Autor: Logistikauudised.ee • 1. aprill 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

1. aprilli transpordi ja logistika libauudised

Omniva lubas 1. aprillil, et taastab postipaatide teenuse ja toob ka suuremad postilaevad.
Foto: Riini Saluri, Omniva personalijuht
1. aprill oli naljapüha ka logistika- ja transpordivaldkonnas, kust laekus hulga pressiteateid libauudistega. Ülevaade, mida seekord välja mõeldi.

Alexela investeerib odava laenuraha tanklaketi laiendamisse

Eesti üks suurimaid tanklakette Alexela saavutas pankadega kokkuleppe negatiivse intressiga suurlaenus – vahendeid kasutatakse, et asuda agressiivselt laienema.                       .

Aastaid Eesti suurima tanklaketi tiitlit kandnud Alexela tanklakett jõudis pankadega kokkuleppele negatiivse intressiga suurlaenus, mida ettevõte asub kasutama oma tanklaketi laiendamise nimel. Laienemiskava kohaselt on eesmärgiks üles osta eeskätt väiketanklaid, mis asuvad erinevates Eestimaa maapiirkondades.

Alexela Oil juhatuse esimehe Ain Kuusik sõnul on ettevõtte ostuplaanid tõsised ning head võimalust edukalt ärist väljuda pakutakse kõigile FIE-dele ja OÜ-dele, kes seni järjepidevalt ühest-kahest tanklast koosnevaid ettevõtteid on majandanud. „Meie nägemuses mahub Eesti turule pikas plaanis vaid neli-viis tanklaketti ning kõik teised peavad varem või hiljem liituma mõne suuremaga,“ viitas Kuusik. Tema sõnul on Alexela juba käinud vaatamas erinevaid väiketanklaid. „Eelmine nädal külastasime näiteks Keeni, Eidapere ja Selja asulates asuvaid tanklaid. Oleme tänulikud kõigi vihjete eest, mis viiksid võimalike ostutehinguteni,“ sõnas Ain Kuusik.

Ettevõte loodab aasta lõpuks jõuda tanklate arvult tänaselt 63 tanklalt 85 tanklani, saades nii taas suurimaks tanklaketiks Eestis.

Maxima e-kaupluse droon.

E-Maxima katsetab kulleritena drooneEesti esimene toidu- ja esmatarbekaupade internetikauplus e-Maxima kavatseb testida droonidega teostatavat kaubatarnesüsteemi. Juhul kui testid kulgevad edukalt, saab uue kaubatarnesüsteemi abil täita väikesemahulisi tellimusi koguni kuni 30 minutiga.

Maxima jaeketi internetikauplus, mis toimetab klientidele nende igapäevakaupu otse koju, töötab Eesti turul juba üle aasta. Tänaseni tuuakse kaupu klientidele selleks spetsiaalselt kohaldatud autode abil, lisaks pakutakse ostjatele võimalust tulla komplekteeritud kaubale ise järele Tallinna esimesse Maxima XXX hüpermarketisse Linnamäe teel.

“Otsustasime teha e-poe arengus järgmise sammu ning testida droone, mis suudavad viia väiksemaid tellimusi klientideni mitu korda kiiremini, kui seda suudab autoga kuller,” ütles e-Maxima juht Mihhail Solovjov. “Lisaks on sellised lennuaparaadid praegustest transpordivahenditest märgatavalt keskkonnasõbralikumad.”

Katsedrooni mudel on varustatud nii vertikaalset õhkutõusmist kui ka horisontaalset lendu võimaldavate propelleritega. Drooni ohutussüsteem aitab aparaadil automaatselt tuvastada takistusi ning neist nii maal kui õhus mööduda. Lennumasin on suuteline tõusma kuni 120 meetri kõrgusele ning selle lennuulatus on kuni 24 kilomeetrit.

Selleks, et droon leiaks kliendi kodus maandumispaiga, tuleb see tähistada spetsiaalse punast värvi e-tähe kujulise märgiga, mis on identne ettevõtte logol kasutatud kirjatüübiga. Maandumismärgile tuginedes paigaldab aparaat saadetise täpselt ettenähtud kohale. Solovjovi sõnul on kogu tarneprotsessi pikkuseks alates tellimusest kuni kohaletoimetamiseni kuni 30 minutit. “Usun, et ühel päeval saab e-Maxima lennumasinatest sama tavaline nähtus, nagu on täna veoautod meie teedel,” lisas Solovjov.

 

Hansapost: pea 20 aastat tagasi tellitud postipakk jõudis kliendini

Täna jõudis Häädemeeste valda Tõllametsa tallu 1998. aastal Hansapostist tellitud postipakk. Selgitamaks, miks ja kelle süül pakk 18 aastat kaotsis oli, on algatatud nii postimüügi- kui kullerfirmas sisejuurdlus. 

