Autorid: aripaev.ee reklaamtekst, Allikas: www.aripaev.ee • 26. august 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ERGO kahjukäsitluse osakonna juhataja Caterina Lepvaltsi sõnul läheb kahju¬käsitlemine enamasti sujuvalt, ent kahjuks on ikka mõnel kliendil kiusatus selts proovile panna. Kõige sagedamini üritatakse panna kasko¬kindlustuse puhul ühe juhtumi alla kõik autole pikema aja jooksul tekkinud kahjustused või sootuks lavastatakse avarii.

Lepvalts rõhutas, et liiklusõnnetuse korral ei tasu kunagi minna kaasa süüdlase ettepanekuga muuta liiklusõnnetuse toimumise aega, et süüdlane jõuaks oma vastutuse sõiduki suhtes ära kindlustada. “Kannatanule tekkinud kahjude hüvitamine ei sõltu mitte kuidagi sellest, kas süüdlase sõidukil oli liiklusõnnetuse hetkel kehtiv liikluskindlustus. Selline asjaolude varjamine muudab lihtsalt kogu protseduuri pikemaks,” selgitas ta.

Korra kindlustuskelmusega ¬vahele jäänud isikuga ei pruugita enam ka lepingut sõlmida. Sellele aitab kaasa 2016. aasta 1. jaanuaril jõustuv uus kindlustustegevuse seadus, mille alusel on kindlustusandjatel õigus vahetada omavahel informatsiooni isikute kohta, kes on esitanud lepingueelsete läbirääkimiste käigus valeandmeid või põhjustanud tahtlikult kindlustusjuhtumi.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul sarnaneb kindlustuskelmus olemuselt mis tahes vargusega. Muu hulgas on kindlustuskelmused sagedasti ka üks organiseeritud kuritegevuse tegevusvaldkond. “Kindlustuskelmuse eest on kriminaalseadustiku järgi ette nähtud rahaline karistus või kuni viie aastane vangistus,” märkis Piirsalu.

Autor: aripaev. ee