7. jaanuar 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Poliitika ja riigi otsused kukutavad Transiidikeskuse konteinerkäivet

Transiidikeskuse juhatuse esimees Erik Laidvee.
Foto: Andras Kralla
Transiidikeskuse konteinerterminal käitles eelmisel aastal 19,8% vähem konteinereid aasta varasemat. Languse põhjuseks keerulised poliitilised suhted Venemaaga. Edasine sõltub riigi otsustest, mis muudaks Eesti transiidikoridorina odavamaks, leidis Transiidikeskuse juht Erik Laidvee.

Transiidikeskuse AS Muuga konteinerterminal käitles 2015. aastal 206 164 TEUd, mis on 19,8% vähem kui 2014. aastal. Konteinerites veetava kaubakoguse tonnaaž vähenes perioodi võrdluses 12,4%.

Transiidikeskuse üldkaubaterminal käitles 2015. aastal 481 473 tonni tüki- ja puistekaupu, mis on 12,4% enam kui aasta varem samal perioodil. Transiidikeskuse terminalide kogukaubakäive kokku oli 2 620 783 tonni, mis on 9,5% vähem kui 2014. aastal.

Transiidikeskuse juhatuse esimehe Erik Laidvee ütlusel oli möödunud aasta väga keeruline. „Vastastikused sanktsioonid ja poliitilised faktorid on külmutanud Lääne kaubavahetuse Venemaaga. Tugevate kliendisuhete ja hea müügitöö tõttu õnnestus meil küll oma konteinerkäibe langust hoida madalamal Eesti transiidi terviklikust langusest ja madalamal ka Venemaa sadamate langusest. Hädaldada aga pole samuti mõtet – see äri ongi väga tundlik poliitiliste riskide osas ja meie keskendume 2016. aastal nendele suundadele, mis on rohkem meie kontrolli all – mahtude kasvatamine läbi uute kaubagruppide ja klientide,” kommenteeris Laidvee.

Laidvee hinnangul on hädavajalik koostöös riigi ja transiidisektoriga vaadata üle kogu ahela kulustruktuur, et teiste Läänemere riikidega konkurentsis püsida. “Eesti Raudtee vajab investeeringuid, Tallinna Sadam investeeris praamidesse ja jäälõhkujasse ent kaubakäitlus ja transiiditulu kahaneb. Me peame siin koos riigi ja selle äriühingutega pead kokku panema ja arutama kiiresti sektori tuleviku üle – vaja on kooskõlastada pikaajaline strateegia,“ rääkis Laidvee.

Logistikasektori otsene ja kaudne panus Eesti SKPsse on audiitorühingu PwC andmeil ca 16%. „Samas oleme uuringu kohaselt muutunud Läänemere kõige kallimaks transiidikoridoriks just suuresti riiklikult või läbi selle äriühingute määratavate tasude ja maksude tõttu. Samas on nii raudteel kui merel tänaseks juhtroll hoopis reisijateveol, ent investeeringuteks vajalik raha tuleb endiselt kaubaveole kehtestatud tasudest. See on täiesti perspektiivitu mõtlemine,” lõpetas Laidvee.

Autor: Tanel Raig, logistikauudised.ee toimetaja

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077