Kütuseaktsiisi tõus esitab transpordiettevõttele uue väljakutse

Tankiv veoauto
Kütuseaktsiisi tõus on veofirmadele uuel aastal suur väljakutse.

Transpordisektor peegeldab väga hästi eri majandusruumides ja turgudel toimuvat, kuna seda mõjutavad riigi poliitika ning majanduskeskkonna muutused nii siseturul kui ka välisturgudel. Transport ühendab Eesti tööstust ning kaubandust Euroopa ja maailma majandusega.

Transpordiäris alustamine on keerulisem kui see esmapilgul võib tunduda. Transpordisektorisse sisenemine ja seal äri alustamine nõuab mahukaid investeeringuid  sadulautode ja haagiste soetamiseks ning head likviidsust suurte jooksevkulude katteks: arvestada tuleb nii liisingumaksete, tööjõukulude kui ka mootorikütuse arvetega. Suurim põhikulu ongi selles äris kütusekulu – keskmiselt moodustab see ca 40-50% transpordiettevõtte kuludest, sõltudes masinapargi vanusest, koorma raskusest ja keskkonnatingimustest, kus sõidetakse. Siia tuleb lisada järjest karmistuvad nõuded autopargile ja mootori energia tarbivusele - Euroopa Liidus kehtivad regulatsioonid on karmistanud nõudeid NO2 ja CO2 emissioonile. Kõike arvestades ei ole transport äri, millega oleks lihtne gasellina Äripäeva TOPi jõuda. Kõige kiuste on Eesti transpordiäri peale majanduskriisi langust 2010.-2014. aastani järkjärgult kasvanud.

Ometigi on transpordiettevõtete juhtidel ees suured väljakutsed. Hetkel on põhilised murekohad pidev tööjõu vähenemine, järgmise aasta veebruarist jõustuv kütuseaktsiisi tõus ning seeläbi ka kütusehinna tõus, ekspordi-impordi ülejääk, madalad veohinnad, mida mõjutas omakorda nafta hinna järsk kukkumine maailmaturul, arvete laekumiste pikad maksetähtajad ja kindlasti veelgi tihenenud konkurents nii välis- kui ka siseturgudel.

Kütuseaktsiisi tõus muudab transpordifirmade tegutsemist. Mõtlema panev on, et Eesti vedajad on Statistikaameti andmetel järjest rohkem siirdumas teistesse riikidesse sisetöödele.

Rahvusvahelisi vedusid tegev autovedaja otsib konkurentsis püsimiseks teist riiki Eesti asemel, kus tankida. Täna on Eestis diislikütuse aktsiis lähiriikidest nagu Läti, Leedu ja Poola, juba kallim, siis 1.veebruarist 2016 aset leidev järsk aktsiisitasu tõus vähendab transpordiettevõtete konkurentsivõimet veelgi. Kui vaadata meie lähinaaberriikide aktsiisipoliitikat, siis Leedul pole plaanis aktsiisi tõsta, küll on aga oma kavatsusest märku andnud Läti. Läti valitsus plaanib tõsta 1. jaanuarist aktsiisimaksu mootoribensiinil 7% ja diislikütusel 3%, mis tähendaks jaehinna kallinemist mootoribensiinil 3,0 eurosenti ja diislikütusel 1,0 eurosent. Kuigi lõplikult pole see veel kinnitatud, on selle stsenaariumi  tõenäosus ca 95%, kuna see on sisse kirjutatud (ka küll veel vastu võtmata) järgmise aasta riigieelarvesse. Vaatamata sellele jääb Läti valitsuse diislikütuse aktsiisitõus märgatavalt alla Eesti aktsiisi tõusule. Eestis tõuseb aktsiisitasu vastavalt valituse otsusele mootoribensiinile 10% ja diislikütusele 14%, ehk liitrihinna tõus oleks mootoribensiinil 4,2 eurosenti ja diislikütusel 5,5 eurosenti. Kui võrrelda omavahel jaeturuhindasid, siis diislikütuse puhul suureneb aktsiiside erinevusest tulenev jaeturul müüdava kütuseliitri hinnavahe Lätiga 11,0 eurosendile ja Leeduga 14,0 eurosendile koos käibemaksuga.

