Kuidas riik plaanib täita taastuvenergia direktiivi transpordis?

Eestil võib tekkida raskusi ilma toetusteta täita Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi, kirjutas Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL) oma uudiksirjas.

Euroopa Liidu liikmena on Eesti võtnud endale kohustuse täita taastuvenergia direktiivi, mille kohaselt peab aastal 2020 transpordis kasutatavast energiast 10% pärinema taastuvatest allikatest. Täna on selge, et ilma toetuste ja soodustusteta alternatiivseid kütuseliike kasutavaid transpordivahendeid massiliselt soetama ei hakata, ja seega tuleks leida pikemas perspektiivis kõige efektiivsemad lahendused.

Biometaan transpordi tarbeks liialt kallis

Taastuvenergia osakaalu kasvatamiseks transpordis on erinevaid variante: elektri- ja hübriidautod, biogaasiautod ja biokomponentide lisamine kütustele. Vesinik ei ole ilmselt aastaks 2020 autokütusena eriliselt levinud. Mullu sai elektriautode ostutoetusteks mõeldud raha otsa, ja kuigi kogu Eesti oli jõutud katta maailmas unikaalse laadimispunktide võrgustikuga, puudus riigil igasugune strateegia selles suunas edasiliikumiseks. Aktiivselt hakati rääkima hoopis biogaasiautodest ja nende tarbeks biometaani tootmise toetamisest – biogaasi kasutamine transpordis võimaldavat Eestil vaevata täita taastuvenergia direktiivi, andvat strateegilise sõltumatuse fossiilse kütuse tarnijatest (riikidest) ning olevat väga keskkonnasõbralik.

Selles valguses mõjub aga hoiatavalt hiljaaegu avalikkuse ette jõudnud fakt, et Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on teinud Viljandimaal biometaani tootmist alustada soovinud Biometaan OÜ-le ettepaneku lõpetada 3 miljoni euro suuruse sihtfinantseerimise lepingu, sest ettevõte on praktiliselt tootmise arendamise lõpetanud. Põhjus lihtne – biometaani tootja üritab riigilt saada toetust mitte ainult biogaasijaama rajamiseks, vaid ka tootmise subsideerimiseks, sest ettevõtte juhi sõnul pole biometaani tootmine Eestis konkurentsivõimeline, kui riik ei nõustu toetama ka biometaani tootmist kellegi teise arvelt -maagaasi või ka muude kütuste veelgi suurema maksustamisega. Kas siin ei ole ka planeeritava vedelkütuste aktsiisi järsu tõstmise üks põhjuseid – bensiini, diiselkütuse, propaani ja ka maagasi hinnad aetakse nii kõrgele, et biogaasi hind ei tundugi vastuvõetamatu. Riik teenib aktsiisidelt eelarvesse täiendava tulu, taastuvenergia direktiiv saab täidetud. Sellistel tingimustel läheb taastuvenergia direktiivi täitmine meile kõigile liialt kalliks.

Ühistransporti hübriidid, sõiduautodeks elektriautod

Nüüd kostabki ka erinevate linnade ühistranspordi eest vastutavatest ametitest, et kohati suure kära saatel planeeritud gaasil töötavate busside ostmise idee ei tundugi pikas perspektiivis nii vastuvõetav. Meie riigi üldisel arendamisel alati suurt eeskuju pakkunud Põhjamaades mõeldakse, ja mitte ainult, vaid ka juba minnakse üle linnatranspordis hübriidbussidele. See tehnoloogia areneb täna väga kiiresti edasi ja leitakse aina efektiivsemaid lahendusi.

Sõiduautode poolel kasvab samuti kiirelt nii elektriautode kui ka hübriidide tootmine ja paljud autotootjad panustavad tublisti ressursse aina efektiivsemate jõuallikate arendustöösse. Loomulikult on elektriautod hetkel kallid ja seetõttu vajab nende soetamine ja tarbimine toetusi ja soodustusi.

Eestis ehitati välja elektriautode tarbeks väga tihe laadimispunktide võrk, aga kui süsinikdioksiidi müügikvoodist teenitud toetusrahad otsa said, ei jätkatud riigipoolsete toetusmeetmetega, mis annaks laadimisvõrgustiku ehitamisele mingi otstarbe ka tulevikuks. Täna on meil 165 laadimispunkti ja arvel 1210 elektriautot ehk siis keskmiselt üks laadimispunkt umbes igale seitsmele autole. Milline luksus! Ja toetuste lõppemise järel enam elektriautosid ei lisandu – aprillis ei müüdud MITTE ÜHTEGI elektriautot!

Euroopas kasvab elektriautode müük jõuliselt

Ja kasv Euroopas on ennekõike seotud enamikes EL liikmesriikides elektriautode ja pistikhübriidide toetuste ja soodustustega nende ostmisel ja kasutamisel. Eesti aga üks väheseid, kus puuduvad igasugused soodustused. Euroopa Liidus kasvas tänavu esimeses kvartalis elektriautode müük 117,9% võrra ning sealjuures olid suurematel turgudel kasvuprotsendid ikka päris suured. Näiteks Prantsusmaal 101,7%, Saksamaal 98,9% ja Suurbritannias koguni 453,9%. Eesti oli aga Kreeka kõrval ainus riik, kus müük langes jõuliselt.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 -0.2944754
Brasiilia reaal BRL 4,29 0.2570754
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0051135
Filipiinide peeso PHP 59,93 -0.161602
Hiina jüaan CNY 7,86 0.0139965
Hongkongi dollar HKD 8,88 0.2360115
Horvaatia kuna HRK 7,42 0.014831
Iisraeli seekel ILS 4,18 0.2037343
India ruupia INR 81,79 0.0281304
Indoneesia ruupia IDR 16710,74 -0.0486875
Islandi kroon ISK 140,20 0
Jaapani jeen JPY 128,74 0.2101658
Kanada dollar CAD 1,50 0.1603421
LAV rand ZAR 16,16 -0.6682528
Lõuna-Korea vonn KRW 1278,87 -0.0672017
Malaysia ringgit MYR 4,75 0.1496911
Mehhiko peeso MXN 23,05 -0.1217821
Norra kroon NOK 9,61 -0.0519907
Poola slott PLN 4,29 -0.072145
Rootsi kroon SEK 10,27 -0.050624
Rumeenia leu RON 4,66 0.0150382
Singapuri dollar SGD 1,56 0.0384788
Suurbritannia nael GBP 0,87 0.080469
Šveitsi frank CHF 1,14 0.2374461
Taani kroon DKK 7,46 0.0040212
Tai baht THB 37,31 0.1651069
Tšehhi kroon CZK 26,01 -0.0153787
Türgi liir TRY 6,16 -0.1248095
Ukraina grivna UAH 31,52 0.2566688
Ungari forint HUF 322,20 0.0248355
USA dollar USD 1,13 0.2564556
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 0.1684008
Valgevene rubla BYN 2,41 -0.2073484
Vene rubla RUB 75,57 -0.3587604

Valdkonna töökuulutused