Kuidas jõuab sularaha pangaautomaati

Pangamajade all ei ole enam ammu keldreid sularaha hoidmiseks. Eesti sularaha tuiksoon on G4Si sularahakeskus, mida Eestis ringlev sularaha läbib aastas 6-7 korda ning kuhu ka pangakontorid igapäevaselt oma sularaha saadavad.

G4S töötleb ja käitleb Eestis ringlevat sularaha 1997. aastast. G4Si sularahadivisjoni rahaveo osakonna juhataja Argo Räpp ja sularahadivisjoni protsessijuht Jüri Sillaste rääkisid Logistika kuukirjale, kuidas toimub Eestis sularaha logistika.

G4Si käes on ligikaudu 93% Eesti sularahaveo turust. Sellega tegeleb üle Eesti 250 inimest ja 42 autot. Neist sularahaautomaate (ATM) teenindavad 14 sõidukit on soomustatud ja kuulikindlad, ülejäänud autopark teeb tööd turvakohvrite ja turvaseifidega. . Turvakohvritega autodel sõidab 1-2 kuulivestidega ja relvastatud meest, soomustatud sõidukitel on 3 meest. Reeglid, millise autoga kui palju raha võib vedada, on kirjas raha ja väärtpaberite veo korras. Turvakohvritega autode röövimine on kasutu, sest kui isegi õnnestub turvakohver avada, siis kohvri avamisel raha rikutakse ja see muutub kasutuskõlbmatuks.

G4Si teenindada on ligikaudu 700 sularaaautomaati, 90 pangakontorit ja 450 äriklienti koos 3000 kliendipunktiga, kuni kioskiteni välja. Kõigil on vaja vahetusraha, lisaks pangaautomaatidele on ka teist tüüpi automaadid, mis klientidelt raha vastu võtavad ja mida tuleb tühjendada – tanklad, parkimisautomaadid.

Sularaha keskladu on Tallinnas, kust saadetakse raha ka Tartu ja Jõhvi rahatöötluskeskustesse. Keskustest liigutatakse raha edasi kliendipunktidesse. Kuni 65% inimestest ja tööst on Tallinnas, kust käib läbi kogu Eesti sularaha, umbes 6-7 korda aastas.

Lisaks raha kokku- ja laialiveole on G4Si ülesanne tegeleda ka sularaha-automaatide monitoorimisega. Sularaha-automaatide puhul on paigas limiidid, mida jälgitase G4Si sularahakeskustes ja millede järgi otsustatakse automaatide täitmine või tühjendamine. Arvestama peab ka, et igal sularahaautomaadil on oma hingeelu – asumine kaubanduskeskuses, jäämine mõne suurürituse piirkonda, palgapäevad – mis mõjutab raha väljavõtmist automaadist. „Reeglina hakkavad suured käibed reedest pihta. Kui on tulemas mingi üritus, siis on teada, et seal lähedal on automaadid tühjemad,“ ütles Jüri Sillaste.

Argo Räpp lisas, et ei tasu arvata nagu oleks trend, et sularaha on oma positsiooni kaotamas ja homme seda keegi enam ei kasuta. Vastab tõele, et kaardimaksed kasvavad ja ka kaardimaksete osakaal kasvab. Kuid kasvab ka sularahaga maksmine. Raha ringlus on lihtsalt kasvanud.

Raha automaatide täitmine toimub igapäevaselt ehk 7 päeva nädalas. Vajadusel minnakse ka üksikut automaati täitma, mis on rahast tühjaks saanud, kasvõi mõne suurürituse ajal, kui automaadile on juurdepääs. Pangad tegelikult tühje automaate ei luba ja G4S peab reageerima juba enne kui automaat on rahast tühi.
Sularaha-automaatide monitoorija jälgib, milliseid automaate peab täitma ja panebrahaveo ekipaažile kokku, millises järjekorras tal seda kõige optimaalsem on teha.

Väikepoel on odavam ja riski-vabam tellida sularaha äraviimine kui seda ise pangakontorisse viia Räpp kinnitas, et G4S saab logistikaga hakkama ja ei ole probleemi, et kõik kauplused soovivad raha äravedu pärast kaupluse sulgemist õhtul Teatud  klientidele sobib ka raha ära saatmine teistel aegadel. Mõni klient soovib raha äravedu aga ainult 1-2 korda kuus. G4Si autopark on piisavalt suur, et kõik rahaveo soovid teenindada.

 

Eesti suurim rahatöötluskeskus peitub turvafirma keldris
G4Si Tallinna sularahakeskus laiub 1400 ruutmeetril ja suudab ööpäevas töödelda kuni 7,5 tonni paberraha ja 65 tonni münte.

