Autor: Mariliis Pinn • 29. mai 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Täna jõuab kaupmeeste juurde kümnete erinevate tootjate kaubakaste. Nende ladustamine ja paigutamine on paras peavalu, ruumi ja raha raiskamine.  Tavaliselt ei ole neid võimalik paigutada ruumisäästlikult üksteise peale ega sisse. Kui tooteid poodi vedades veel kuidagimoodi nende paigutust optimeeritakse, siis kaupmeeste juurest tagasi tootjate juurde veavad kaubaautod sisuliselt õhku.

Näiteks viib suurtooja neli rekat logistikakeskusesse kaubaga ning sõidab tagasi sama hulga sõidukitega, kuid vedades peamiselt õhku. Säästlikud üksteise sisse paigutatavad kastid võimaldaksid naasta vaid ühel rekal.

OÜ Bepco juhi Margus Ärmi sõnul toimub tarneahelas tohutu ebaefektiivsus ja raiskamine, mille maksab kinni tarbija. “Samuti toob see kaasa suure prügi hulga, mis igapäevaselt poe tagant minema viiakse. Kartong läheb küll ümbertöötlemisele, aga sellele kulutatakse nii palju fossiilset kütust, et igal juhul tuleb korduskasutatav taara oluliselt odavam ja loodussäästlikum,” lisas Ärm.

Bepco on loonud uudse ECR standardile vastava kastide süsteemi, kus erinevas suuruses kastid mahuvad ühtsesse standardisse, ühilduvad euroaluse mõõduga ning omavahel. Samas saab neid tühjana säästlikult paigutada. ECR standardiseerimine ja kogu ühtse standardi kokkuleppimine peaks kõrvaldama väga suure hulga ebaefektiivsust.

Jaekaupmehed tunnetavad kastiprobleemi kõige teravamalt, kuid nemad ei saa otseselt midagi teha, sest kastide omanikud on tootjad, kellel omakorda pole võimalik seniseid kaste uute vastu väga lihtsalt vahetada, sest tootmisliinid on ehitatud ja seadistatud just nendele kastidele, mida nad praegu kasutavad.

 Bepcos on kastiteemaga tegeletud viis aastat. Selle aja jooksul külastas Ärm kõiki Balti riikide jaekettide ladusid ja kohtus paljude tootjatega, kaardistas probleemi ning selle tulemusena  töötas välja kastide süsteemi, mis ühilduks euroaluse mõõtudega, milles kastid omavahel kokku lähevad ning on ka tühjalt üksteise sisse ruumisäästlikult paigaldatavad. Tänaseks ringleb Baltikumi turul juba ligi 500 000, mis näitavad süsteemi toimimist.

 “Kõik, kes on kastid kasutusele võtnud märkavad ajapikku  oluliselt rohkem kokkuhoiu kohti kui varem,”  vahendab Ärm klientide rahulolu. Tegemist on patenteeritud lahendusega, mida nüüdseks  kasutavad  50% Balti riikide piimatööstustest. Uusi huvilisi lisandub teisigi. Kastid jõuavad varsti ühe juustutööstuse tarneahelassse, tanklad on huvitatud kaubaveost jne.

Baltimaades Bepco kastisüsteem juba toimib, laienemas ollakse Põhjamaadesse ja Poolasse. “Maailma suured piimatööstused tunnevad meie kastide vastu huvi,” ütleb Ärm ja samas tunnistab, et nendega kaubale saamine on keeruline. Kui ettevõttel on juba kastisüsteem olemas, siis tihti ei olda huvitatud selle muutmisest. Võimalus löögile pääseda tekib vaid nendeses ettevõtetes, kus süsteem on amortiseerunud ja nõuaks edasi toimimiseks nii või teisiti suuri investeeringuid. Ärm näeb ettevõtte visioonina Bepco kastide sarnasust euroalustega kus kõigil on ühesugused mahutid kasutusel.

“Läheme oma ettevõtmistega edasi, et arendada ühtset pesuteenust ja kastide korjet. See annab tarnijatele võimaluse mitte investeerida oma pesulatesse ja neid käimas hoida, mitte tegeleda taara saldode jälgimisega ja taara tagastustega,” rääkis Ärm plaanidest.

Järgmine samm on paberivaba tarnele kaasaaitamine. “Kõikidel meie kastidel on RFID kleebised. See võimaldab siduda tooted kastidega ja neid lugeda ilma inimese sekkumatta,” lisas ta.

“Keegi ei taha taaraga tegeleda,” väidab Ärm ja pakub, et  võtab selle raske töö tootjate õlgadelt. Ta ei välista, et 10–15 aastaga jõuavad kastid ka tavatarbijateni, kes toovad nendega endale kaupa koju. Või lasevad e-poodidel kaupa koju saata.

