Euroopa Komisjon avalikustas Estonian Airi otsuse

Pärast põhjalikku uurimist jõudis Euroopa Komisjon järeldusele, et Eesti abimeetmed riiklikule lennuettevõtjale Estonian Air andsid äriühingule põhjendamatu eelise konkurentide ees.

Seetõttu peab Estonian Air tagastama juba saadud riigiabi, mis komisjonile teadaolevalt ulatub ligikaudu 85 miljoni euroni (pluss intressid), samuti ei saa ettevõtjale anda täiendavat 40 miljonit eurot ümberkorraldusabi. Estonian Air on jäänud pidevalt kahjumisse juba alates 2006. aastast. Komisjoni uurimine näitas, et abimeetmeid ei ole võimalik ELi riigiabieeskirjade alusel heaks kiita, sest need hõlmasid korduvat riigi toetust, mis ei aidanud kaasa äriühingu elujõulisuse taastamisele ega piiranud abiga kaasnenud konkurentsimoonutusi.

Konkurentsipoliitika eest vastutav volinik Margrethe Vestager selgitas: „Ettevõtjad peaksid konkureerimisel tuginema jätkusuutlikele ärimudelitele, mitte lootma turul püsimiseks riigi jätkuvale toetusele. Estonian Air sai möödunud viie aasta jooksul riigilt mitu korda toetust, kuid ei teinud vajalikke ümberkorraldusi elujõulisuse taastamiseks. Estonian Airi kunstlik turulhoidmine ei kujutaks endast maksumaksjate raha otstarbekat kasutust, samuti oleks see ebaõiglane konkurentide suhtes, kes peavad hakkama saama ilma sellise toetuseta.”

Estonian Air on olnud majandusraskustes mitu aastat. Selle aja jooksul on ta korduvalt saanud toetust riiklike meetmete kaudu. Mõned neist ei kujutanud endast riigiabi, kuid suurem osa andis Estonian Airile põhjendamatu valikulise eelise konkurentide ees, mis on vastuolus ELi riigiabieeskirjadega.

Komisjoni uurimine näitas, et riigi osalemine 2,48 miljoni euroga Estonian Airi kapitali suurendamises ja Estonian Airi maapealse teeninduse müük riigi omanduses olevale Tallinna lennujaamale 2,4 miljoni euro eest toimusid 2009. aastal kooskõlas turutingimustega. Seetõttu ei hõlmanud need toimingud riigiabi ELi eeskirjade tähenduses.

Mitu järgnevat meedet andsid Estonian Airile aga valikulise eelise konkurentide ees, mistõttu on sel juhul tegemist riigiabiga Estonian Airile summas 125,6 miljonit eurot (millest 84,9 miljonit on juba välja makstud). Eelkõige puudutavad need järgmist:
•riigi kapitalisüst 17,9 miljonit eurot 2010. aasta novembris;
•täiendav riigi kapitalisüst 30 miljonit eurot kahes osas (2011. aasta detsembris ja 2012. aasta märtsis);
•riigi päästmislaen 37 miljonit eurot mitmes osas ajavahemikus alates 2012. aasta detsembrist kuni 2014. aasta novembrini ning
•riikliku kapitali suurendamiseks mõeldud täiendavad 40,7 miljonit eurot.

Raskustes olevatele ettevõtjatele antava riigiabi võib heaks kiita vaid juhul, kui meetmed on kooskõlas kehtivates komisjoni suunistes (raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta) sätestatud tingimustega.

Suuniste kohaselt võib päästmis- ja ümberkorraldusabi anda vaid kord kümne aasta jooksul (ühekordse abi põhimõte). Selle eesmärk on vältida olukorda, kus äriühing loodab riigi toetusele, selle asemel et võrdsetel alustel konkureerida. Eesti andis Estonian Airile 2010.–2014. aastal toetust aga vähemalt kolmel korral ja ette oli nähtud järgmine kapitalisüst.

Komisjoni uurimise käigus selgus ka see, et Estonian Airil puudus usutav ümberkorralduskava, mille abil oleks võimalik taastada ettevõtja elujõulisus ilma riigi pideva toetuseta.  Lisaks ei sisaldanud kava piisavaid meetmeid riigi toetusega tekitatud konkurentsimoonutuste vähendamiseks.

Korduvad riiklikud toetusmeetmed on juba andnud lennuettevõtjale märkimisväärse majandusliku eelise, mida tema konkurentidel ei olnud. Sellise konkurentsimoonutuse kõrvaldamiseks peab Estonian Air nüüd juba saadud abi (84,9 miljonit eurot pluss intressid)Eesti maksumaksjatele tagasi maksma. See on vajalik võrdsete tingimuste tagamiseks siseturul.

 

Osale arutelus

  • Äripaev

    Äripaev

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,50 0.067894
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,77 0.247426
Hiina jüaan CNY 7,83 0.190727
Hongkongi dollar HKD 9,21 0.021728
Horvaatia kuna HRK 7,51 0.009324
Iisraeli seekel ILS 4,13 0.08715
India ruupia INR 76,80 0.129731
Indoneesia ruupia IDR 15967,00 0.200815
Islandi kroon ISK 124,49 0.088435
Jaapani jeen JPY 133,35 0.165258
Kanada dollar CAD 1,47 0.147678
LAV rand ZAR 16,01 0.056868
Lõuna-Korea vonn KRW 1336,50 0.172387
Malaysia ringgit MYR 4,99 0.224967
Mehhiko peeso MXN 22,29 0.279831
Norra kroon NOK 9,39 0.060109
Poola slott PLN 4,24 0.028337
Rootsi kroon SEK 9,61 0.100334
Rubla RUB 67,76 0.122646
Rumeenia leu RON 4,59 -0.002179
Singapuri dollar SGD 1,60 0.293896
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.041451
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.001728
Taani kroon DKK 7,44 -0.000268
Tai baht THB 39,12 0.153609
Tšehhi kroon CZK 25,72 0.015553
Türgi liir TRY 4,34 0.106093
Ukraina grivna UAH 31,32 0.1298
Ungari forint HUF 308,20 -0.01622
USA dollar USD 1,18 0.125558
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 0.885353
Valgevene rubla BRL 3,74 0.160509
Valgevene rubla BYN 23134,00 0.129847

Valdkonna töökuulutused