5 ettepanekut, mis lõpetavad varimajanduse autotranspordis

Autovedajate Aastakonverentsil esitas Eesti sisevedudega tegeleva ASi Rain omanik Toomas Raud 5 ettepanekut, mis aitavad kaotada autotranspordiärist varimajanduse.

1. Karistada lisaks ümbrikupalga maksjale ka selle vastuvõtjat.
Töötajate suhtes rakendatakse täna ümbrikupalga kontekstis prääniku poliitikat – neile üritatakse selgitada, et see pole neile kasulik, sest nõustudes ümbrikupalgaga saavad nad  vähem pensioni, vanemahüvitist, töötuskindlustuse väljamakseid ja muid sotsiaalseid hüvesid, samuti on neil raskem pangast laenu saada. Kahjuks on näha, et paljud töötajad ei suuda või ei taha näha järgmisest palgapäevast kaugemale. Seetõttu tuleks lisaks präänikule hakata ka piitsa kasutama - karistada tuleb lisaks ümbrikupalga maksjale ka selle vastuvõtjat. Kui sanktsioon oleks piisavalt suur mõlemale osapoolele, siis maksja ja vastuvõtja hakkavad mõtlema, kas tasub riskida, sest vahele jäädes on kahju tunduvalt suurem kui tulu.

2. Võtta varimajandusega tegelevalt vedajalt litsents ja vajadusel panna maksuvõla tasumiseks veokid sundmüüki.
Ainult karmide abinõudega saame varimajanduse vastu võidelda. Iga ettevõtja saab otsustada, millised on tagajärjed, kui ta valib varimajanduse tee. Uskusin, et olukord paraneb, kui töö- ja puhkeaja korduvate rikkumiste eest lubati võtta ettevõttelt litsents. Minu teada pole veel üheltki firmalt seda võetud. Usun, et äärmusliku abinõuna peab ümbrikupalka maksvatelt ettevõtjatelt võtma võimaluse jätkata tegevust veoteenuse osutajana, samuti tuleb takistada tegevuse jätkamist uue juriidilise keha alt. Tuleb vältida olukorda, kus tasumata tööjõumaksudest tekkinud võlad kantakse maha ja jätkatakse puhtalt lehelt uue firmaga.

Kolmas ja neljas meede on mõeldud varimajanduse ohjamiseks kaubikute sektoris. Selles sektoris on laialt levinud varimajandus, sest kaubikute juhte on raske kontrollida.

3. Paigutada kaubikutele sõidumeerikud ja viia sisse töö- ja puhkeaja arvestus sarnaselt veokitega.
Eelkõige e-kaubanduse levikuga Eestis ja kogu maailmas võib täheldada pakiveo sektori kiiret kasvu. Kuna tegemist on perspektiivika ja suurt potentsiaali omava valdkonnaga, siis on hüppeliselt kasvanud kaubikute ja pakkide käitlemisega tegelevate firmade arv. See omakorda on toonud kaasa konkurentsi teravnemise ja suure  hinnasurve. Kahjuks on paljud ettevõtted  valinud libeda tee ja soovivad konkurentsieelist saada trikitamisega töötasu maksmisel.

Neljas meede on mõeldud eeskätt ametnikele, kes tegelevad varimajanduse vastu võitlemisega.

4. Tuua vedaja majandusaasta aruandes lisaks täiskohaga töötajate arvule välja ka poole kohaga töötavate töötajate arv.
Paljudes firmades on vormistatud autojuhid tööle poole kohaga – pool palka makstakse mustalt ja pool ametlikult. Sellise olukorra vältimiseks peavad veofirmad, mis on ilma selge sisulise põhjenduseta valdavalt komplekteeritud osakoormusega töötavate autojuhtidega, sattuma maksuameti erilise tähelepanu alla.

Viies meede tuleb lisada  uuenevasse autoveoseadusse.

