Tallinna Lennujaam alustab investeeringutega ettevalmistust hoogsaks kasvuks

Eero Pärgmäe
Tallinna Lennujaama turundusdirektor Eero Pärgmäe lubab, et lennujaama hoogasd...

Estonian Air lõpetas möödunud aasta novembris tegevuse ja Tallinna lennujaamas kukkus reisijate arv 1,8%. Lennujaama turundusdirektori Eero Pärgmäe kinnitusel ei ole aga Estonian Airi tegevuse lõpp suuri probleeme kaasa toonud. Raskemalt on mõjunud tšarterlendude lõppemine Egiptusesse ja vähenemine Türki. Asenduseks otsib lennujaam Tallinnast puhkusereisideks paremat ühendust Hispaaniaga.

Pärgmäe sõnul ei panusta Tallinna Lennujaam alanud aastal suurde kasvu. Tänavu alustatakse hoopis uute investeeringutega, et panna alus hoogsale kasvule 2018. aastal, kui on Eesti 100. sünnipäev ja Eestist saab Euroopa Liidu eesistujamaa. Tallinna lennujaam on riigi esindusvärav.

 

Pärast pooleteistaastast tõusuperioodi kukkus möödunud aasta novembris Tallinna Lennujaama reisijate arv aastases võrdluses taas miinusesse. Mis juhtus?

Eero Pärgmäe: Novembris juhtus kolm asja korraga. Juhtus Estonian Airi tegevuse lõpetamine, Egiptuse tšarterreiside lõpetamine ja Lufthansa pikimaid streike üle aastate. Novembris oli erakordne nädal, kus kõik toimus korraga.

Kõige enam mõjutas meid novembris Egiptuse tšarterreiside ärajäämine. Kui Lufthansa streikis või Estonian Air tegevuse lõpetas, siis nende lennufirmadega lendama pidanud inimestel lendamata ei jäänud, nad pandi teistele lennukitele. Tšarterite puhul jäid aga lennud ära. Regulaarlendudel oli meil novembris reisijate arv isegi 0,3%ga kasvus, tšarteritel aga oli 16% miinust.

Detsembris oli tšarterite reisijate miinus 10%. Detsembris tekkis teine huvitav trend – Tallinna lennujaamast väljuvatel reisidel oli istekohti isegi 0,3% rohkem kui aasta tagasi. Aga kuna SAS tuli turule alles novembris ning ka NAG oli alles tegevust alustanud, siis inimesed ei olnud jõudnud pileteid ette osta – lennunduses ostetakse ju pileteid ette, kui sa ei ole just ärireisija. Seetõttu oli lennukite täitumus madal ja sellest tuli ka regulaarreisidel reisijate arvu miinus 2,1%.

 

 

Egiptuses toimuva tõttu ei ole loota, et tšarterreisid sinna niipea taastatakse. Millised on võimalused, et reisijanumbrid Tallinna lennujaamas taas plussi pöörduvad?

Reisifirmad on juba öelnud, et panevad juurde Dubai lende. Meie näeme suurt potentsiaali Hispaania suunal. Sinna võivad tekkida nii tšarterlennud kui ka regulaarlennud. Inimesed tahavad ju endiselt lennata – kui majandusel läheb stabiilselt ja inimestel on raha, siis puhata tahetakse ikka. Me näeme äralangenud tšarterlendudele alternatiivi, et Hispaania lennuliin töötaks aasta ringi. Nüüd tulebki leida lennufirma, kes selle ära teeks. Kuna tegemist on neljatunnise lennuga, siis peab olema tegemist suhteliselt suure lennuki ja lennufirmaga, mille baas on Hispaanias. Selle pealt tulebki lähtuda.

Turu kasvatamiseks näeme kolme kohta, kus on potentsiaali. 1. London – seal on kasutamata potentsiaali, sest seal on palju lendajaid. 2. Saksa turg – see on Eestile suur eksporditurg, ka EAS teeb sellel suunal tööl, näeme Saksas potentsiaali ja sinna on lennusagedust juurde vaja. London ja Saksamaa on äriturud. 3. Hispaania – puhkuseturg. Kui Egiptuse ja Türgi ärakukkumist ei oleks juhtunud, siis oleks meil raske Hispaaniat müüa. Küsitaks: „Milleks, Egiptus ja Türgi on ju olemas, kuhu puhkuseks lennata?“

 

Kuidas toimub lennufirmade toomine Tallinna lennujaama?

