0
Singapuri dollar SGD 1,60 0
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.0560475
Šveitsi frank CHF 1,16 0
Taani kroon DKK 7,45 0
Tai baht THB 39,04 0
Tšehhi kroon CZK 25,84 0
Türgi liir TRY 5,62 0.0801439
Ukraina grivna UAH 30,97 0
Ungari forint HUF 325,15 0
USA dollar USD 1,17 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 0
Valgevene rubla BYN 2,33 0
Vene rubla RUB 74,32 0

Valdkonna töökuulutused