Euroopa Komisjon avalikustas Estonian Airi otsuse

Pärast põhjalikku uurimist jõudis Euroopa Komisjon järeldusele, et Eesti abimeetmed riiklikule lennuettevõtjale Estonian Air andsid äriühingule põhjendamatu eelise konkurentide ees.

Seetõttu peab Estonian Air tagastama juba saadud riigiabi, mis komisjonile teadaolevalt ulatub ligikaudu 85 miljoni euroni (pluss intressid), samuti ei saa ettevõtjale anda täiendavat 40 miljonit eurot ümberkorraldusabi. Estonian Air on jäänud pidevalt kahjumisse juba alates 2006. aastast. Komisjoni uurimine näitas, et abimeetmeid ei ole võimalik ELi riigiabieeskirjade alusel heaks kiita, sest need hõlmasid korduvat riigi toetust, mis ei aidanud kaasa äriühingu elujõulisuse taastamisele ega piiranud abiga kaasnenud konkurentsimoonutusi.

Konkurentsipoliitika eest vastutav volinik Margrethe Vestager selgitas: „Ettevõtjad peaksid konkureerimisel tuginema jätkusuutlikele ärimudelitele, mitte lootma turul püsimiseks riigi jätkuvale toetusele. Estonian Air sai möödunud viie aasta jooksul riigilt mitu korda toetust, kuid ei teinud vajalikke ümberkorraldusi elujõulisuse taastamiseks. Estonian Airi kunstlik turulhoidmine ei kujutaks endast maksumaksjate raha otstarbekat kasutust, samuti oleks see ebaõiglane konkurentide suhtes, kes peavad hakkama saama ilma sellise toetuseta.”

Estonian Air on olnud majandusraskustes mitu aastat. Selle aja jooksul on ta korduvalt saanud toetust riiklike meetmete kaudu. Mõned neist ei kujutanud endast riigiabi, kuid suurem osa andis Estonian Airile põhjendamatu valikulise eelise konkurentide ees, mis on vastuolus ELi riigiabieeskirjadega.

Komisjoni uurimine näitas, et riigi osalemine 2,48 miljoni euroga Estonian Airi kapitali suurendamises ja Estonian Airi maapealse teeninduse müük riigi omanduses olevale Tallinna lennujaamale 2,4 miljoni euro eest toimusid 2009. aastal kooskõlas turutingimustega. Seetõttu ei hõlmanud need toimingud riigiabi ELi eeskirjade tähenduses.

Mitu järgnevat meedet andsid Estonian Airile aga valikulise eelise konkurentide ees, mistõttu on sel juhul tegemist riigiabiga Estonian Airile summas 125,6 miljonit eurot (millest 84,9 miljonit on juba välja makstud). Eelkõige puudutavad need järgmist:
•riigi kapitalisüst 17,9 miljonit eurot 2010. aasta novembris;
•täiendav riigi kapitalisüst 30 miljonit eurot kahes osas (2011. aasta detsembris ja 2012. aasta märtsis);
•riigi päästmislaen 37 miljonit eurot mitmes osas ajavahemikus alates 2012. aasta detsembrist kuni 2014. aasta novembrini ning
•riikliku kapitali suurendamiseks mõeldud täiendavad 40,7 miljonit eurot.

Raskustes olevatele ettevõtjatele antava riigiabi võib heaks kiita vaid juhul, kui meetmed on kooskõlas kehtivates komisjoni suunistes (raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta) sätestatud tingimustega.

Suuniste kohaselt võib päästmis- ja ümberkorraldusabi anda vaid kord kümne aasta jooksul (ühekordse abi põhimõte). Selle eesmärk on vältida olukorda, kus äriühing loodab riigi toetusele, selle asemel et võrdsetel alustel konkureerida. Eesti andis Estonian Airile 2010.–2014. aastal toetust aga vähemalt kolmel korral ja ette oli nähtud järgmine kapitalisüst.

Komisjoni uurimise käigus selgus ka see, et Estonian Airil puudus usutav ümberkorralduskava, mille abil oleks võimalik taastada ettevõtja elujõulisus ilma riigi pideva toetuseta.  Lisaks ei sisaldanud kava piisavaid meetmeid riigi toetusega tekitatud konkurentsimoonutuste vähendamiseks.

Korduvad riiklikud toetusmeetmed on juba andnud lennuettevõtjale märkimisväärse majandusliku eelise, mida tema konkurentidel ei olnud. Sellise konkurentsimoonutuse kõrvaldamiseks peab Estonian Air nüüd juba saadud abi (84,9 miljonit eurot pluss intressid)Eesti maksumaksjatele tagasi maksma. See on vajalik võrdsete tingimuste tagamiseks siseturul.

 

Osale arutelus

  • Äripaev

    Äripaev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,54 -0.005203
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 59,25 0.025322
Hiina jüaan CNY 7,77 -0.012875
Hongkongi dollar HKD 9,18 0.005447
Horvaatia kuna HRK 7,53 0.005309
Iisraeli seekel ILS 4,13 -0.002419
India ruupia INR 75,32 -0.001858
Indoneesia ruupia IDR 15960,00 -0.006265
Islandi kroon ISK 123,98 0.005646
Jaapani jeen JPY 132,34 0
Kanada dollar CAD 1,51 -0.01785
LAV rand ZAR 15,40 -0.010389
Lõuna-Korea vonn KRW 1279,00 0.046933
Malaysia ringgit MYR 4,80 0.006256
Mehhiko peeso MXN 22,47 -0.006676
Norra kroon NOK 9,85 0.00071
Poola slott PLN 4,21 0.021395
Rootsi kroon SEK 10,01 0.160336
Rubla RUB 69,13 0.010126
Rumeenia leu RON 4,62 0.006489
Singapuri dollar SGD 1,58 0.00631
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.002267
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.039511
Taani kroon DKK 7,44 -0.002417
Tai baht THB 38,20 -0.026171
Tšehhi kroon CZK 25,69 0.015574
Türgi liir TRY 4,54 0
Ukraina grivna UAH 32,64 0.006128
Ungari forint HUF 314,15 -0.012731
USA dollar USD 1,17 -0.017019
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.013091
Valgevene rubla BRL 3,87 0.005165
Valgevene rubla BYN 23856,00 0.008384

Valdkonna töökuulutused

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Itella Estonia otsib PAKIVEOTEENUSTE OSAKONNA DIREKTORIT

Itella Estonia OÜ

17. detsember 2017