VÕRDLUS

Ühekordne vs. korduskasutatav - transpordipakendite head ja vead

Ühekordne (one way)

Tavaliselt kartongist või kilega

PLUSSID. Samas pidev tegelemine uute ostmisel Pakend soetatakse vastavalt vajadusele. Pole vaja pesta ja tagasi transportida. Poest peab keegi selle pakendi siiski ära viima.

Väike ostukulu

ja tarnimisel.Muutuvkulu.

Mugav.

MIINUSED Reeglina tuleb enne toodete sisestamist kokku panna. – kile, teip, alus jm. Kui tegemist kartongiga, siis ei saa väga kõrgeks laduda. kuna tehakse tavaliselt täpselt toodete järgi. Transpordiks tuleb seetõttu kasutada lisavahendeid – ratastega puure või suuri kaste. Ümbertöötlemiseks suunamine, ettevalmistamine ja transport.

Masina või pakendajate kulu.

Lisamaterjalide kulu

Kauba purunemise kulud.

Ebaefektiivne ladustamine.

Palju erinevaid mõõte,

Utiliseerimiskulud.

Korduskasutatav

Tavaliselt plastist, puidust või metallist

PLUSSID pikas perspektiivis, kuna peab kauem vastu. kaup paremini kaitstud. Keskkonnasõbralikum. saab laduda kõrgemalt. ja aeg.

Väiksem kulu tarne kohta

Vähem kauba purunemist,

Vähem saastet.

Vähem kulu lisamaterjalile.

Efektiivne ladustamine,

Väiksem tööjõukulu

MIINUSED Esialgne investeering suur. – kapitalikulu, kadu, purunemine, kasutusel mitteoleva osa ladustamine jne. Kasti ei saa väiksema või suurema vastu vahetada, tuleb osta uus või leppida ühikute vähenemisel õhuveoga. Kulu väiksem, kui läheb tühjana üksteise sisse., risk on kadumine.

Suur soetamiskulu.

Pigem püsikulu

Probleem tarnekoguste muutumisel.

Kulu tagasiveol tühjana.

Kulud pesemisele.Kulud jälgimisele

NÄIDE

Kartong vs plast

Aastaid on olnud kartongkastid toiduainete tööstuses  üks odavamaid ja paindlikumaid lahendusi. Vähe muret ja kontrollitud kulud tegid sellest eelistatud valiku iga tootja jaoks.

Plastkastide turu arengud on viinud nüüd rendikastide tekkimiseni ja sellega koos ka täisteenuse pakkumiseni.

Näiteks oli tootjal seni kasutusel kolme erinevat mõõtu kartongkaste. Kogustega läbikaalutud keskmine soetushind kasti kohta on 17 senti, mis sisuliselt tähendab kartongpakendi hinda alusel, kohale tooduna tootja tehasesse. Tootjale lisandub siia kartongkastide voltimise kulu. Lisandub ka pakendi aktsiis ja selle üle arvepidamise töö. Kaudse kuluna lisandub kartongi ladustamise kulu, sest tavaliselt ostetakse suuremas koguses. Võrdluse lihtsustusena ignoreerime kõiki lisakulusid ja jätame meelde ainult materjali kulu 17 senti.

Kartongimüüjaga konkureeriv plastkastide rentija pakub täisteenust, mille puhul on kogukulu fikseeritud ühe kaubaringi kohta. Ehk hind sisaldab kastide varu hoidmist rendile andja laos, ettetoomist tootja tehasesse, hil jem kastide tagasivedu tootja klientide juurest tagasi rendileandja lattu, kastide pesu, kastide parandamist või väljavahetamist ning ladustamist kuni järgmise tellimuseni. Plastkasti täisteenus on disainitud nii, et see kopeeriks kõiki vabadusi tootja jaoks, mida pakub kartong ning oleks fikseeritud hinnaga nagu kartong.

Konkreetses näites valis tootja välja kolm mõõtu plastkaste, mille ringihind kaalutuna kogustega tuli 15 senti. Seega tuli plastkasti täisteenuse hind ligi 12% odavam kui kartongi materjali kulu. Samas otsustas tootja vähendada nüüd ka kauba koguseid ühes kastis, et pakkuda väiksemaid tarneühikuid oma klientidele. See muutus tõi kaasa vajalike kastide arvu kasvu 1% võrra ja viis koguvõidu alla 11% peale kuludest. Lisaks kadus tootjal vajadus ladustada kuu aja kartongi varu, tegeleda kartongi voltimisega ning maksta pakendi aktsiisi.

Kokkuhoidu saavutati ka transpordilt. Seni väljastas tootja kaupa meetrikõrguste alustena, sest kõrgem torn vajus läbi. Plastkastiga sai aluse kõrguse tõsta auto laeni, kuid sortimendi eristamiseks hakati väljastama 1,5 m kõrguseid aluseid. Praktikas oli võit transpordikuludelt 10%.