Väike tehnoloogiafirma võitis enda kätte Aasta Logistikateo tiitli

Live Technologies tõi möödunud aasta sügisel vedude ja tarneahelajuhtimise tarkvara Live Logistics Software. Tarkvara võimaldab erinevad tarneahela osapooled (kauba saatjad, saajad, toll, vedajad, ekspedeerijad jt) integreerida ühtsesse infovoogu - kogu info ja dokumentide haldamine toimub läbi ühtse süsteemi. Tuule sai see tiibadesse, kui neid võeti jutule puidutööstuskontserni Stora Enso juurde. „Tänud Stora Ensole, kes meid poole aasta jooksul välja kannatas ja meie mõtteid tõsiselt võtma hakkas,“ ütles Live Technologies omanik Ojari Paas.

Stora Ensol on Venemaal kaks saeveskit, kust tuuakse täiskoormaga puittooteid Eestisse, Lätti, Leetu ja teistesse Euroopa riikidesse. Numbriliselt tähendab see aastas 3000 täiskoormat ehk 50-60 koormat nädalas. Nende vedude tellimine käib koostöös Eesti saeveskitega. Transpordifirmasid on 6-8. Stora Enso logistikadirektori Mait Marrani sõnul on pidevalt küsimused, milline auto tuleb, kes on autojuht, milline on auto number, milliste andmetega on tollivormistus jne. „Infomüra ja segadus oli päris suur,“ nentis Marran. Ta hakkas probleemiga tegelema eelmise aasta detsembris. Ees oli tal eelkäija süsteem GoogleDocs’is. Seal olevad erinevad failid pidid infomüra vähendama, kuid tippaegadel ulatus erinevate failide arv 20ni. See ei olnud piisavalt turvaline süsteem.

„Ühel hetkel öeldi meile, et teil on kaks nädalat aega,“ meenutas Paas, kuidas Stora Enso neilt lahenduse tellis. Väljakutse võeti vastu, sest arendatud tarkvara võimaldas väikese ajaga genereerida kasutajatele erinevad rollid ja neile ka erinevad õigused. Näiteks iga vedaja sai näha süsteemis ainult oma saadetisi. „Kõik näevad Livesoftis ainult oma infot. Ükskõik, mida sinna siestatakse on see  kättesaadav ainult nendele, kellele on see õigus antud,“ rääkis Paas.

Pakiautomaatide teenuses sõltub äri edu ka kui hästi on valitud pakiautomaadi asukoht, ehk kui lähedal suudetakse olla inimeste igapäeva teekondadele. Need kohad on aga kõrges hinnas ja limiteeritud. PackRobot loodigi vajadusest kasutada pinda efektiivsemalt. „Meie näemegi lahendust, et võimalikult minimaalsele pinnale paigutada pakke,“ rääkis Oolup.

PpackRobot optimeerib ennast - täidab kõik lahtri, midagi ei jäta vahele, selgitas Oolup. Standardis mahub sinna 320 kandikut. Kui aga kõik pakid oleksid raamatu suurused, siis mahub automaati 500 kandikut. Ja see kõik mahub ära 7 ruutmeetri peale, võrreldes 35 ruutmeetriga, millel laiutavad praegused suurimad 250 kapiga pakiautomaadid.

Oolup tõi uue pakiroboti juures esile ka lõppkasutaja mugavust – kõik tegevused toimuvad ühel ergonoomilisel kõrgusel, mitte erinevatel kõrgustel asuvate kapiuste juures. Samuti on kõik lõppkasutaja liidesed seotud äppidega, ehk toimingud, mida varem pidi tegema pakiautomaadi ekraanil, saab nüüd ette ära teha äpi kaudu ja näidata pakiautomaadile lihtsalt QR koodi.

Ameerika turul peetakse oluliseks ka, et igast saadetisest tehakse turvafoto, toimub automaatne pakkide kaalumine. Et saadetis ei oleks mõjutatav kliimast, siis on pakirobotis sees kütteelement, mis suvel jahutab ja talvel kütab.

PostPal lahendab e-poodide aeglast transporti

„Probleem, mida me lahendame on lihtne. Kujutage ette, et lähete Prismasse, ostate asja ja kui hakkate välja minema öeldakse: makske täna ja tulge kahe päeva pärast kaubale järgi. See on e-kommertsi viimane suur probleem,“ ütles Aasta Logistikateo konkursil samuti teise koha auhinna saanud PostPali turundusjuht Harry Kanistik

Kanistik selgitas, et täna võtab kuller e-poest tehtud tellimuse kuskilt Tallinnast peale ja viib selle Jürisse kesklattu. Järgmisel päeval võtab kuller selle paki kesklaost ja sõidab Tallinna tagasi. „Me leidsime, et ei peaks vahepeal seda pakki sinna lattu viima,“ rääkis inimeselt inimesele kullerteenuse üks autoritest Kanistik. Ta kinnitas, et täna on saavutatud keskmiseks paki kättetoimetamise ajaks 47 minutit, hetkest, kui kuller töö saab. „Meid kasutatakse, sest e-poe müük suureneb, kui transport on kiire,“ kinnitas Kanistik

PostPal on tehnoloogia ettevõte. Välja on arendatud tarkvara, mis leiab pakile sobiva kulleri ja optimeerib kulleri teekonda. Tehnoloogiat on võimalik tulevikus ka edasi arendada. Tänaseks on süsteemiga liitunud ligi 400 vabakutselist kullerit (näiteks üliõpilased), mis lubab Kanistikul kinnitada, et igale pakile leitakse sobiv kuller.

Testuruks on valitud Tallinn, mis on Kanistiku sõnul oma suuruselt sobiv, kus teenuse mudelit proovida. E-kommertsi turu suurus on Tallinnas tema hinnangul 20 miljonit eurot. Vaadatakse aga palju laiemalt. Euroopas on e-kommertsi turg hinnanguliselt 400 miljardit eurot ja see kasvab kiiresti. Kättetoimetamisteenuse turg on 20 miljardit eurot. Inimeselt inimesele kullerteenusel Kanistiku väitel sellel turul veel suuri konkurente ei ole. „Kui saaksime kiiresti lisakapitali, siis saaksime olla Euroopas suur tegija,“ lausus ta. Esialgu on PostPal endale järgmise aasta käibe eesmärgiks seadnud 10 miljonit eurot.

Kanistik annab aru, et konkurendid on siiski tulemas. Kuigi suuri tegijaid selles sektoris praegu tegutsemas ei ole, siis Uber on turgu kompimas USAs. Enda relvana üritab PostPal laieneda nii kiiresti kui võimalik ja liidestada endaga võimalikult palju e-poode. Kui keegi tuleb neile hiljem pakkuma sama teenust, siis ei ole neil enam mõtet liidestumist sama teenuseks uuesti läbi teha, leidis Kanistik. Praegu on aga tema ütlusel kõik osapooled võitjad – e-poed suudavad päeva lõpuks rohkem müüa, kliendid on rahul kiire transporditeenusega ja kullerid teenivad korralikku raha.

Autor: Tanel Raig, logistikauudised.ee toimetaja