Reisijate arv püsib paigal ja kauba hulk väheneb

Kauba vedu
Kauba vedu Eestis vähenes.

Eesti veondusettevõtete teenindatud sõitjate arv jäi 2015. aastal varasema aastaga võrreldes samale tasemele, kuid kaubavedu tonnides vähenes 13%, teatas Statistikaamet. Sõitjakäive kasvas 2014. aastaga võrreldes 10% ja veosekäive 7%.

Eesti veondusettevõtete teenuseid kasutas 2015. aastal maanteel, merel, raudteel ja õhus kokku 211,6 miljonit sõitjat, sellest 92,4% maanteel, 4,1% merel, 3,1% raudteel ja 0,3% õhus. Veondusettevõtete sõitjakäive ulatus 2015. aastal 6 miljardi sõitjakilomeetrini.

Maanteetranspordiga veeti 2015. aastal sama palju sõitjaid kui 2014. aastal. Sõitjate arv kokku oli 195,6 miljonit, millest 86% ehk ligi 167,5 miljonit oli linnaliinidel (sh trammi ja trolliga) sõitjaid. Maakonnaliinidel oli ligi 16,5 miljonit sõitjat (vähenemine võrreldes 2014. aastaga 3%), juhuvedudel bussiga 4,4 miljonit sõitjat (langus 12%), riigisisestel kaugliinidel 4,1 miljonit sõitjat (langus 8%) ja rahvusvahelistel liinidel ligi 1,3 miljonit sõitjat (kasv 60%). Maanteetranspordi sõitjakäive ulatus 2015. aastal 3,2 miljardi sõitjakilomeetrini. Riigisisestel vedudel oli kasv 16% ja rahvusvahelistel bussivedudel 56%.

Eesti mereveoettevõtted vedasid 2015. aastal 8,7 miljonit sõitjat, mis on samapalju kui 2014. aastal. Riigisisestel merevedudel veeti 2,3 miljonit sõitjat ja rahvusvahelistel vedudel 6,4 miljonit sõitjat. Aastaga vähenes meretranspordiettevõtete sõitjakäive 8%, ulatudes 2015. aastal ligi 1,1 miljardi sõitjakilomeetrini. Rahvusvahelised veod andsid 98% sõitjakäibest.

Mullu kasvas taas sõitjatevedu raudteel, kus veeti 6,6 miljonit sõitjat, mis on 12% rohkem kui 2014. aastal. Riigisisestel raudteevedudel veeti 6,5 miljonit sõitjat (kasv 13%) ja rahvusvahelistel vedudel 55 100 sõitjat (langus 43%). Aastaga kasvas raudteetranspordiettevõtete sõitjakäive 4%, ulatudes 2015. aastal 292,1 miljoni sõitjakilomeetrini.

Eesti õhutranspordiettevõtete teenuseid kasutas 2015. aastal 669 600 sõitjat, mis on 13% vähem kui 2014. aastal. Riigisisestel õhuvedudel veeti 19 400 sõitjat (kasv 9%) ja rahvusvahelistel vedudel 650 200 sõitjat (langus 14%). Aastaga kasvas õhutranspordiettevõtete sõitjakäive 2%, ulatudes 2015. aastal 1,5 miljardi sõitjakilomeetrini.

Kaubavedu vähenes

Eesti veondusettevõtted vedasid 2015. aastal maanteel, raudteel, merel ja õhus kokku 65,7 miljonit tonni kaupa, sellest veeti ligi 55% maanteel, 43% raudteel ja 2% merel.

Veondusettevõtete veosekäive ulatus 2015. aastal 11,4 miljardi tonnkilomeetrini.

Maanteetranspordiettevõtted vedasid 2015. aastal ligi 36,3 miljonit tonni kaupa, mis on 3% vähem kui 2014. aastal. Riigisisestel vedudel veeti 26,2 miljonit tonni ja rahvusvahelistel vedudel 10,1 miljonit tonni kaupa. Maanteetranspordi veosekäive kasvas aastaga 15% ja ulatus 7,9 miljardi tonnkilomeetrini.

Kaubamaht raudteel vähenes mullu 23%, ulatudes 28 miljoni tonnini. Riigisisestel vedudel veeti 15 miljonit tonni ja rahvusvahelistel vedudel 13 miljonit tonni kaupa, mis oli vastavalt 25% ja 20% vähem kui 2014. aastal. Raudteetranspordi veosekäive vähenes aastaga 4%, ulatudes 3,1 miljardi tonnkilomeetrini.

Meretranspordiettevõtted vedasid 2015. aastal 1,4 miljonit tonni kaupa, mis on 11% vähem kui 2014. aastal. Meretranspordi veosekäive vähenes aastaga viiendiku võrra ja ulatus 331 miljoni tonnkilomeetrini.

Õhutranspordiettevõtted vedasid 4400 tonni kaupa ja posti ning veosekäive ulatus 2,2 miljoni tonnkilomeetrini. Veoseid tonnides veeti 52% rohkem kui 2014. aastal, veosekäive kasvas 27%. Õhutranspordi veoste seas suurenes postisaadetiste vedu, kaubavedu aga vähenes.

 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 -0.0632231
Brasiilia reaal BRL 4,46 0.1211496
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0153445
Filipiinide peeso PHP 62,33 -0.0817596
Hiina jüaan CNY 7,89 0.1598762
Hongkongi dollar HKD 9,15 0.0952141
Horvaatia kuna HRK 7,39 -0.0081172
Iisraeli seekel ILS 4,25 0.1438408
India ruupia INR 80,24 -0.1145204
Indoneesia ruupia IDR 16914,33 0.4143778
Islandi kroon ISK 124,01 0
Jaapani jeen JPY 130,91 0.0076394
Kanada dollar CAD 1,54 -0.0129492
LAV rand ZAR 15,76 0.1410186
Lõuna-Korea vonn KRW 1319,98 -0.0424069
Malaysia ringgit MYR 4,73 0.0528698
Mehhiko peeso MXN 22,20 0.0924369
Norra kroon NOK 9,58 -0.0834759
Poola slott PLN 4,33 -0.1267953
Rootsi kroon SEK 10,37 -0.0694009
Rumeenia leu RON 4,65 0.0709845
Singapuri dollar SGD 1,59 -0.1441645
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.0447227
Šveitsi frank CHF 1,16 0.0945911
Taani kroon DKK 7,45 0.0026844
Tai baht THB 38,90 -0.1363258
Tšehhi kroon CZK 25,90 -0.0347329
Türgi liir TRY 5,61 0.3703637
Ukraina grivna UAH 30,79 0.103071
Ungari forint HUF 325,77 -0.1379437
USA dollar USD 1,17 0.1116934
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 -0.0579677
Valgevene rubla BYN 2,33 0.0774293
Vene rubla RUB 74,08 0.0976874

Valdkonna töökuulutused