5. november 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

5 ettepanekut, mis lõpetavad varimajanduse autotranspordis

Foto: Väinu Rozental
Autovedajate Aastakonverentsil esitas Eesti sisevedudega tegeleva ASi Rain omanik Toomas Raud 5 ettepanekut, mis aitavad kaotada autotranspordiärist varimajanduse.

1. Karistada lisaks ümbrikupalga maksjale ka selle vastuvõtjat.Töötajate suhtes rakendatakse täna ümbrikupalga kontekstis prääniku poliitikat – neile üritatakse selgitada, et see pole neile kasulik, sest nõustudes ümbrikupalgaga saavad nad  vähem pensioni, vanemahüvitist, töötuskindlustuse väljamakseid ja muid sotsiaalseid hüvesid, samuti on neil raskem pangast laenu saada. Kahjuks on näha, et paljud töötajad ei suuda või ei taha näha järgmisest palgapäevast kaugemale. Seetõttu tuleks lisaks präänikule hakata ka piitsa kasutama - karistada tuleb lisaks ümbrikupalga maksjale ka selle vastuvõtjat. Kui sanktsioon oleks piisavalt suur mõlemale osapoolele, siis maksja ja vastuvõtja hakkavad mõtlema, kas tasub riskida, sest vahele jäädes on kahju tunduvalt suurem kui tulu.

2. Võtta varimajandusega tegelevalt vedajalt litsents ja vajadusel panna maksuvõla tasumiseks veokid sundmüüki.

Ainult karmide abinõudega saame varimajanduse vastu võidelda. Iga ettevõtja saab otsustada, millised on tagajärjed, kui ta valib varimajanduse tee. Uskusin, et olukord paraneb, kui töö- ja puhkeaja korduvate rikkumiste eest lubati võtta ettevõttelt litsents. Minu teada pole veel üheltki firmalt seda võetud. Usun, et äärmusliku abinõuna peab ümbrikupalka maksvatelt ettevõtjatelt võtma võimaluse jätkata tegevust veoteenuse osutajana, samuti tuleb takistada tegevuse jätkamist uue juriidilise keha alt. Tuleb vältida olukorda, kus tasumata tööjõumaksudest tekkinud võlad kantakse maha ja jätkatakse puhtalt lehelt uue firmaga.

Kolmas ja neljas meede on mõeldud varimajanduse ohjamiseks kaubikute sektoris. Selles sektoris on laialt levinud varimajandus, sest kaubikute juhte on raske kontrollida.

3. Paigutada kaubikutele sõidumeerikud ja viia sisse töö- ja puhkeaja arvestus sarnaselt veokitega.Eelkõige e-kaubanduse levikuga Eestis ja kogu maailmas võib täheldada pakiveo sektori kiiret kasvu. Kuna tegemist on perspektiivika ja suurt potentsiaali omava valdkonnaga, siis on hüppeliselt kasvanud kaubikute ja pakkide käitlemisega tegelevate firmade arv. See omakorda on toonud kaasa konkurentsi teravnemise ja suure  hinnasurve. Kahjuks on paljud ettevõtted  valinud libeda tee ja soovivad konkurentsieelist saada trikitamisega töötasu maksmisel.

Neljas meede on mõeldud eeskätt ametnikele, kes tegelevad varimajanduse vastu võitlemisega.

4. Tuua vedaja majandusaasta aruandes lisaks täiskohaga töötajate arvule välja ka poole kohaga töötavate töötajate arv.Paljudes firmades on vormistatud autojuhid tööle poole kohaga – pool palka makstakse mustalt ja pool ametlikult. Sellise olukorra vältimiseks peavad veofirmad, mis on ilma selge sisulise põhjenduseta valdavalt komplekteeritud osakoormusega töötavate autojuhtidega, sattuma maksuameti erilise tähelepanu alla.

Viies meede tuleb lisada  uuenevasse autoveoseadusse.

5. Panna veo tellijale kohustus kontrollida, kas vedaja maksab kõik riigimaksud.Hetkel on olukord halb. Paljud ettevõtted, kes tellivad vedusid, oskavad väga hästi arvutada ja teavad suurusjärku, kust algab maksude optimeerimine. Turul valitseb ebanormaalne olukord - tellijad suruvad hinda alla, sest vedajaid on palju ja kõik soovivad tööd. Teiselt poolt ka tellijal on tugev hinnasurve - võidumees on see, kes valib odavama vedaja, mis siis, et see makse ei maksa. Olukord muutub, kui tellija vedu tellides jagaks vastutust selle eest, et vedaja maksab korralikult riigimakse. Vastutuse jagamine tähendab, et tellija peab vedaja eest maksma maksud, kui vedaja seda ise ei tee. See viib selleni, et enamusele tellijatele läheks veohind küll kallimaks, aga kaoks konkurentsieelis varimajanduse näol.

See meede nõuab tõelist poliitiliselt tahet, sest vastuseisjate armee on suur. 

Lisaks neile ettepanekutele on vaja tõhustada politseitöötajate täiendõpet varimajanduse küsimustes ja  politsei kontrolli teedel. Politseile tuleb kindlasti tagada lihtsad ja kergesti kasutatavad tehnilised võimalused. Näiteks kui politsei lööb auto numbri arvutisse, siis näeb ta korraga ühest aknast, kas kõik kontrollitava veokiga seonduv on korras - ülevaatus, kindlustus, raskeveomaks, ühenduse tegevusluba jne. Samuti peab kontrollima veoki roolis oleva isiku staatust töötamise registris.

Toomas Raud leidis, et lisaks riigi esindajatele peaksid nii  Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon kui ka Autoettevõtete Liit võtma võitluse  varimajandusega oma prioriteediks. „Nimetatud organisatsioonid ühendavad valdavalt ausaid vedajaid ja ausa konkurentsi tingimuste tagamine oleks seega nende liikmete otsestes huvides. Samas on selge, et võitluses varimajandusega tuleb teha ka ebapopulaarseid otsuseid, mis ajavad ilmselt paljud firmad tagajalgadele,“ möönis Raud. Ta lisas, et ei ole näinud uut autoveoseadust, kuid kardab, et see ei ole uuenenud meetmete osas, mis peaksid tagama tulemusliku varimajanduse tõkestamise.

 

Autor: Tanel Raig, logistikauudised.ee toimetaja

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077