Paki tellinud Manivald Mõtsale tuli VHS-mängijat sisaldanud postipakk üllatusena: „Mis ma sellega nüüd teen? Viimased kassetid viskasin tunamullu ära. Kusjuures kulleril oli veel jultumust minult 2400 krooni küsida, kust ma neid kroone võtan enam,“ oli Mõts segaduses.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste hoonest saab Tartu suurim parkimismaja

Kooli ülalpidamiskulude vähendamiseks ja Tartu kesklinna parkimisvõimaluste parendamiseks muudetakse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse hoone alates selle aasta juunist parkimismajaks, KVÜÕA töötajatele ja kadettidele püstitatakse Raadile aastaringselt kasutatav ilmastikukindel õppe-, töö- ja majutuslinnak.

„Tartu kesklinna hoone ei vaja kapitalimahukaid töid,“ ütles õppeasutuse toetusosakonna ülem major Ants Areng. „Riia 12 fassaadi kaheksast sambast on vaja ainult kaks maha võtta, et autod peauksest sisse pääseks, lammutada paar siseseina ning ehitada mõned kaldteed.“ Telklinnaku püstitamine Raadile on aga poole tunni küsimus. Parkimismaja ehitus on seotud ka koolis antava õppega. Nimelt saavad sõjaväelise juhtimise maaväe eriala kadetid uuest aastast spetsialiseeruda parkimiskorralduse erialale. Muuhulgas õpivad tulevased ohvitserid nii tsiviil- kui ka sõjalise parkimise põhitõdesid, kiirparklate rajamist ja parklate maskeerimist, erinevas formatsioonis (nt malelaud, noolepea jms) parkimist, aga ka seda, kuidas parkida vineerplaatide abil üksteise peale mitu sõidukit.

Foto: Riini Saluri, Omniva personalijuht

Omniva taastab postipaadi teenuse

Omniva taastab ajalukku vajunud postipaadi teenuse, mis hakkab teenindama aastaringselt Eesti väikesaartel elavaid inimesi ning suveperioodil ka laidudel suvitavaid inimesi.

Eestis on üle 1500 saare, millest 19 on asustatud püsielanikega. Suvitushooajal kasvab asustatud saarte arve kordades. Saartel elab püsivalt 41 000 inimest. Suvitusperioodil kasvab ka seegi number kordades suuremaks. Aastaringselt asustatud saared on: Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Kihnu, Kassari, Vormsi, Prangli, Ruhnu, Piirissar, Manija, Abruka, Kesselaid, Vilsandi, Naissaar, Väike-Pakri, Osmussaar, Kõinastu, Aegna ja Mohni.

Väikesaartele hakatakse pakkuma kogu Omniva teenuste valikut. Lisaks kirjadele, ajalehtedele, tähtsaadetistele ja pakkidele saab Omniva postipaadiga saartele tellida ka Maxima, Selveri ja Coopi toidu- ja esmatarbekaupu, mis muudab suvitamise väikesaartel oluliselt mugavamaks, kuna pole vaja karta toiduvarude lõppemist. Samuti saavad käsipagasiga reisijad liikuda mandrilt saartele ja tagasi või erinevate saarte vahel.

Omniva väikesaarte programmi direktori Martin Lutsu sõnul on tegemist väikese sammuga ettevõttele, kuid suure panusega regionaalpoliitikale. "Meie väikesaared on inimtühjad paradiisid. Aastasadu on need olnud asustatud, kuid tänapäevased elustandardid ei ole väikesaartel kättesaadavad. Omniva uus teenus aitab seda olukorda parandada ning muudab saared aastaringselt kasutatavateks paradiisideks," selgitas Luts.

Uus teenus hakkab kandma nime OmniLine ja postipaate saab juba kaugelt tuvastada Omniva brändigu ja paatide nimede järgi. Pikemas perspektiivis on Omnival plaanis panna tööle ka postipraamid. Selle ärisuuna sissetöötamise on Omniva usaldanud esialgu Tallinna Sadama tütarettevõttele TS Laevad, mida juhib varasem Omniva postiäri juht Kaido Padar. Samuti on plaan panna liinile suuremad laevad lähimate suurlinnade suundadel.

Omniva kullerid toovad e-Selverist midagi head

1. aprillist hakkab Omniva koostöös e-Selveriga pakkuma teenust nimega «Midagi head». See on lisateenus, mille klient saab oma ostudele lisada e-Selverist toidukaupu koju tellides. Samuti on võimalik kliendil täpsustada hinnavahemik, mille eest ta midagi head saada soovib.

„Alati kui on juttu poodiminekust, öeldakse, et too midagi head. Nüüd saavad seda soovi täita ka meie kullerid,“ selgitas Omniva pakiäri juht Sten Argos.

