13. jaanuar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uus raudteeseadus võtab arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive, mis muudavad raudteeturu jätkusuutlikumaks. Seadusega vastu võetud direktiivid näevad ka riikidele ette kohustuse tagada jätkusuutlik rahastus avalikus kasutuses olevale raudteetaristule.

Euroopa direktiivide põhieesmärk on muuta raudteeturg Euroopa Liidus läbipaistvamaks, tõhustada koostööd, tagada usaldusväärne ja jätkusuutlik rahastamine ning suurendada raudteeturu regulaatorina Konkurentsiameti pädevust. Nende eesmärkide saavutamiseks peavad ettevõtjad tegema vajadusel muudatusi oma struktuuris ning raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab andma täpsemat teavet taristu kasutamise tingimuste kohta.

"Raudteeinfrastruktuuri jätkusuutlikkuse tagamiseks on riik kohustatud jälgima, et infrastruktuuri-ettevõtja oleks võimeline ka taristut arendama vastavalt riigiga sõlmitud kokkulepetele. See tähendab, et vajadusel tuleb riigil infrastruktuuri-ettevõtjasse rahaliselt panustada,” sõnas majandusminister Kristen Michal.

"Eesti Raudtee ülesandeks saab, et raudteetaristu läbilaskevõime kogu Eesti territooriumil ei langeks ning raudtee majandamise kulud ei kasvaks kiiremini kui üldine elukallidus Eestis. Samuti kasutatakse täiendavat raha raudteeülesõitude ohutuse tõstmiseks,” ütles minister.

Eesti Raudteel on kavas lisaraha abil renoveerida 18 raudteeülekäigukohta. Täiendavalt parandatakse ohutust tõkete, torupiirete, ja hoiatusmärkide abil kokku 60 raudteeülekäigukohal. Lisaks renoveeritakse 29 raudteeülesõidukohta, millest neljateistkümnele paigaldatakse täiendavalt tõkkepuud.

AS Eesti Raudtee peab lisaraha kasutamisel arvesse võtma taristu haldamise kõiki aspekte, sealhulgas mitte ainult juba kasutuses oleva taristu hooldust ja uuendamist, vaid vajaduse korral ka uute taristuobjektide ehitamist.

Lisaks raudteeturu regulatsioonidele täpsustuvad uues seaduses ka vedurijuhtide perioodilise vahekontrolli nõuded. Edaspidi tuleb raudtee-ettevõtetel kontrollida ka keeleoskust, kui raudteetaristuettevõtja raudteel kasutamiseks määratud keel ei ole isiku emakeel. Kuna raudteetaristuettevõtjal on võimalik määrata suhtlemiseks ka mitu keelt, annab see paindlikkuse võtta arvesse vedurijuhtide erinevat tausta ja oskusi. Keeleoskus on oluline, et vedurijuht ja dispetšer saaksid teineteisest kindlasti aru, vastasel juhul võivad arusaamatuste tõttu tekkida ohtlikud olukorrad.

Autor: Tanel Raig, logistikauudised.ee toimetaja