21. september 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõtete juhid üle ilma kuulevad sama sõnumit: “Selleks, et vältida dinosauruste moodi väljasuremist, on vaja muutuda digitaalseks.” See käib ka ettevõtte tarne­ahela kohta.

Kuid mida tähendab digitaalne äri või digitaalne tarne­ahel? Kuigi ühtselt aktsepteeritud definitsiooni veel ei ole, siis võtmemärksõnadeks on mobiilsus, asjade internet, andmete visualiseerimine ja Big Data ning loomulikult võimekus ettevõttes olemasolev andmetel põhinev informatsioon firma kasuks tööle panna.

Tehnoloogia aitab andmeid analüüsidaArvestades andme­mahtude suurenemisega ettevõtte tegevuse igal sammul, on võimekus kasutada andmeid otsustamiseks ja konkreetsete tegevuste kavandamiseks määramas ettevõtte edu digitaliseerumise protsessis. Andmehulkades orienteerumisel tuleb appi pidevalt arenev tehnoloogia.

Möödas on ajad traditsioonilisest andmete raporteerimisest. Uue põlvkonna ärianalüütika on arenenud veebipõhistest juhtimislaudadest juba paindlike ja interaktiivsete, kasutajast lähtuvate lahendusteni, mis pakkuvad hetkel veel konkurentsieelist vähestele tarneahela juhtidele.

Selleks, et mõista, kuidas edeneb tarneahela puhul digi­taliseerumine, andmejuhtimise ja analüütiliste platvormide juurutamine, koostasid visuaalse analüütika turuliider Qlik ja Supply Chain Digesti väljaanne ülemaailmse uuringu.  Uuringust “Leveraging Supply Chain Data for Competitive Advantage” (Kasutades tarneahela andmeid konkurentsieelise saavutamiseks) selgus, et kuigi tarneahela ärianalüüsil vaadatakse tulemuste hindamisel ikka pigem tahavaatepeeglisse, siis hinnatakse analüütika kasutamist just sellepärast, et see hõlbustab tulevikku suunatud otsuste vastu võtmist.

Uuringusse kaasatud 200 tarneahelaga seotud eri rollides erinevatest sektoritest pärit töötajatelt küsiti, kuidas ettevõtted plaanivad kasutada tarneahela andmeid enda tarbeks, mis meetodid neil selleks praegu on ning mida on plaanis arendada järgmise paari aastaga.

Analüüsis peitub kasutamata potentsiaalTulemustest selgus, et ettevõtted näevad suurt potentsiaali andmete juhtimisel ja analüüsi parendamisel.

Rohkem kui 88% vastanutest hindasid, et analüütiline võimekus oleks nende organisatsiooni jaoks suurepärane või hea võimalus ning analüüsi võimekuse suurendamist peeti ettevõttes prioriteediks.

Rohkem kui 40% vastanutest aga ütlesid, et peaaegu alati vaatavad nad andmete analüüsimisel minevikku, ometi uskudes, et ennustav analüütika on väärtuslik ning lihtsustab otsustusprotsessi.

Uuringust selgus, et kuigi ettevõtted mõistavad analüütika väärtust, siis vähesed on selle rakendamises jõudnud nii kaugele, kui sooviksid. Vähem kui 10% vastajatest tundsid, et nende organisatsioonil on kõrgetasemeline kasutussüsteemi paindlikkus, andmete visualiseerimise ja tarne­ahela riskijuhtimise võimekus. 

Kokkuvõtteks saab uuringu tulemuste põhjal väita, et järgmise põlvkonna andmeanalüüsi vahendite rakendamisel ollakse tarneahela puhul veel varajases staadiumis, kuid huvi on suur ja ettevõtted tajuvad selle väärtust.