Rae vallavalitsus: lennuamet nurjas Rae valla kõrghoone rajamise Ülemiste kaldale

Kõrghoonena planeeritud Rae vallamaja ehitamine Ülemiste järve kaldale  jääb ära, sest vald ei saanud projektile lennuameti heakskiitu. Vallavanem Mart Võrklaeva sõnul seisab vallavalitsusele saadetud ametlikus vastuses, et kõrghoone asukoht jääb lennukite tõusu- ja maandumiskoridorile liiga lähedale. „Austria arhitektid käisid piirkonnaga tutvumas ning uurisid Ülemiste järve ümbruse legende ja ajalugu. Seejärel saadeti meile Ülemiste kaldale paigutuva hoone eskiisprojekt, millele loodame saada Lennuametilt heakskiidu. Uue lahenduse järgi ei ületaks Rae vallamaja keskmise ühekorruselise hoone kõrgust, enamus hoonest rajatakse Ülemiste järve alla,“ tutvustas Võrklaev Ülemiste Vanakese maja eskiisi, mille maapealne osa pidavat mõjuma hundertwasserliku väikse kiiksuga ja sarnanema Okasroosikese lossile.

„See ei ole õnneks liiga üle võlli keeratud, aga ei jää ka märkamatuks. Kuna hoonele nähakse ette klaaslage, siis võiks see sümboliseerida keskmise sissetuleku klaaslage,» kõneles abivallavanem Priit Põldmäe, kelle sõnul on oluline juba projekti algfaasis hakata panustama tähenduste selgitamisele. Põldmäe sõnul on klaaslael isegi kahekordne lisandväärtus. „Nimelt plaanitakse Ülemiste järve kaldale pärast selle avamist uut supelranda ja selle alla jääv klaaslagi pakub vallamaja töötajatele ja külastajatele nauditavaid bikiinivaateid. Samas aga saab iga sukelduja oma silmaga alati veenduda, et vallamajas ei raisata maksumaksja raha, vaid käib vilgas töö.“

Tallinna Vanasadamas avati väetiseterminal

Tallinna Vanasadama loodeosas avati täna, 1.aprillil uus puistelasti ladustamiseks mõeldud, kvaliteetsete seadmetega, ökoloogiliselt turvaline ja konveiersüsteemidega varustatud kuppel-ladu, mis mahutab kuni 15 531 tonni väetist.

Tallinna Sadama info kohaselt tugines väetiseterminali Vanasadamasse rajamise otsus turukonjunktuuri analüüsile ja turundusuuringute tulemustele. Antud projekti puhul on tegemist Talllinna Sadama sadamate mitmekesistamise protsessi esimese järguga, mis tagab Tallinna Sadama sadamatele universaalsuse ja ärialase paindlikkuse sadamatevahelises konkurentsitihedas situatsioonis toimimiseks.

Terminal on edukalt läbinud akrediteeritud inspekteerimisorganite poolt korraldatud vastavusauditi. Esimene partii väetist on Vanasadama poole teel.

Järgmises sadamate mitmekesistamise etapis on plaanis  hakata kasutama Muuga sadama söeterminali kaisid kruiisilaevade teenindamiseks.

Taxigo taksoäpist saab tellida ka piraattaksot

Kuigi Taxigo on tuntud kui suurim ametlike taksode ja taksofirmade ühine mobiiliäpp, siis arvestades olukorda, kus ligi pooled Eesti taksod taksod ei ole suutnud 1. aprilliks hankida KOVidest uut teenindajakaarti ning kaotavad ajutiselt võimaluse taksot sõita, siis oleme neile loomas alternatiivset võimalust sõita esialgu edasi ilma plafoonita nn piraattaksot, teatas Taxigo juht Eduard Dubrovski. Taxigo klient saab äpi peamenüüst või telefonil 1665 helistades ise valida, kas soovib taksot või piraattaksot. Esimesi on Taxigol igapäevaselt pakkuda 1200, piraate 200-300 vahel. Eduard Dubrovski sõnul annab julgust piraatjuhte vahendada riigi juhtivate poliitikute soov seadusevastast tegevust toetada, soodustada ja seadustada ning politsei soovimatus piraate korrale kutsuda.

Telema paigaldab e-arveautomaadid

Telema hakkab avalikku ruumi paigaldama e-arveautomaate. Projekt sündis riigi algatusest muuta e-arvete kasutamine alates 2017. aastast kohustuslikuks.

Kasutaja jaoks on automaadist e-arve saatmine ja vastuvõtmine lihtne ja mugav. Seade on varustatud skanneriga, võimaldamaks muuta e-arveks ka tavalise paberarve. Telema motokuller tühjendab e-arve automaate kord päevas.

Kristiine keskuses mobiiltelefone müüv Anne on elevil: “Arvete peamiseks maksmata jätmise põhjuseks on see, et arve pole kliendini jõudnud. Uudne tehnoloogia teeb arved kättesaadavaks ja muudab olukorda kindlasti paremaks.”

Välimuselt sarnanevad e-arveautomaadid tavalistele pangaautomaatidele.Telema palub kasutajatel olla väga tähelepanelikud, et mitte neid pangaautomaatidega segi ajada.

Uudse tehnoloogia vastu on juba huvi tundnud mitmed hajaasustusega välisriigid. Kuna uued turud paiknevad suure tõenäosusega põhjapool, vajab seade täiustamist. Järgmisesse versiooni on kavas lisada integreeritud petrooliahi, mis võimaldab e-arveautomaadil veatult töötada kuni -50 kraadises külmas.

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077