1. aprilli transpordi ja logistika libauudised

Omniline 2
Omniva lubas 1. aprillil, et taastab postipaatide teenuse ja toob ka suuremad...

1. aprill oli naljapüha ka logistika- ja transpordivaldkonnas, kust laekus hulga pressiteateid libauudistega. Ülevaade, mida seekord välja mõeldi.

Alexela investeerib odava laenuraha tanklaketi laiendamisse

Eesti üks suurimaid tanklakette Alexela saavutas pankadega kokkuleppe negatiivse intressiga suurlaenus – vahendeid kasutatakse, et asuda agressiivselt laienema.                       .

Aastaid Eesti suurima tanklaketi tiitlit kandnud Alexela tanklakett jõudis pankadega kokkuleppele negatiivse intressiga suurlaenus, mida ettevõte asub kasutama oma tanklaketi laiendamise nimel. Laienemiskava kohaselt on eesmärgiks üles osta eeskätt väiketanklaid, mis asuvad erinevates Eestimaa maapiirkondades.

Alexela Oil juhatuse esimehe Ain Kuusik sõnul on ettevõtte ostuplaanid tõsised ning head võimalust edukalt ärist väljuda pakutakse kõigile FIE-dele ja OÜ-dele, kes seni järjepidevalt ühest-kahest tanklast koosnevaid ettevõtteid on majandanud. „Meie nägemuses mahub Eesti turule pikas plaanis vaid neli-viis tanklaketti ning kõik teised peavad varem või hiljem liituma mõne suuremaga,“ viitas Kuusik. Tema sõnul on Alexela juba käinud vaatamas erinevaid väiketanklaid. „Eelmine nädal külastasime näiteks Keeni, Eidapere ja Selja asulates asuvaid tanklaid. Oleme tänulikud kõigi vihjete eest, mis viiksid võimalike ostutehinguteni,“ sõnas Ain Kuusik.

Ettevõte loodab aasta lõpuks jõuda tanklate arvult tänaselt 63 tanklalt 85 tanklani, saades nii taas suurimaks tanklaketiks Eestis.

Maxima e-kaupluse droon.
Maxima e-kaupluse droon.

E-Maxima katsetab kulleritena droone
Eesti esimene toidu- ja esmatarbekaupade internetikauplus e-Maxima kavatseb testida droonidega teostatavat kaubatarnesüsteemi. Juhul kui testid kulgevad edukalt, saab uue kaubatarnesüsteemi abil täita väikesemahulisi tellimusi koguni kuni 30 minutiga.

Maxima jaeketi internetikauplus, mis toimetab klientidele nende igapäevakaupu otse koju, töötab Eesti turul juba üle aasta. Tänaseni tuuakse kaupu klientidele selleks spetsiaalselt kohaldatud autode abil, lisaks pakutakse ostjatele võimalust tulla komplekteeritud kaubale ise järele Tallinna esimesse Maxima XXX hüpermarketisse Linnamäe teel.

“Otsustasime teha e-poe arengus järgmise sammu ning testida droone, mis suudavad viia väiksemaid tellimusi klientideni mitu korda kiiremini, kui seda suudab autoga kuller,” ütles e-Maxima juht Mihhail Solovjov. “Lisaks on sellised lennuaparaadid praegustest transpordivahenditest märgatavalt keskkonnasõbralikumad.”

Katsedrooni mudel on varustatud nii vertikaalset õhkutõusmist kui ka horisontaalset lendu võimaldavate propelleritega. Drooni ohutussüsteem aitab aparaadil automaatselt tuvastada takistusi ning neist nii maal kui õhus mööduda. Lennumasin on suuteline tõusma kuni 120 meetri kõrgusele ning selle lennuulatus on kuni 24 kilomeetrit.

Selleks, et droon leiaks kliendi kodus maandumispaiga, tuleb see tähistada spetsiaalse punast värvi e-tähe kujulise märgiga, mis on identne ettevõtte logol kasutatud kirjatüübiga. Maandumismärgile tuginedes paigaldab aparaat saadetise täpselt ettenähtud kohale. Solovjovi sõnul on kogu tarneprotsessi pikkuseks alates tellimusest kuni kohaletoimetamiseni kuni 30 minutit. “Usun, et ühel päeval saab e-Maxima lennumasinatest sama tavaline nähtus, nagu on täna veoautod meie teedel,” lisas Solovjov.

