Autor: Tanel Raig • 14. august 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Majandusministeeriumist kooskõlastusringile saadetud Raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu võtab jõustudes Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mille põhieesmärkideks on muuta raudteeturg Euroopa Liidus läbipaistvamaks, tõhustada koostööd, tagada usaldusväärne ja jätkusuutlik rahastamine ning suurendada raudteeturu regulaatorina Konkurentsiameti pädevust. Nende eesmärkide saavutamiseks peavad ettevõtjad tegema vajadusel muudatusi oma struktuuris ning raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab andma täpsemat teavet taristu kasutamise tingimuste kohta.

 Raudteeinfrastruktuuri jätkusuutlikkuse tagamiseks on riik kohustatud jälgima, et infrastruktuuri-ettevõtja oleks võimeline ka infrastruktuuri arendama vastavalt riigiga sõlmitud kokkulepetele, mis tähendab, et vajadusel tuleb riigil infrastruktuuri-ettevõtjasse rahaliselt panustada. Direktiiv nõuab ka, et raudteetaristu jätkusuutlikuks majandamiseks tagaks riik raudteetaristu majandaja tulude ja kulude tasakaalu, mis tähendab, et vajadusel tuleb riigil ASi Eesti Raudtee taristusse läbi taristu arendamise lepingu rahaliselt panustada. Vedurijuhtide osas täpsustatakse perioodilise vahekontrolli nõudeid, mille kohaselt peab kontrollima ka keeleoskust, kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt raudteel kasutamiseks määratud keel ei ole isiku emakeel. Keeleoskus on oluline, et vedurijuht ja dispetšer saaksid teineteisest kindlasti aru, vastasel juhul võivad arusaamatuste tõttu tekkida ohtlikud olukorrad. Lisaks on täpsustatud, kuidas käitub Tehnilise Järelevalve Amet (TJA), kui leiab, et vedurijuht ei vasta nõuetele.