Autor: Tanel Raig • 13. august 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Bussiettevõtjad tõid ministriga kohtumisel välja, et konkurents eraettevõtete vahel on edasiviiv ja arendab kogu sektorit, sest ausas konkurentsis jäävad ellu need, kes pakuvad paremat teenust. “Konkurents riigi dotatsiooniga ei ole aga pikas plaanis võimalik. Kui riigiettevõttel on piletitulu puudujääk alati võimalik katta maksumaksja rahaga, siis sellega eraettevõte pikalt võistelda ei suuda,” väljendas AS SEBE juhatuse esimees Kuldar Väärsi bussiettevõtete muret.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michali sõnul tuleb riigi ühistranspordi valdkonda näha ja arendada tervikuna. “Nii rongi- kui bussiliiklusel on oma roll inimeste liikumisvajaduste rahuldamisel, seega ei ole erinevad ühistranspordi liigid sisulises konkurentsis. Maksumaksja poolt doteeritakse bussitransporti ja reisirongiliiklust sarnases mahus, kindlasti on siin nii ministeeriumi, bussiettevõtjate kui rongivedajate huvi, et raha oleks sõitjale parimal viisil kasutatud,” rääkis Michal kohtumisel. “Ühistransport üha populaarsem seniste autoga liiklejate seas ning just selles suunas püüame reisijate valikuid mugavamaks ja soodsamaks muuta, nii bussides kui rongides,” lisas ta.

Samuti on ministri hinnangul oluline sõnum bussijuhtidele, et tulevikus hakatakse arvestama bussiliikluse hangetel bussijuhtide palgakomponenti, tagamaks stabiilne bussijuhtide tööturu areng.

Kohtumisel osalenud bussiettevõtete juhid väljendasid ministrile muret Elroni soovi üle osta täiendavaid ronge, mis toovad kaasa ka iga-aastase dotatsioonikulu kasvu.

Osapooled jäid kohtumisel nõusse, et nii bussid kui rongid on ühtse transpordisüsteemi osa. “Me ei ole rongiliikluse ega seni soetatud uute rongide vastu. Moraalselt ja tehniliselt vananenud reisirongide väljavahetamine uute vastu oli vajalik ja õige. Nüüd on aga küsimus tasakaalus - kui palju tuleb seda teenust maksumaksja raha abil toetada ning millist katet peab see saama piletitulust. Bussiettevõtted saavad linnadevahelistel liinidel 100% hakkama piletitulust,” sõnas Väärsi. Arutelusid transpordisüsteemi arendamise teemal jätkatakse töistel kohtumistel.

Bussiettevõtete esindajad kinnitasid majandus- ja taristuministrile, et on valmis täiendavateks investeeringuteks Eesti ühistransporti. “Oleme veendunud, et linnadevahelise ühistranspordi kitsaskohtade lahendamiseks on olemas maksumaksjale soodsamaid alternatiive kui uute luksusrongide ostmine,” lisas Väärsi.

Eesti bussiettevõtted tegid tänavu juulis Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu majanduskomisjoni liikmetele ühispöördumise seoses Elroni sooviga hakata pakkuma uute, praegusest mugavamate rongidega riigieelarve toel teenust Tallinn-Tartu liinil. Seitsme bussiettevõtte esindajad said majandus- ja taristuministri ning Elroni juhatuse esimehe Andrus Ossipiga kokku, et arutada töises õhkkonnas ühistransporditurul toimuvaid arenguid. Kohtumisel osalenud seitsme bussiettevõtted esindavad 70% linnadevahelise bussiliikluse mahust.