Eesti kaubavahetus Aasiaga

Statistikaameti andmetel moodustas möödunud aastal Aasia riikide osatähtsus Eesti kaupade koguekspordist 4% ja -impordist 6%. Nimetatud näitajad ei ole viimase kümne aasta jooksul oluliselt muutunud.

2014. aastal eksporditi Eestist Aasia riikidesse kaupu 516 miljoni euro väärtuses ja imporditi 884 miljoni euro eest. Eestist eksporditi kaupu 42 Aasia riiki ja imporditi 38 riigist. Kaubavahetuse puudujääk oli 368 miljonit eurot, mida mõjutas enim negatiivne kaubavahetuse bilanss Hiinaga (-347 miljonit eurot) ja Hongkongiga (-109 miljonit eurot). Võrreldes 2013. aastaga kahanes eksport 1% ehk 5 miljonit eurot ning import suurenes 8% ehk 65 miljonit eurot.

Eesti ekspordi peamine sihtriik Aasia suunal oli 2014. aastal Hiina, järgnesid Korea Vabariik, Jaapan, Saudi Araabia ja India. Eksport kahanes 2013. aastaga võrreldes enim Iraaki (15 miljonit eurot) ja Kasahstani (13 miljonit eurot), samas suurenes eksport Hiinasse 40 miljoni euro võrra.

2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga kasvas Eesti eksport Aasia riikidesse 12%. Enim on eksport suurenenud Iraani (kasv 11,3 miljonit eurot), Hiinasse ja Taisse (mõlemasse kasv 5,3 miljonit eurot) ning Indiasse (kasv 5 miljonit eurot). Samas on enim kahanenud eksport Korea Vabariiki (13,6 miljoni euro võrra).

Mida Eestist Aasiasse eksporditakse?

Hiinasse eksporditi 2014. aastal enim elektriseadmeid – 21% koguekspordist (sh elektrimootorid, trafod, seadmed kõne ja pildi vastuvõtmiseks, lülitusseadmed, puldid), järgnesid puit ja puittooted – 17% (sh saepalgid, hööveldatud puitmaterjal, spoon vineerimiseks, pidevprofiiliga puitmaterjal), mõõte-, kontroll-, meditsiiniseadmed – 15% (sh elektrisideinstrumendid, meditsiiniinstrumendid ja -seadmed) ning mineraalsed tooted – 13% (sh raske kütteõli, toorõli, turvas).

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade osatähtsus ekspordis oli 2014. aastal 7%. Olulisemad tooted, mida Eestist Hiinasse veeti, olid külmutatud mustikad, krevetid ja kala.

2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga kasvas Eesti kaupade eksport Hiinasse 5,3 miljoni euro võrra, peamiselt mõjutas kasvu metallkonstruktsioonide, mõõteinstrumentide ja pakkimisseadmete ning toidukaupadest krevettide ekspordi kasv.

Korea Vabariiki eksporditi 2014. aastal ühe miljoni võrra vähem kaupu kui aasta varem. Enim eksporditi Eestist Koreasse mehaanilisi seadmeid – 23% (sh puurimismasinate osad, katelde seadmed), mineraalseid tooteid – 21% (sh raske kütteõli, turvas), puitu ja puittooteid – 19% (sh hööveldatud puitmaterjal, profiiliga puitmaterjal, liimpuit) ning elektriseadmeid – 13% (sh vahelduvvoolugeneraatorid, staatilised muundurid).

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade osatähtsus ekspordis oli 1% ning Koreasse eksporditi peamiselt vadakut ja pärmi.

2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga vähenes Eesti eksport Korea Vabariiki 13,6 miljoni euro võrra, peamiselt mõjutas seda mineraalsete toodete (sh raske kütteõli) ja elektriseadmete (sh vahelduvvoolugeneraatorid) ekspordi vähenemine.

Jaapanisse eksporditi 2014. aastal enim puitu ja puittooteid – 52% (sh liimpuit, hööveldatud puitmaterjal), elektriseadmeid – 16% (sh staatilised muundurid, seadmed kõne ja pildi vastuvõtmiseks ja edastamiseks) ning keemiatööstuse toorained ja tooteid – 9% (sh muldmetallid, aromaatsed monokarboksüülhapped). Toidukaupade ekspordi osatähtsus oli alla 1%.

2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta sama perioodiga kasvas Eesti eksport Jaapanisse miljoni euro võrra, mida mõjutas enim elektriseadmete väljaveo kasv. Toidukaupu eksporditi 0,2 miljoni euro eest rohkem, mida mõjutas kalakonservide ja pärmi ekspordi suurenemine.

ASEANi riikide kiirelt arenev turg

Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) kuulus 2014. aastal kümme Aasia riiki (Filipiinid, Indoneesia, Malaisia, Singapur, Tai, Brunei Darussalam, Vietnam, Laos, Birma, Kambodža) ning neid riike peetakse kiirelt arenevaks turuks.