 

Hansapost: pea 20 aastat tagasi tellitud postipakk jõudis kliendini

Täna jõudis Häädemeeste valda Tõllametsa tallu 1998. aastal Hansapostist tellitud postipakk. Selgitamaks, miks ja kelle süül pakk 18 aastat kaotsis oli, on algatatud nii postimüügi- kui kullerfirmas sisejuurdlus. 

Paki tellinud Manivald Mõtsale tuli VHS-mängijat sisaldanud postipakk üllatusena: „Mis ma sellega nüüd teen? Viimased kassetid viskasin tunamullu ära. Kusjuures kulleril oli veel jultumust minult 2400 krooni küsida, kust ma neid kroone võtan enam,“ oli Mõts segaduses.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste hoonest saab Tartu suurim parkimismaja

Kooli ülalpidamiskulude vähendamiseks ja Tartu kesklinna parkimisvõimaluste parendamiseks muudetakse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse hoone alates selle aasta juunist parkimismajaks, KVÜÕA töötajatele ja kadettidele püstitatakse Raadile aastaringselt kasutatav ilmastikukindel õppe-, töö- ja majutuslinnak.

„Tartu kesklinna hoone ei vaja kapitalimahukaid töid,“ ütles õppeasutuse toetusosakonna ülem major Ants Areng. „Riia 12 fassaadi kaheksast sambast on vaja ainult kaks maha võtta, et autod peauksest sisse pääseks, lammutada paar siseseina ning ehitada mõned kaldteed.“ Telklinnaku püstitamine Raadile on aga poole tunni küsimus. Parkimismaja ehitus on seotud ka koolis antava õppega. Nimelt saavad sõjaväelise juhtimise maaväe eriala kadetid uuest aastast spetsialiseeruda parkimiskorralduse erialale. Muuhulgas õpivad tulevased ohvitserid nii tsiviil- kui ka sõjalise parkimise põhitõdesid, kiirparklate rajamist ja parklate maskeerimist, erinevas formatsioonis (nt malelaud, noolepea jms) parkimist, aga ka seda, kuidas parkida vineerplaatide abil üksteise peale mitu sõidukit.

Omniline
Omniline

Omniva taastab postipaadi teenuse

Omniva taastab ajalukku vajunud postipaadi teenuse, mis hakkab teenindama aastaringselt Eesti väikesaartel elavaid inimesi ning suveperioodil ka laidudel suvitavaid inimesi.

Eestis on üle 1500 saare, millest 19 on asustatud püsielanikega. Suvitushooajal kasvab asustatud saarte arve kordades. Saartel elab püsivalt 41 000 inimest. Suvitusperioodil kasvab ka seegi number kordades suuremaks. Aastaringselt asustatud saared on: Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Kihnu, Kassari, Vormsi, Prangli, Ruhnu, Piirissar, Manija, Abruka, Kesselaid, Vilsandi, Naissaar, Väike-Pakri, Osmussaar, Kõinastu, Aegna ja Mohni.

Väikesaartele hakatakse pakkuma kogu Omniva teenuste valikut. Lisaks kirjadele, ajalehtedele, tähtsaadetistele ja pakkidele saab Omniva postipaadiga saartele tellida ka Maxima, Selveri ja Coopi toidu- ja esmatarbekaupu, mis muudab suvitamise väikesaartel oluliselt mugavamaks, kuna pole vaja karta toiduvarude lõppemist. Samuti saavad käsipagasiga reisijad liikuda mandrilt saartele ja tagasi või erinevate saarte vahel.

Omniva väikesaarte programmi direktori Martin Lutsu sõnul on tegemist väikese sammuga ettevõttele, kuid suure panusega regionaalpoliitikale. "Meie väikesaared on inimtühjad paradiisid. Aastasadu on need olnud asustatud, kuid tänapäevased elustandardid ei ole väikesaartel kättesaadavad. Omniva uus teenus aitab seda olukorda parandada ning muudab saared aastaringselt kasutatavateks paradiisideks," selgitas Luts.