Mul on kogemus olemas, kuidas lennufirmasid siia rääkida. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis töötades käisin ka Dublinis läbi rääkimas Ryanairiga, kes tahtis rääkida riigiga. Kodutöö peab olema tehtud, kõik numbrid teada. Me ei ole kunagi esimene sihtkoht, kuhu tahetakse lennata. Oluline on olla huviorbiidis ja kogu aeg rääkida endast.

Lennujaama müümine sihtpunktina lennufirmale käib nii, et kevadeti toimuvad kontaktmessid, kus on 20minutised kontaktid silmast silma lennufirma ja lennujaamade vahel. Aga kontakti tuleb hoida pidevalt ka edaspidi.

 

Kas mõni lennufirma tuleb ennast ka ise Tallinna lendamiseks pakkuma?

Estonian Airi tegevuse lõpetamise järel tuli päringuid küsimusega, mis meil siin toimub.

 

Kas NAG suudab Tallinnas jõuda Estonian Airi reisijate arvuni?

Lennujaama poolt vaadatuna on nende start olnud plaanipärane. NAGi turuosa on juba ca 15%, mis on lühikese aja kohta väga hea tulemus. Sammud, mida nad teevad, annavad alust optimismiks. Meie teeme omalt poolt kõik oleneva, et koduvedajal hästi läheks.

 

Samas on NAG saanud palju kriitikat, et kasutatavad lennukid on tehniliselt ebakindlad ja piletihinnad teistest kõrgemad. Miks nendega peaks lendama?

Kui nad saavad oma ärimudeli toimima, st lendama oma lennukitega, siis läheb teenus paremaks. Viisakad uuemad lennukid võetakse kasutusele ja nad saavad hakata oma äristrateegiat ellu viima.

 

Kuidas on turuosad Tallinna lennujaamas muutunud pärast Estonian Airi kadumist?

Lennujaamas on tekkinud huvitav situatsioon. Kui enne oli viis tugevat firmat, siis nüüd on kuus. Reisija riskide hajutamise mõttes on see väga positiivne. Praegu on Tallinnas üle 10protsendise turuosaga NAG, Lufthansa, airBaltic, Finnair, Ryanair, SAS. Tõenäosus, et nende kõigiga korraga midagi juhtub, on väga väike. Lennuühenduste olemasolu on seega tagatud.

Liinikilomeetrite arvult elaniku kohta oleme maailmas tegelikult umbes 40. kohal. Vaatasin ka, et NAGi ja SASi ühendatud turuosa oli detsembris peaaegu sama palju kui Estonian Airil.

 

Väidad seega, et Estonian Airi kadumisega ei ole lennureisija jaoks midagi halvemaks muutunud?

Istekohtade arv on meil isegi natuke suurenenud ja lennuoperatsioonide arv on veelgi rohkem kasvanud. See näitab võimalust lennata.

Detsembris alustasid meil lende NAG ja SAS. Turkish Airline’il on rohkem lende. EasyJet hakkas lendama Milanosse ja seal on meil nüüd mõlemad lennujaamad kaetud. LOTil ja Finnairil oli natuke vähem reisijaid. Aga neil sõltub tihti, kas parasjagu on mõni kampaania või mitte. Sellest tuli ka 2% nõrgem täitumus detsembris.

 

Kas aasta lõpuks on meil Tallinnast rohkem lennuliine kui on praegu aasta alguses?

Aasta algus ei ole indikaator võrdlemiseks, kuna lennunduses on suvine hooaeg ja talvehooaeg. Julgen väita, et tänavu suvel on Tallinnast rohkem otseühendusi, kui oli eelmisel suvel. Arvestan siinjuures terve hooaeg kestvaid püsiliine.

 

Millal jõuab reisijate arvu kasv Tallinna lennujaamas uuesti miinusest välja?