Riik kaotab maksutulu. Konkurentsis püsimiseks, peavad rahvusvahelisi vedusid tegevad ettevõtted siirduma tankima piiri taha, ehk Lätti ja Leetu. Hetkel võetakse kütusepaagid täis Eestis ja seejärel veel korra enne kõrgemate aktsiisimääradega riikidesse jõudmist, kas Leedus või Poolas. See tähendab, et Eesti riik jääb maksude laekumisest ilma, kuigi need veokid liiguvad edasi Eesti trassidel.

Kallinev kütus annab võimaluse ka petturitele. Kuna kütusekulu on transpordiäris üks suurimaid kuluartikleid, siis on arusaadav, et konkurentsis püsimiseks otsitakse soodsamaid kütusepakkumisi. Siin tuleb aga olla ettevaatlik, sest kütuseturul on ka ebaausaid kauplejaid. Nimelt on Eesti Õliühingu hinnangul Eestis liikumas tavapärasest oluliselt suuremad kogused raske kütteõli, millest märkimisväärne osa on tõenäoliselt jõudnud ka mootorikütuste turule, kus seda müüakse tavalise diislikütuse pähe. Antud toode on kaasaegsele diiselmootorile ohtlik ning selle heitgaasid oluliselt mürgisemad. Viimastel aastatel on Maksu- ja Tolliamet koostöös Eesti Õliühinguga suutnud sisse viia seadusemuudatusi, mis on pidurdanud ebaseaduslikku kütuseväljastamist ja müüki. Kuid viimaste ajakirjanduses avaldatud artiklite kohaselt on kütuseturule levinud uued skeemid, kuidas maksudest kõrvale hiilida ning müüa diislikütuse laadset toodet. Selleks, et vältida kulukaid automootori remondiarveid, oleks mõistlik tankida vaid nende ettevõtete tanklates, mille usaldusväärsuses ei ole kahtlust.

Aasta 2016. saab nii tarnspordisektorile kui ka kütusemüüjatele olema väljakutseid pakkuv ja muutuste rohke.

Osale arutelus

  • Terje Tiits, Statoil Fuel & Retail Eesti ASi ä

    Terje Tiits, Statoil Fuel & Retail Eesti ASi ä

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,50 0.054582
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,73 0.181446
Hiina jüaan CNY 7,83 0.184327
Hongkongi dollar HKD 9,21 0.028247
Horvaatia kuna HRK 7,51 0.003996
Iisraeli seekel ILS 4,13 0.041154
India ruupia INR 76,79 0.122951
Indoneesia ruupia IDR 15972,00 0.232193
Islandi kroon ISK 124,49 0.088435
Jaapani jeen JPY 133,31 0.135211
Kanada dollar CAD 1,47 0.141553
LAV rand ZAR 16,02 0.094364
Lõuna-Korea vonn KRW 1336,60 0.179883
Malaysia ringgit MYR 4,99 0.218941
Mehhiko peeso MXN 22,29 0.28253
Norra kroon NOK 9,39 0.049984
Poola slott PLN 4,24 0.028337
Rootsi kroon SEK 9,61 0.092416
Rubla RUB 67,75 0.109347
Rumeenia leu RON 4,59 -0.002179
Singapuri dollar SGD 1,60 0.28139
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.049293
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.002592
Taani kroon DKK 7,44 -0.001343
Tai baht THB 39,14 0.204813
Tšehhi kroon CZK 25,72 0.011665
Türgi liir TRY 4,34 0.122238
Ukraina grivna UAH 31,33 0.158574
Ungari forint HUF 308,21 -0.012976
USA dollar USD 1,18 0.147616
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 0.705127
Valgevene rubla BRL 3,74 0.155159
Valgevene rubla BYN 23132,00 0.121191

Valdkonna töökuulutused