Uus teenus hakkab kandma nime OmniLine ja postipaate saab juba kaugelt tuvastada Omniva brändigu ja paatide nimede järgi. Pikemas perspektiivis on Omnival plaanis panna tööle ka postipraamid. Selle ärisuuna sissetöötamise on Omniva usaldanud esialgu Tallinna Sadama tütarettevõttele TS Laevad, mida juhib varasem Omniva postiäri juht Kaido Padar. Samuti on plaan panna liinile suuremad laevad lähimate suurlinnade suundadel.

Omniva kullerid toovad e-Selverist midagi head

1. aprillist hakkab Omniva koostöös e-Selveriga pakkuma teenust nimega «Midagi head». See on lisateenus, mille klient saab oma ostudele lisada e-Selverist toidukaupu koju tellides. Samuti on võimalik kliendil täpsustada hinnavahemik, mille eest ta midagi head saada soovib.

„Alati kui on juttu poodiminekust, öeldakse, et too midagi head. Nüüd saavad seda soovi täita ka meie kullerid,“ selgitas Omniva pakiäri juht Sten Argos.

Rae vallavalitsus: lennuamet nurjas Rae valla kõrghoone rajamise Ülemiste kaldale

Kõrghoonena planeeritud Rae vallamaja ehitamine Ülemiste järve kaldale  jääb ära, sest vald ei saanud projektile lennuameti heakskiitu. Vallavanem Mart Võrklaeva sõnul seisab vallavalitsusele saadetud ametlikus vastuses, et kõrghoone asukoht jääb lennukite tõusu- ja maandumiskoridorile liiga lähedale. „Austria arhitektid käisid piirkonnaga tutvumas ning uurisid Ülemiste järve ümbruse legende ja ajalugu. Seejärel saadeti meile Ülemiste kaldale paigutuva hoone eskiisprojekt, millele loodame saada Lennuametilt heakskiidu. Uue lahenduse järgi ei ületaks Rae vallamaja keskmise ühekorruselise hoone kõrgust, enamus hoonest rajatakse Ülemiste järve alla,“ tutvustas Võrklaev Ülemiste Vanakese maja eskiisi, mille maapealne osa pidavat mõjuma hundertwasserliku väikse kiiksuga ja sarnanema Okasroosikese lossile.

„See ei ole õnneks liiga üle võlli keeratud, aga ei jää ka märkamatuks. Kuna hoonele nähakse ette klaaslage, siis võiks see sümboliseerida keskmise sissetuleku klaaslage,» kõneles abivallavanem Priit Põldmäe, kelle sõnul on oluline juba projekti algfaasis hakata panustama tähenduste selgitamisele. Põldmäe sõnul on klaaslael isegi kahekordne lisandväärtus. „Nimelt plaanitakse Ülemiste järve kaldale pärast selle avamist uut supelranda ja selle alla jääv klaaslagi pakub vallamaja töötajatele ja külastajatele nauditavaid bikiinivaateid. Samas aga saab iga sukelduja oma silmaga alati veenduda, et vallamajas ei raisata maksumaksja raha, vaid käib vilgas töö.“

Tallinna Vanasadamas avati väetiseterminal

Tallinna Vanasadama loodeosas avati täna, 1.aprillil uus puistelasti ladustamiseks mõeldud, kvaliteetsete seadmetega, ökoloogiliselt turvaline ja konveiersüsteemidega varustatud kuppel-ladu, mis mahutab kuni 15 531 tonni väetist.

Tallinna Sadama info kohaselt tugines väetiseterminali Vanasadamasse rajamise otsus turukonjunktuuri analüüsile ja turundusuuringute tulemustele. Antud projekti puhul on tegemist Talllinna Sadama sadamate mitmekesistamise protsessi esimese järguga, mis tagab Tallinna Sadama sadamatele universaalsuse ja ärialase paindlikkuse sadamatevahelises konkurentsitihedas situatsioonis toimimiseks.

Terminal on edukalt läbinud akrediteeritud inspekteerimisorganite poolt korraldatud vastavusauditi. Esimene partii väetist on Vanasadama poole teel.