Eestis olukord maailmaga võrreldes nukker

Ärianalüütikale spetsialiseerunud Infovara konsultandi Erle Kildjeri hinnangul on olukord Eestis tarneahela analüütika kasutamisel ülemaailmse olukorraga võrreldes veelgi nukram – vähem on ettevõtteid, kes ärianalüüsi lahendusi kasutavad, rääkimata spetsiaalsetest tarneahela juhtimise rakendustest.

“Tarneahelate juhtimine on suhteliselt uus tegevus. Ja kuigi esmakordselt defineeriti mõiste juba 1960ndatel, siis Eestis alustati tarneahela juhtide koolitamisega alles 2012. aastal,” rääkis tarneahela valdkonna konsultant Erle

Kildjer.

“Ka praegu veel paljud tarneahela juhid ei tee tööd selle õiges tähenduses, ehk nad ei tegele tarneahela juhtimisega, vaid hoopis ostutellimuste vormistamisega, nentis Kildjer.

Vaadatakse vaid kulude optimeerimistKildjeri hinnangul ei teadvusta paljud firmad selle valdkonna tähtsust ettevõtte kulude optimeerimisel ja ei vaata seda kui ärikriitilist tegevust.

“Meil on ette tulnud juhtumeid, kus kliendi analüütilisi vajadusi kaardistades selgub, et firma kaotab aastas miljoneid tarneahela juhtimises tehtud valede otsuste tõttu. Näiteks ei osatud ette planeerida varuosade vajadust, mistõttu esitati tellimus alati viimasel hetkel ja kaup tuli kohale toimetada hoopis lennu­transpordiga. Kui tarneahela juhil oleks võimalik detailselt analüüsida ettevõttes olemasolevaid andmeid, saaks kauba vajadust ette prognoosida ja tunduvalt odavamat transporti kasutada.”

Spetsiaallahenduste kasutajaid Eestis vähe

Eestis on üksikuid firmasid, kes kasutavad spetsiaalset lahendust müügi ja tarneahela põhjalikuks analüüsiks. Analüüsisüsteemid võimaldavad prognoosida müüki, arvestades kampaaniaid, turusündmuseid, ilma ja isegi tähtpäevasid.

Need võimaldavad ennustada ajaloo pealt tooraine vajadust; ette näha tarneahela pudelikaelasid; arvestada tegelike tarneaegadega, mis võivad erineda tarnija poolt lubatuga; mängida läbi erinevaid stsenaariumeid arvestades tarne erinevate komponentidega nagu minimaalne tarnekogus, veokulu, tarnetäpsus või praagi osakaal.

Excelist jääb väheksTarne­ahela juhil on palju andmeid, mida ta vajaliku otsuse tegemiseks peab läbi töötama.

Tihti kasutatakse selleks tavalist Exceli tabelit, mis on sobiv, kui analüüs on vaja teha kord kuus või kvartalis. Et olla pidevalt kursis kõikide toodetega, näha müükide hälbeid prognoositust, arvestada klientide nõudlusega, märgata hankijate/vedajate hälbeid ning lisaks veel hinnata kõikide hälvete mõju firma kasumile ning seejuures veel läbi mängida parim stsenaarium olukorra lahendamiseks – selleks jääb Excelist väheks.

Erle Kildjer on aga olukorra suhtes optimistlik, sest rõõmustav on näha, et paljud firmad juba tunnetavad vajadust analüütilise lahenduse järele, mis võimaldavad laovarusid täpsemalt prognoosida ja tarneahela kulusid kõvasti kokku hoida.

“Meil on tuua oma kogemustest näide, kus klient suutis tänu paremale analüütikale hoida kokku terve uue lao ehitamise kulu. Täielik läbipaistvus andmetes võimaldas tarneahelat nii täpseks timmida, et kadus vajadus laoseisu suurendamiseks,” tõi Kildjer positiivse näite.

Tarneahela auditeerimisest ja ostustrateegiatest kuuleb lähemalt tänavusel Logistika Aastakonverentsil (18. november) ja Ostujuhtimise Aastakonverentsil (19. novembril).

Autor: Marit Tack