ASEANi riigid moodustasid 2014. aastal Eesti ekspordist Aasiasse 6%, mis võrreldes 2013. aastaga vähenes 1%. Kokku eksporditi Eestist ASEANi riikidesse 32 miljoni euro eest kaupu. Suurimad ekspordi sihtriigid olid Vietnam, Singapur ja Tai. Bruneisse ja Birmasse eksporti ei toimunud.

Vietnami eksporditi Eestist 2014. aastal 10,7 miljoni euro eest. Peamiselt eksporditi Vietnami keemiatööstuse toorainet ja tooteid (sh muldmetallid), puitu ja puittooteid (sh kase saepalgid), mõõte- ja kontrollinstrumente ning mehaanilisi masinaid (sh puidutöötlemise pressid, seadmete osad).

Toidukaupadest on Eestist alates 2014. aasta III kvartalist Vietnamisse eksporditud külmutatud lõhet ja toiduvalmistisi ning IV kvartalis lisandus eksporti ka vadak. 2015. aasta I kvartalis on toidukaupadest Vietnami eksporditud vaid külmutatud lõhet.

2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga on Eesti eksport Vietnami vähenenud 4%.

Taisse eksporditi 2014. aastal 6,7 miljoni euro eest. Enim eksporditi Taisse keemiatööstuse toorained ja tooteid (sh muldmetallid, aromaatsed monokarboksüülhapped), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (sh vadak, linnuliha) ning transpordivahendeid (sh mootorsõidukite kereosad ja tarvikud).
2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga on Eesti eksport Taisse kasvanud 5,3 korda mõjutatuna enim eelnimetatud toodete suurenenud väljaveost.

Singapuri eksporditi 2014. aastal 6,8 miljoni euro eest. Enim viidi Eestist Singapuri metalli ja metalltooteid (sh plii, metallkonstruktsioonid), mehaaniliste masinate osi ning elektriseadmeid (sh signalisatsiooniseadmed, puldid). Toidukaupadest veeti Singapuri enim vadakut ja õlut.

2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga on eksport Singapuri kasvanud 1,8 korda. Kasvu on mõjutanud elektriseadmete ja mehaaniliste masinate ekspordi suurenemine.

Mida Aasiast Eestisse sisse veetakse?

Peamiselt imporditi 2014. aastal Aasia riikidest Eestisse elektriseadmeid (45% kogu Aasia poolsest impordist), mehaanilisi masinaid (11%) ning tekstiili ja tekstiiltooteid (11%). Eesti peamised impordi saatjariigid olid Hiina (55% kogu Aasia poolsest impordist), Hongkong (14%) ja Taiwan (7%).

Aasia turg on suur, kiirelt arenev ja paljude võimalustega, kuid nagu Eesti kaubavahetuse ülevaade näitab, ei ole sinna pääsemine ja ekspordi suurendamine kuigi lihtne.

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,51 0.159551
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,67 -0.527912
Hiina jüaan CNY 7,79 -0.638989
Hongkongi dollar HKD 9,18 -0.674908
Horvaatia kuna HRK 7,50 -0.166477
Iisraeli seekel ILS 4,11 -0.609638
India ruupia INR 76,57 -0.640007
Indoneesia ruupia IDR 15916,00 -0.711166
Islandi kroon ISK 124,06 -0.415817
Jaapani jeen JPY 133,60 0.142423
Kanada dollar CAD 1,49 0.362908
LAV rand ZAR 16,13 0.880106
Lõuna-Korea vonn KRW 1330,20 -0.501159
Malaysia ringgit MYR 4,97 -0.647365
Mehhiko peeso MXN 22,38 0.429409
Norra kroon NOK 9,41 0.074677
Poola slott PLN 4,24 0.004722
Rootsi kroon SEK 9,62 -0.133398
Rubla RUB 67,72 -0.225427
Rumeenia leu RON 4,60 0.043492
Singapuri dollar SGD 1,60 -0.34828
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.829548
Šveitsi frank CHF 1,16 0.091596
Taani kroon DKK 7,44 -0.002283
Tai baht THB 39,09 -0.407643
Tšehhi kroon CZK 25,65 -0.287691
Türgi liir TRY 4,33 0.094813
Ukraina grivna UAH 31,36 -0.589288
Ungari forint HUF 307,84 0.019494
USA dollar USD 1,18 -0.713737
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.314228
Valgevene rubla BRL 3,75 -0.026638
Valgevene rubla BYN 23111,00 -0.520833

Valdkonna töökuulutused

TRANSIIDIKESKUSE AS otsib KOMMERTSDIREKTORIT

Transiidikeskuse AS

20. november 2017