Kus tekib kasutu aeg tarneahelas?

Svensky Kaubanduse logistikadirektor Uku Peerna
Svensky Kaubanduse logistikadirektor Uku Peerna

Svensky Kaubanduse logistikadirektor Uku Peerna sõnul tekib konkurentsieelis, kui protsessidest välja juurida kasutu aeg. Hinnaline on aga tehnoloogia, mis aitab teada saada, kus kasutu aeg tekib.

Milliste uute tehnoloogiate kasutuselevõtt võib tuua tarneahelas suurima võidu?
Minu isiklik kogemus tarneahelate juhtimises ütleb, et edu toob loogiline improvisatsioon logistiliste kordumatute konsensuslahendustega. Lahendused võivad olla sarnased, kuid tegelikult on nad unikaalsed ja kordumatud. Informatsiooni omamine, selle pädev tõlgendamine ning eesmärgipärane rakendus, tehnoloogiatel ja infosüsteemidel on tarneahelas enamusroll.
Tänapäeval ei konkureeri omavahel enam tooted, vaid tarneahelad. Tarneahelad kujunevad ja kujundatakse ärivaldkonnast, ärikeskkonnast , äristrateegiast lähtuvalt. Öelda üldistavalt, et tehke nii ja võtke kasutusele see tehnoloogia ja teil hakkab kohe minema hästi, see ei ole tõde.

Mida oleks Eesti ettevõtetel oma tarneahela jaoks juba täna võimalik ära kasutada tehnoloogilistest uuendustest?
Ennem tehnoloogia valikut on oluline töötada läbi kogu tarneahel metoodiliselt. Näiteks kasutada SCOR metoodikat või LEAN mõttelaadi. Kui suuta toote elutsükli ( sünnist- surmani) protsessist välja võtta kogu kasutu aeg (aeg, mis kulub jõude ja mis ei loo väärtust juurde), siis suurimat võitu leida ilmselt ei õnnestuks. Sellisel juhul on tegemist ideaalse tarneahelaga. Seda ma aga kogenud ja kuulnud ei ole. Seega sellel, kes suudab maksimaalselt protsessidest välja juurida kasutu aja, on konkurentide ees eelis.

Probleem on aga, kuidas saada teada, kus kasutu aeg tekib? See eeldab korralikku tehnoloogilist tuge, mis on hinnaline. Uuringud, mõõtmised, jälgimine, andmehaldus on vajalikud tegevused ning neid tegevusi ja metoodilisi lähenemisi on kirjeldatud väga paljudes raamatutes.

Toodet, mis on muutnud maailma või logistikat leiutisena vähemalt viimase 10 aasta jooksul, ei meenu mulle ühtegi. Kui keegi lugejatest teab mõnda, siis võiks selle saata minu Linkedin aadressile (kuid mitte ajada segi leiutist tootearendusega). Küll aga laekub igapäevaselt informatsiooni tootearendustest ja tegelikult piisab ka sellest, et muutuda efektiivsemaks.

Tooge Eesti või maailma näiteid, kus tehnoloogia on toonud tarneahelale märkimisväärse võidu.
Me ei pea vaatama kaugele, sest meie ise, eestimaalased, oleme nutikas rahvas. Lihtne näide: Mobiil ID ja panga ülekanded. Kui palju aega sekeldustelt see võimalus meile säästab. Kas me oskame kodus olles selle väärtust hinnata? See on ju elementaarne! Küsimus on, kas suudame selle ajasäästu enda heaks tööle panna ja sellelt teenida? Lennates ükskõik mis suunal mõne lennutunni kaugusele, on see lahendus teistele uskumatu.  Elektroonne dokumendi liiklus EDI,RF Sensorlahendused , NFC transpordilahendused  toovad läbipaistvust ja infoliikumise kiirust oluliselt juurde vähendades aega andmete sisestamiseks .

Maailmast võib näiteid tuua Amazoni kesklaost ja droonidega kaubaveost. Samuti DHList  ning Bonni innovatsiooni linnakust, mis on pühendunud  transpordi ja logistika tootearendustele.

Tuleb olla avatud informatsioonile ja püüda meelepärast tehnoloogiat tõlgendada ning kaasata oma ärisse - vabaneb ressurss, mille otstarbekuse  ja kasutuse üle ise otsustada.

Uku Peerna esineb 18. novembril toimuval Logistika Aastakonverentsil. Ta tutvustab kasutatavaid tarneahela auditeerimise ja analüüsitehnikaid ning töövõtteid, mis annavad talle sisendinfo modelleerimiseks ja protsesside parendamiseks. Loe konverentsist lähemalt SIIT.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 0.1720622
Brasiilia reaal BRL 4,44 0.1060852
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0102302
Filipiinide peeso PHP 61,01 -0.0458746
Hiina jüaan CNY 7,86 -0.0038179
Hongkongi dollar HKD 8,96 0.1049728
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0996673
Iisraeli seekel ILS 4,21 0.0665052
India ruupia INR 79,72 -0.1877981
Indoneesia ruupia IDR 16673,20 0.1738136
Islandi kroon ISK 123,83 0
Jaapani jeen JPY 126,68 0.3008709
Kanada dollar CAD 1,50 -0.1401869
LAV rand ZAR 16,20 -1.4439225
Lõuna-Korea vonn KRW 1287,95 -0.6173078
Malaysia ringgit MYR 4,67 0.1543111
Mehhiko peeso MXN 21,63 -0.8025167
Norra kroon NOK 9,54 -0.0408844
Poola slott PLN 4,29 -0.1093176
Rootsi kroon SEK 10,39 -0.1365371
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0665836
Singapuri dollar SGD 1,57 -0.1147154
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.0335833
Šveitsi frank CHF 1,13 0.0794351
Taani kroon DKK 7,45 0.009394
Tai baht THB 37,99 -0.1351007
Tšehhi kroon CZK 25,66 -0.3959781
Türgi liir TRY 7,60 -2.8601736
Ukraina grivna UAH 31,23 0.1051252
Ungari forint HUF 322,04 -0.2817774
USA dollar USD 1,14 0.1051893
Uus-Meremaa dollar NZD 1,73 -0.1384482
Valgevene rubla BYN 2,35 0
Vene rubla RUB 76,49 -1.0596753

Valdkonna töökuulutused