Kuidas riik plaanib täita taastuvenergia direktiivi transpordis?

Eestil võib tekkida raskusi ilma toetusteta täita Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi, kirjutas Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL) oma uudiksirjas.

Euroopa Liidu liikmena on Eesti võtnud endale kohustuse täita taastuvenergia direktiivi, mille kohaselt peab aastal 2020 transpordis kasutatavast energiast 10% pärinema taastuvatest allikatest. Täna on selge, et ilma toetuste ja soodustusteta alternatiivseid kütuseliike kasutavaid transpordivahendeid massiliselt soetama ei hakata, ja seega tuleks leida pikemas perspektiivis kõige efektiivsemad lahendused.

Biometaan transpordi tarbeks liialt kallis

Taastuvenergia osakaalu kasvatamiseks transpordis on erinevaid variante: elektri- ja hübriidautod, biogaasiautod ja biokomponentide lisamine kütustele. Vesinik ei ole ilmselt aastaks 2020 autokütusena eriliselt levinud. Mullu sai elektriautode ostutoetusteks mõeldud raha otsa, ja kuigi kogu Eesti oli jõutud katta maailmas unikaalse laadimispunktide võrgustikuga, puudus riigil igasugune strateegia selles suunas edasiliikumiseks. Aktiivselt hakati rääkima hoopis biogaasiautodest ja nende tarbeks biometaani tootmise toetamisest – biogaasi kasutamine transpordis võimaldavat Eestil vaevata täita taastuvenergia direktiivi, andvat strateegilise sõltumatuse fossiilse kütuse tarnijatest (riikidest) ning olevat väga keskkonnasõbralik.

Selles valguses mõjub aga hoiatavalt hiljaaegu avalikkuse ette jõudnud fakt, et Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on teinud Viljandimaal biometaani tootmist alustada soovinud Biometaan OÜ-le ettepaneku lõpetada 3 miljoni euro suuruse sihtfinantseerimise lepingu, sest ettevõte on praktiliselt tootmise arendamise lõpetanud. Põhjus lihtne – biometaani tootja üritab riigilt saada toetust mitte ainult biogaasijaama rajamiseks, vaid ka tootmise subsideerimiseks, sest ettevõtte juhi sõnul pole biometaani tootmine Eestis konkurentsivõimeline, kui riik ei nõustu toetama ka biometaani tootmist kellegi teise arvelt -maagaasi või ka muude kütuste veelgi suurema maksustamisega. Kas siin ei ole ka planeeritava vedelkütuste aktsiisi järsu tõstmise üks põhjuseid – bensiini, diiselkütuse, propaani ja ka maagasi hinnad aetakse nii kõrgele, et biogaasi hind ei tundugi vastuvõetamatu. Riik teenib aktsiisidelt eelarvesse täiendava tulu, taastuvenergia direktiiv saab täidetud. Sellistel tingimustel läheb taastuvenergia direktiivi täitmine meile kõigile liialt kalliks.

Ühistransporti hübriidid, sõiduautodeks elektriautod

Nüüd kostabki ka erinevate linnade ühistranspordi eest vastutavatest ametitest, et kohati suure kära saatel planeeritud gaasil töötavate busside ostmise idee ei tundugi pikas perspektiivis nii vastuvõetav. Meie riigi üldisel arendamisel alati suurt eeskuju pakkunud Põhjamaades mõeldakse, ja mitte ainult, vaid ka juba minnakse üle linnatranspordis hübriidbussidele. See tehnoloogia areneb täna väga kiiresti edasi ja leitakse aina efektiivsemaid lahendusi.

Sõiduautode poolel kasvab samuti kiirelt nii elektriautode kui ka hübriidide tootmine ja paljud autotootjad panustavad tublisti ressursse aina efektiivsemate jõuallikate arendustöösse. Loomulikult on elektriautod hetkel kallid ja seetõttu vajab nende soetamine ja tarbimine toetusi ja soodustusi.

Eestis ehitati välja elektriautode tarbeks väga tihe laadimispunktide võrk, aga kui süsinikdioksiidi müügikvoodist teenitud toetusrahad otsa said, ei jätkatud riigipoolsete toetusmeetmetega, mis annaks laadimisvõrgustiku ehitamisele mingi otstarbe ka tulevikuks. Täna on meil 165 laadimispunkti ja arvel 1210 elektriautot ehk siis keskmiselt üks laadimispunkt umbes igale seitsmele autole. Milline luksus! Ja toetuste lõppemise järel enam elektriautosid ei lisandu – aprillis ei müüdud MITTE ÜHTEGI elektriautot!

Euroopas kasvab elektriautode müük jõuliselt

Ja kasv Euroopas on ennekõike seotud enamikes EL liikmesriikides elektriautode ja pistikhübriidide toetuste ja soodustustega nende ostmisel ja kasutamisel. Eesti aga üks väheseid, kus puuduvad igasugused soodustused. Euroopa Liidus kasvas tänavu esimeses kvartalis elektriautode müük 117,9% võrra ning sealjuures olid suurematel turgudel kasvuprotsendid ikka päris suured. Näiteks Prantsusmaal 101,7%, Saksamaal 98,9% ja Suurbritannias koguni 453,9%. Eesti oli aga Kreeka kõrval ainus riik, kus müük langes jõuliselt.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 0.0127478
Brasiilia reaal BRL 4,34 -0.0921447
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0255754
Filipiinide peeso PHP 61,74 0.0243029
Hiina jüaan CNY 7,50 -0.1211831
Hongkongi dollar HKD 9,08 -0.1176406
Horvaatia kuna HRK 7,38 -0.0257386
Iisraeli seekel ILS 4,20 -0.0951203
India ruupia INR 79,06 -0.1212856
Indoneesia ruupia IDR 16116,80 -0.1207836
Islandi kroon ISK 124,62 0.008025
Jaapani jeen JPY 127,23 -0.2195906
Kanada dollar CAD 1,54 -0.0714703
LAV rand ZAR 15,92 -0.0087917
Lõuna-Korea vonn KRW 1285,76 -0.1196302
Malaysia ringgit MYR 4,63 -0.1078167
Mehhiko peeso MXN 23,78 -0.0012615
Norra kroon NOK 9,48 -0.007383
Poola slott PLN 4,31 -0.013913
Rootsi kroon SEK 10,30 -0.0329879
Rumeenia leu RON 4,67 0.0171449
Singapuri dollar SGD 1,57 -0.1081356
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.0568764
Šveitsi frank CHF 1,15 -0.0607797
Taani kroon DKK 7,45 -0.0013419
Tai baht THB 37,87 -0.1513414
Tšehhi kroon CZK 25,83 -0.0077417
Türgi liir TRY 5,50 0.0837796
Ukraina grivna UAH 30,58 -0.1208538
Ungari forint HUF 322,20 -0.0062069
USA dollar USD 1,16 -0.13805
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 -0.0655269
Valgevene rubla BYN 2,32 -0.1119628
Vene rubla RUB 73,89 -0.0901858

Valdkonna töökuulutused