Järgmises sadamate mitmekesistamise etapis on plaanis  hakata kasutama Muuga sadama söeterminali kaisid kruiisilaevade teenindamiseks.

Taxigo taksoäpist saab tellida ka piraattaksot

Kuigi Taxigo on tuntud kui suurim ametlike taksode ja taksofirmade ühine mobiiliäpp, siis arvestades olukorda, kus ligi pooled Eesti taksod taksod ei ole suutnud 1. aprilliks hankida KOVidest uut teenindajakaarti ning kaotavad ajutiselt võimaluse taksot sõita, siis oleme neile loomas alternatiivset võimalust sõita esialgu edasi ilma plafoonita nn piraattaksot, teatas Taxigo juht Eduard Dubrovski. Taxigo klient saab äpi peamenüüst või telefonil 1665 helistades ise valida, kas soovib taksot või piraattaksot. Esimesi on Taxigol igapäevaselt pakkuda 1200, piraate 200-300 vahel. Eduard Dubrovski sõnul annab julgust piraatjuhte vahendada riigi juhtivate poliitikute soov seadusevastast tegevust toetada, soodustada ja seadustada ning politsei soovimatus piraate korrale kutsuda.

Telema paigaldab e-arveautomaadid

Telema hakkab avalikku ruumi paigaldama e-arveautomaate. Projekt sündis riigi algatusest muuta e-arvete kasutamine alates 2017. aastast kohustuslikuks.

Kasutaja jaoks on automaadist e-arve saatmine ja vastuvõtmine lihtne ja mugav. Seade on varustatud skanneriga, võimaldamaks muuta e-arveks ka tavalise paberarve. Telema motokuller tühjendab e-arve automaate kord päevas.

Kristiine keskuses mobiiltelefone müüv Anne on elevil: “Arvete peamiseks maksmata jätmise põhjuseks on see, et arve pole kliendini jõudnud. Uudne tehnoloogia teeb arved kättesaadavaks ja muudab olukorda kindlasti paremaks.”

Välimuselt sarnanevad e-arveautomaadid tavalistele pangaautomaatidele.Telema palub kasutajatel olla väga tähelepanelikud, et mitte neid pangaautomaatidega segi ajada.

Uudse tehnoloogia vastu on juba huvi tundnud mitmed hajaasustusega välisriigid. Kuna uued turud paiknevad suure tõenäosusega põhjapool, vajab seade täiustamist. Järgmisesse versiooni on kavas lisada integreeritud petrooliahi, mis võimaldab e-arveautomaadil veatult töötada kuni -50 kraadises külmas.

Osale arutelus

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,50 0.075882
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,88 0.425574
Hiina jüaan CNY 7,83 0.27137
Hongkongi dollar HKD 9,24 0.360693
Horvaatia kuna HRK 7,51 0
Iisraeli seekel ILS 4,13 0.00242
India ruupia INR 76,99 0.38763
Indoneesia ruupia IDR 16018,00 0.520866
Islandi kroon ISK 124,52 0.112554
Jaapani jeen JPY 133,28 0.112676
Kanada dollar CAD 1,48 0.623379
LAV rand ZAR 16,04 0.218101
Lõuna-Korea vonn KRW 1337,10 0.217358
Malaysia ringgit MYR 5,00 0.490107
Mehhiko peeso MXN 22,31 0.382405
Norra kroon NOK 9,42 0.36929
Poola slott PLN 4,24 0.035421
Rootsi kroon SEK 9,64 0.449057
Rubla RUB 67,93 0.370895
Rumeenia leu RON 4,60 0.231047
Singapuri dollar SGD 1,61 0.437718
Suurbritannia nael GBP 0,90 0.648652
Šveitsi frank CHF 1,15 -0.199643
Taani kroon DKK 7,44 -0.01088
Tai baht THB 39,23 0.435227
Tšehhi kroon CZK 25,73 0.042773
Türgi liir TRY 4,33 -0.02537
Ukraina grivna UAH 31,52 0.767615
Ungari forint HUF 307,88 -0.120032
USA dollar USD 1,18 0.47339
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 2.319273
Valgevene rubla BRL 3,76 0.609935
Valgevene rubla BYN 23211,00 0.463123

Valdkonna töökuulutused