Sularaha transportiv sõiduk sõidab maa-all olevasse terminali. Sularaha laadimiseks aga omakorda veel eraldi ruumi.  Ekipaažide raha vastu võtmine-ja üle andmine rahatöötluskeskuses teostatakse  rangete protseduurireeglite alusel.. Müntide kassas on elu pärast euro käibele tulemist muutnud palju elavamaks. Kui krooni ajal töötas selles ruumis üks inimene 6 tundi päevas, siis nüüd on seal tööl kolm inimest, kes töötavad mündiliiniga. Euro tulekuga tõusis müntide osakaal 90%. Saabuvad mündid sorteeritakse masina abil ja eraldi vääringud pakendatakse erinevatesse kottidesse kindlates kogustes, et saata need müügipunktidesse vahetusrahaks. Münte saabub nii palju, et Eesti Pangast lisa tellida tuleb harva.

ATM teenindamiseks on eraldi ruum ja , kus toimub ATMide monitoorimine ning nendesse saadetavate rahakassettide komplekteerimine.. Varakambris hoitav raha hulk on reeglitega piiratud. Kui raha läheb liiga paljuks, siis tuleb see ära saata Eesti Panka või vajadusel sealt ka juurde tellida. Samas, miljon eurot 500 eurostes kupüürides ongi kaalult ja visuaalselt koguselt kokkupakituna üsna väike kogus. Lisaks eurodele hoitakse varakambris ka muid väärtusi . Iga töökoht on varustatud vähemalt 3 turvakaameraga, mis võimaldab pidevalt jälgida turvapakendi töötlemist. Ka kogu osakonna prügi säilitatakse 1 kuu. Seega, kui mõnel kliendil tekib äraantud rahakoguse osas pretensioone, siis saab raha käitlemist üle vaadata ja kontrollida.

 

PANE TÄHELE
Sularaha töötlemine sularahakeskuses

• Ringluses oleva sularaha hulk kasvas kuni 2008. aastani. Majanduslanguse saabudes rahahulk mõnevõrra vähenes, samuti vähenes see ka euro käibelevõtu eel. Peale euro käibele tulekut on ringleva sularaha kogus pidevalt kasvanud ja on tänaseks ületanud ka buumiaegse taseme.
• Eesti kõige „menukamaks“ rahatäheks on 50-eurone.
• G4Si inkassaatorid teevad sularahaautomaatide juures iga kuu 4000 stoppi
• Kõik G4Si sularahadivisjoni kasutuses olevad rahalugemismasinad  on lisaks raha lugemisele ja sorteerimisele võimelised tuvastama valerahakahtlusega sedeleid ja münte. Rahalugemismasinad on suutelised ära tundma kõiki teadaolevaid turvaelemente ning suudavad käibelt kõrvaldada ka määrdunud, rikutud või katkised rahatähed. Paberraha lugev masin sorteerib raha ka selle kvaliteedist lähtudes - näiteks sularahaautomaatidesse kõik kupüürid ei sobi.
• Valeraha kahtlusega kupüürid ja mündid koos infoga nende päritolu kohta edastab G4S politseisse, kus rahale tehakse ekspertiis.
• Klientide raha pakendamiseks  kasutatavad turvapakendid vastavad spetsiaalsetele turvanormatiividele.
• Päevas kulub sularaha pakendamiseks ca 1600 plommi või pakendit, iga sularaha turvakott ja plomm on varustatud unikaalse EAN koodiga. Kui sularaha jõuab rahatöötluskeskusesse avatakse turvapakendid, loetakse raha ja kantakse otse kliendi pangakontole.

Vaata täpsemalt 26. augustil ilmuvast Logistika kuukirjast.

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,50 -0.252743
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,62 -0.130161
Hiina jüaan CNY 7,80 0.06667
Hongkongi dollar HKD 9,18 -0.109866
Horvaatia kuna HRK 7,51 0.034653
Iisraeli seekel ILS 4,11 -0.041314
India ruupia INR 76,53 -0.147443
Indoneesia ruupia IDR 15922,00 -0.056493
Islandi kroon ISK 124,22 -0.280957
Jaapani jeen JPY 133,85 0.089736
Kanada dollar CAD 1,49 -0.113617
LAV rand ZAR 16,08 -0.050975
Lõuna-Korea vonn KRW 1328,90 -0.277652
Malaysia ringgit MYR 4,98 0.078327
Mehhiko peeso MXN 22,33 -0.193559
Norra kroon NOK 9,39 -0.211049
Poola slott PLN 4,24 0.115718
Rootsi kroon SEK 9,62 -0.010189
Rubla RUB 67,68 -0.041354
Rumeenia leu RON 4,60 -0.063039
Singapuri dollar SGD 1,60 -0.049897
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.21604
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.259364
Taani kroon DKK 7,44 0.00806
Tai baht THB 39,05 -0.153413
Tšehhi kroon CZK 25,69 0.081817
Türgi liir TRY 4,35 0.533733
Ukraina grivna UAH 31,37 -0.072953
Ungari forint HUF 307,78 -0.068184
USA dollar USD 1,18 -0.156124
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 -0.407342
Valgevene rubla BRL 3,76 -0.106334
Valgevene rubla BYN 23182,00 -0.11203

Valdkonna töökuulutused

TRANSIIDIKESKUSE AS otsib KOMMERTSDIREKTORIT

Transiidikeskuse AS

20. november 2017

AS PALMAKO otsib LOGISTIKAJUHTI

Palmako AS

13. november 2017