Kus tekib kasutu aeg tarneahelas?

Svensky Kaubanduse logistikadirektor Uku Peerna
Svensky Kaubanduse logistikadirektor Uku Peerna

Svensky Kaubanduse logistikadirektor Uku Peerna sõnul tekib konkurentsieelis, kui protsessidest välja juurida kasutu aeg. Hinnaline on aga tehnoloogia, mis aitab teada saada, kus kasutu aeg tekib.

Milliste uute tehnoloogiate kasutuselevõtt võib tuua tarneahelas suurima võidu?
Minu isiklik kogemus tarneahelate juhtimises ütleb, et edu toob loogiline improvisatsioon logistiliste kordumatute konsensuslahendustega. Lahendused võivad olla sarnased, kuid tegelikult on nad unikaalsed ja kordumatud. Informatsiooni omamine, selle pädev tõlgendamine ning eesmärgipärane rakendus, tehnoloogiatel ja infosüsteemidel on tarneahelas enamusroll.
Tänapäeval ei konkureeri omavahel enam tooted, vaid tarneahelad. Tarneahelad kujunevad ja kujundatakse ärivaldkonnast, ärikeskkonnast , äristrateegiast lähtuvalt. Öelda üldistavalt, et tehke nii ja võtke kasutusele see tehnoloogia ja teil hakkab kohe minema hästi, see ei ole tõde.

Mida oleks Eesti ettevõtetel oma tarneahela jaoks juba täna võimalik ära kasutada tehnoloogilistest uuendustest?
Ennem tehnoloogia valikut on oluline töötada läbi kogu tarneahel metoodiliselt. Näiteks kasutada SCOR metoodikat või LEAN mõttelaadi. Kui suuta toote elutsükli ( sünnist- surmani) protsessist välja võtta kogu kasutu aeg (aeg, mis kulub jõude ja mis ei loo väärtust juurde), siis suurimat võitu leida ilmselt ei õnnestuks. Sellisel juhul on tegemist ideaalse tarneahelaga. Seda ma aga kogenud ja kuulnud ei ole. Seega sellel, kes suudab maksimaalselt protsessidest välja juurida kasutu aja, on konkurentide ees eelis.

Probleem on aga, kuidas saada teada, kus kasutu aeg tekib? See eeldab korralikku tehnoloogilist tuge, mis on hinnaline. Uuringud, mõõtmised, jälgimine, andmehaldus on vajalikud tegevused ning neid tegevusi ja metoodilisi lähenemisi on kirjeldatud väga paljudes raamatutes.

Toodet, mis on muutnud maailma või logistikat leiutisena vähemalt viimase 10 aasta jooksul, ei meenu mulle ühtegi. Kui keegi lugejatest teab mõnda, siis võiks selle saata minu Linkedin aadressile (kuid mitte ajada segi leiutist tootearendusega). Küll aga laekub igapäevaselt informatsiooni tootearendustest ja tegelikult piisab ka sellest, et muutuda efektiivsemaks.

Tooge Eesti või maailma näiteid, kus tehnoloogia on toonud tarneahelale märkimisväärse võidu.
Me ei pea vaatama kaugele, sest meie ise, eestimaalased, oleme nutikas rahvas. Lihtne näide: Mobiil ID ja panga ülekanded. Kui palju aega sekeldustelt see võimalus meile säästab. Kas me oskame kodus olles selle väärtust hinnata? See on ju elementaarne! Küsimus on, kas suudame selle ajasäästu enda heaks tööle panna ja sellelt teenida? Lennates ükskõik mis suunal mõne lennutunni kaugusele, on see lahendus teistele uskumatu.  Elektroonne dokumendi liiklus EDI,RF Sensorlahendused , NFC transpordilahendused  toovad läbipaistvust ja infoliikumise kiirust oluliselt juurde vähendades aega andmete sisestamiseks .

Maailmast võib näiteid tuua Amazoni kesklaost ja droonidega kaubaveost. Samuti DHList  ning Bonni innovatsiooni linnakust, mis on pühendunud  transpordi ja logistika tootearendustele.

Tuleb olla avatud informatsioonile ja püüda meelepärast tehnoloogiat tõlgendada ning kaasata oma ärisse - vabaneb ressurss, mille otstarbekuse  ja kasutuse üle ise otsustada.

Uku Peerna esineb 18. novembril toimuval Logistika Aastakonverentsil. Ta tutvustab kasutatavaid tarneahela auditeerimise ja analüüsitehnikaid ning töövõtteid, mis annavad talle sisendinfo modelleerimiseks ja protsesside parendamiseks. Loe konverentsist lähemalt SIIT.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,54 -0.0907323
Brasiilia reaal BRL 4,25 -0.0094031
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 61,27 -0.0097922
Hiina jüaan CNY 7,44 0
Hongkongi dollar HKD 9,14 0
Horvaatia kuna HRK 7,38 -0.1624234
Iisraeli seekel ILS 4,15 0
India ruupia INR 78,91 0.0139428
Indoneesia ruupia IDR 16443,98 0
Islandi kroon ISK 123,61 -0.024264
Jaapani jeen JPY 127,43 0
Kanada dollar CAD 1,51 -0.0066181
LAV rand ZAR 14,54 -0.0281917
Lõuna-Korea vonn KRW 1254,71 -0.0342591
Malaysia ringgit MYR 4,64 0
Mehhiko peeso MXN 22,76 -0.0013182
Norra kroon NOK 9,52 -0.0126084
Poola slott PLN 4,31 -0.0139101
Rootsi kroon SEK 10,21 0
Rumeenia leu RON 4,62 0
Singapuri dollar SGD 1,56 -0.0127984
Suurbritannia nael GBP 0,88 0
Šveitsi frank CHF 1,15 0
Taani kroon DKK 7,45 0
Tai baht THB 37,19 0
Tšehhi kroon CZK 25,71 -0.0194424
Türgi liir TRY 5,48 -0.001824
Ukraina grivna UAH 30,45 0
Ungari forint HUF 319,14 0
USA dollar USD 1,17 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0
Valgevene rubla BYN 2,34 0
Vene rubla RUB 72,46 0

Valdkonna töökuulutused