Kuna meil on suured remondiplaanid, siis me ei ole arvestanud reisijate arvu kasvuga. Me investeerime tulevikku, et pärast 2018. aastat saaks reisijate arv hoogsalt kasvama hakata.

 

Mis on hoogne kasv pikemas perspektiivis?

Lennureisijate arv on seoses majanduskasvuga. Majandus ei ole väga kiires kasvus. Meie reisijate arvu kasv oli eelmisel aastal 7%, mis oli väga hea. Kui kütuse hind püsib madal ja konjunktuur väga negatiivseks ei muutu, siis oleme rahul, kui kasvame 100 000 reisijat aastas (s.o 5% meie mahust). 2015. aastal kasvasime rohkem.

 

Mis on need Tallinna lennujaama suured investeeringud?

Meil on kuue aasta jooksul plaanis investeerida 127,4 miljonit eurot. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi raha on sellest 35 miljonit eurot. Sellest saavad raha neli projekti: lennuliiklusala, reisiterminali ala, trammiprojekt (mis on rohkem linna investeering) ja pagasiala laiendus.

Lennuliiklusala ehitushange praegu käib. Reisiterminali ümberehitus saab valmis 2017. aasta suvel. Muudame terminalis layout’i, et reisijate turvakontrolli minek ja läbimine oleks loogilisem ning lihtsam – koondame kõik turvaprotseduurid terminali ühte otsa. See nõuab ka Tartu maanteega paralleelse terminali osa lennuväljapoolse otsa 9 meetrit pikemaks ehitamist. Sinna tuleb ka lennuväljapoolse terrassiga kohvik, mis peaks olema rõõmuks „plane spotter’itele“.

Lennujaama ette tuleb praeguste parkimisplatside asemel parkimismaja. Ilmselt tuleb see kolme taskuga, mille vahel on haljasalad. Tahame, et ei tekiks mingit aeda või müüri Tartu maantee ja lennujaama vahele. Parkimismaja ehitus algab suvel ning valmib samuti umbes 2017. aasta suvel.

Trammiga saab lennujaama sõita ehk 2017. aasta suvel. Merko tahab aprillis ehitama hakata. Praegu käib veel projekteerimine.

 

Milliseid sihtpunkte soovite?

Täna ei ole meil Prahat. Täitsa võiks olla. Küsimus on, kas Rootsis peale Stockholmi veel võiks midagi olla, kuhu saab Tallinnast lennata. On mitmeid liine, mis võiksid olla aastaringsed, näiteks Barcelona. Näeme, et Barcelonas on palju ärireisijaid, seal toimuvad suured konverentsid.

Väga tahame tagasi Peterburi liini. Vaatamata poliitilisele olukorrale on Peterburi ikkagi meile kõige lähem metropol.

 

Mõned aastad tagasi võitis Aasta Logistikateo konkursil esikoha sadama ja lennujaama ühine pööringuprojekt. Kas pööring endiselt Tallinnas toimub ja kuidas on kasvanud reisijate arv?

Pööringureisijate arv ei ole olnud võrreldes lennujaama ülejäänud reisijate arvuga väga suur. Pööring on olnud firmamärk lennujaamale, sadamale, turismifirmadele – ta oligi logistikategu ehk kvaliteedimärk, et suudame pakkuda sellist teenust.

 

Lennukaup on Tallinna lennujaamas olnud juba mitu aastat languses. Mis põhjusel?

Tallinna puhul räägime Eesti endaga seotud kaubaveost ja transiidist, mis läheb ida poole. Transiiti mõjutab Venemaa turunõudlus. See on seotud rubla ostujõuga ja see on teadaolevalt tublisti kukkunud. Varem tõid suured 747-lennukid siia transiitkaupa ja see läks Eestist edasi Venemaale.

Kohalik kaubamaht meil aga kasvab. Omniva alustas just uut lennukaubaveo projekti. Inimesed tellivad internetist palju ja lennukauba maht kasvab seetõttu jõudsalt kogu maailmas. Eesti turu baasil sellega aga hüppelist kasvu ei tee.

 

Mida transiitkaubana läbi Eesti veetakse?