5. Panna veo tellijale kohustus kontrollida, kas vedaja maksab kõik riigimaksud.
Hetkel on olukord halb. Paljud ettevõtted, kes tellivad vedusid, oskavad väga hästi arvutada ja teavad suurusjärku, kust algab maksude optimeerimine. Turul valitseb ebanormaalne olukord - tellijad suruvad hinda alla, sest vedajaid on palju ja kõik soovivad tööd. Teiselt poolt ka tellijal on tugev hinnasurve - võidumees on see, kes valib odavama vedaja, mis siis, et see makse ei maksa. Olukord muutub, kui tellija vedu tellides jagaks vastutust selle eest, et vedaja maksab korralikult riigimakse. Vastutuse jagamine tähendab, et tellija peab vedaja eest maksma maksud, kui vedaja seda ise ei tee. See viib selleni, et enamusele tellijatele läheks veohind küll kallimaks, aga kaoks konkurentsieelis varimajanduse näol.

See meede nõuab tõelist poliitiliselt tahet, sest vastuseisjate armee on suur. 

Lisaks neile ettepanekutele on vaja tõhustada politseitöötajate täiendõpet varimajanduse küsimustes ja  politsei kontrolli teedel. Politseile tuleb kindlasti tagada lihtsad ja kergesti kasutatavad tehnilised võimalused. Näiteks kui politsei lööb auto numbri arvutisse, siis näeb ta korraga ühest aknast, kas kõik kontrollitava veokiga seonduv on korras - ülevaatus, kindlustus, raskeveomaks, ühenduse tegevusluba jne. Samuti peab kontrollima veoki roolis oleva isiku staatust töötamise registris.

Toomas Raud leidis, et lisaks riigi esindajatele peaksid nii  Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon kui ka Autoettevõtete Liit võtma võitluse  varimajandusega oma prioriteediks. „Nimetatud organisatsioonid ühendavad valdavalt ausaid vedajaid ja ausa konkurentsi tingimuste tagamine oleks seega nende liikmete otsestes huvides. Samas on selge, et võitluses varimajandusega tuleb teha ka ebapopulaarseid otsuseid, mis ajavad ilmselt paljud firmad tagajalgadele,“ möönis Raud. Ta lisas, et ei ole näinud uut autoveoseadust, kuid kardab, et see ei ole uuenenud meetmete osas, mis peaksid tagama tulemusliku varimajanduse tõkestamise.

 

Osale arutelus

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,50 -0.033336
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,51 0.148959
Hiina jüaan CNY 7,78 -0.15013
Hongkongi dollar HKD 9,19 0.017414
Horvaatia kuna HRK 7,51 -0.009323
Iisraeli seekel ILS 4,13 0.004839
India ruupia INR 76,55 0.031363
Indoneesia ruupia IDR 15905,00 0.062912
Islandi kroon ISK 124,03 0.031453
Jaapani jeen JPY 132,12 0.068168
Kanada dollar CAD 1,47 -0.130984
LAV rand ZAR 15,77 0.024109
Lõuna-Korea vonn KRW 1329,80 0
Malaysia ringgit MYR 4,96 -0.110675
Mehhiko peeso MXN 22,13 0.056981
Norra kroon NOK 9,34 -0.075312
Poola slott PLN 4,23 -0.04249
Rootsi kroon SEK 9,60 0.033774
Rubla RUB 67,43 -0.042991
Rumeenia leu RON 4,59 0.002181
Singapuri dollar SGD 1,59 -0.050156
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.039232
Šveitsi frank CHF 1,15 -0.003474
Taani kroon DKK 7,44 0.000268
Tai baht THB 38,94 -0.025673
Tšehhi kroon CZK 25,75 0.003883
Türgi liir TRY 4,32 -0.027799
Ukraina grivna UAH 31,24 0.036499
Ungari forint HUF 308,15 0.029215
USA dollar USD 1,18 0.039094
Uus-Meremaa dollar NZD 1,64 0.13711
Valgevene rubla BRL 3,72 0.032292
Valgevene rubla BYN 23069,00 0.030352

Valdkonna töökuulutused