Transiitkaubana liigub kõiki asju – alates riietest ja lõpetades elektroonikaga, kõik, mis on piisavalt kerge ja piisavalt kallis, et transportida lennukiga.

 

Kaubavedu on seega Tallinna lennujaamale tühine äri?

Kaubavedu ei ole tühine äri. Rahalises mõttes on see lennujaamale oluline ja me oleme igati huvitatud, et see kasvaks. Aga see ei ole kindlasti meie esimese kolme prioriteetse küsimuse hulgas. Meil on võimsus kaupa teenindada palju suuremas mahus ja me hea meelega näeks siin kaupa suuremas mahus.

 

Kas lennujaam teeb kaubavedude siia toomise jaoks midagi, nagu näiteks reisijateveo uute liinide leidmisel?

Kaubavedudel on ekspedeerijad vahel. Me teeme nendega koos ühiseid väärtuspakkumisi. Hinda, mis me kaubavedudele teeme, vaadatakse ühtse paketina. Meil on variante, kus me näeme, et hinnaerinevused teiste sihtkohtadega ei ole väga suured ja kui need klappima saame, siis võivad kaubalennud siia tulla.

 

Kui suurt kaubamahtu uueks aastaks prognoosite?

Meil ei ole numbrilist prognoosi. Trend on küll kahanev.

 

 

 

 

Türgi lennufirma edulugu Tallinnas

Alles hiljuti Tallinnast Euroopa teise äärde Istanbuli otseliini avanud Turkish Airline on olnud harvanähtavalt edukas ja lisanud Tallinna lennujaamast lisalende. Vaatamata ebastabiilsele olukorrale Türgis on lennufirma olnud edukas ka teistes Euroopa lennujaamades.

Eero Pärgmäe sõnul liigub Tallinnast Türki palju ümberistuvaid reisijaid. Istanbulist lennatakse edasi Kagu-Aasiasse. „Me arvame, et Turkish Airline’i reisijate arv püsib stabiilsena,“ avaldas Pärgmäe.
Pärgmäe lisas, et Turkish Airline on viimase kümne aasta jooksul kasvanud kolm korda. Turkish Airline positsioneerib end globaalse lennufirmana ja Istanbul on hub Euroopa ja Aasia vahel, kust pakutakse väga häid ühendusi, nentis Pärgmäe. „Meie jaoks on oluline, et Turkish Airline’il on Tallinna ja Istanbuli vahel igapäevane lend, mis annab väga head võimalused edasi lendamiseks.“

Osale arutelus

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,51 -0.057712
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,63 -0.102151
Hiina jüaan CNY 7,79 -0.083337
Hongkongi dollar HKD 9,18 -0.096812
Horvaatia kuna HRK 7,50 -0.074582
Iisraeli seekel ILS 4,11 -0.014581
India ruupia INR 76,58 -0.082333
Indoneesia ruupia IDR 15918,00 -0.081601
Islandi kroon ISK 124,22 -0.280957
Jaapani jeen JPY 134,01 0.209384
Kanada dollar CAD 1,49 -0.028236
LAV rand ZAR 16,12 0.181523
Lõuna-Korea vonn KRW 1332,70 0.007504
Malaysia ringgit MYR 4,98 -0.082344
Mehhiko peeso MXN 22,35 -0.108178
Norra kroon NOK 9,41 -0.00085
Poola slott PLN 4,23 -0.018892
Rootsi kroon SEK 9,62 0.015388
Rubla RUB 67,75 0.067938
Rumeenia leu RON 4,60 0.004347
Singapuri dollar SGD 1,60 -0.024948
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.086192
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.064625
Taani kroon DKK 7,44 0
Tai baht THB 39,09 -0.051137
Tšehhi kroon CZK 25,66 -0.023376
Türgi liir TRY 4,35 0.411275
Ukraina grivna UAH 31,36 -0.082511
Ungari forint HUF 307,76 -0.074677
USA dollar USD 1,18 -0.128123
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.180909
Valgevene rubla BRL 3,76 -0.082409
Valgevene rubla BYN 23189,00 -0.081868

Valdkonna töökuulutused

TRANSIIDIKESKUSE AS otsib KOMMERTSDIREKTORIT

Transiidikeskuse AS

20. november 2017