9. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Toote sisendkulusid uurides on lihtne märgata, et logistikakulud moodustavad märkimisväärse osa toote hinnast. Logistikute rolli olulisuse kasvule on andnud tugeva tõuke allhankijate kolimine Hiinas üha sügavamale sisemaale ning uute lähtekohtade lisandumine tarneahelasse. Keerukus loob ideaalse kasvupinnase innovaatiliste tarnemudelite tekkeks. Kõige säravamalt on siin silma paistmas VMI tarnemudel.

Nagu nimigi ütleb, liigub VMI puhul vastutus suuremal määral tarnija õlgadele ning kauba ostjal on võimalik loobuda mitmetest tööülesannetest. Peamine erinevus tavapärasest tarnemudelist on sisend laovarude haldamises. Kui tavaliselt on haldus kauba ostja ülesanne, siis VMI puhul tegeleb sellega kauba müüja. Tiheda infovahetuse tulemusena jagatakse planeeritavate tootmismahtude andmeid ning kauba müüja jälgib, et kaubavarud kliendi laosaldos ei langeks mitte kunagi alla lubatud määra. Märgates varude vähenemist on tarnijal võimalus luua tellimus ostja lattu ja tagada sellega kokkulepitud tasemete täitmise.

Tarnekiiruse tõstmiseks omab müüja VMI ladu ostja juures või vahetus läheduses. Lähedus võimaldab reageerida nõudluse muutusele kiirelt ja pakkuda paindlikke lisandväärtust loovaid teenuseid. Tarnija võidab kõikide eksportkaupade konsolideerimisest merekonteineritesse, lisades kaubad, millele pole laadimise hetkel tellimust, lisades aubad, mida muidu oleks lennukiga transporditud, või kasutades kaubaruumi regiooni teiste klientide varustamiseks. Otsetarnete korral saab tarnija laadida merekonteinerisse vaid  kinnitatud tellimusega kaupa. VMI ladu kasutades on võimalik vältida osaliselt laetud konteinerite transportimist.

Kauba ostja võiduks on 24 h tarneaeg Eesti tootmisüksusesse meretranspordi hinnaga, vähene vajadus laopinna ja kaubakäsitlejate järele ning võimalus tellida väikeste osadena vaid kaupa, mida järgneval päeval tootmises vajatakse, parandades seeläbi rahavoogu.

VMI lao puhver muudab transpordi odavamaks

Balti Logistika kogemustele tuginedes kasutab keskmine tootmisettevõte oma tarneahelas Aasiast ja Põhja-Ameerikast  toodete importimisel 90% mahust meretransporti ning 10% lennutransporti. Sellise suhtarvu korral moodustab lennutranspordi kulu koguni 78% logistika eelarvest. Kasutades tarneahelas VMI  kontseptsiooni tekib tootjal võimalus vabaneda kulukast lennutranspordist tänu VMI laos olevale puhvrile, mis imporditi merd mööda ja hoiustatakse lühiajaliselt järgmise tellimuseni.

Isegi väiksemate kaubamahtude korral on rahaline võit erakordselt suur. Tuues näitlikuks kaubamahuks ühe 40jalase merekonteineri nädalas, annab täieliku meretranspordi kasutamine ühes kalendrikuus ligi 19 000eurose kokkuhoiu.

Paraku võib meretransport kõrgeima nõudlusperioodi ajal jääda liiga aeglaseks. Sel juhul tuleb appi populaarsust koguv raudteetransport, mis on vaid kuni kahe nädala võrra aeglasem lennutranspordist, kuid annab võrreldes lennutranspordiga rahalise võiduks ligi 17 000 eurot. VMI ladu kasutades tekivad tarnijal laoga seotud kulud, kuid võrreldes transpordilt võidetud summaga, moodustavad laokulud vaid viiendiku võidust.

VÕRDLUS

Meretranspordiga võidab

*Välja toodud transpordihind on indikatiivne suunal Aasia – Eesti.

** 72 000 kg vastab ca 4 x 40’ konteineri mahuga

Partneri valikul jälgi tehnoloogilist tasetEfektiivsuse saavutamiseks on oluline logistikapartneri valik. Mida keerulisemad on tarneahelad, seda olulisem on leida kogemustega partner. Esimesena sammuna tasub uurida, millist ladu kasutatakse VMI logistikakeskuseks. Suuresti peab paika reegel: mida modernsem ladu, seda väiksemad kõrvalkulud ning risk lao seisukorrast tulenevateks kaubakahjudeks.

Teine oluline faktor on partneri poolt kasutatavad IT-süsteemid. Spetsiaalselt VMI lahenduseks disainitud süsteemide abil on võimalik saavutada märkimisväärne ajavõit laovarude juhtimisel. Li­sandväärtusena liigub täislahenduse korral kogu info automaatselt, staatuseuuendused on igal ajal veebiüleselt jälgitavad ning genereerida saab erinevate ajaperioodide kohta kõikvõimalikke kvaliteedinäitajate aruandeid.

VMI lahendus toob kiiresti võidud

Alustades VMI lahendusega võib üsna kiiresti märgata esimesi võite – näiteks 100% lähedane tarnetähtaegadest kinnipidamine, defektsete toodete kiire tagastamine ja asendamine, varude olemasolu järsu nõudluse kasvu rahuldamiseks ja kiire reageerimisvõime ootamatusteks. Pärast kogemuse tekkimist on hakanud VMI mudelit kasutavad ettevõtted märkama üha rohkem pikemaajalisi võite. Neist olulisimaks peetakse fikseeritud toodete hinda pikema perioodi vältel, millega saab vältida tarnehindade hooajalisest muutusest põhjustatud suuri muutusi tootehinnas. Strateegiliseks võiduks saab pidada tarnija ja tootja lähenemist ja koostöö pikaajalist kindlustamist, mis tekib läbi pideva suhtluse ning hea tarnekindluse. Ehk kui te veel täna mõtlete, kas ja kuidas kaubavooge efektiivsemalt juhtida, siis tasub olla konkurentidest samm ees ja kasutada VMI lahendust.

VMI avastas Wall-Mart

Esimese sammu VMI juurutamisel tegi Wall-Mart koostöös P&G-ga 1985. aastal. Uue tarnekontseptsiooni kasutusele võttu peavad nad oma edu üheks alustalaks. Peagi leidis VMI laialdast kasutust Wall-Marti konkurentide varustusahelas.

2000ndate algusest on VMI populaarsus jõudnud tootjateni ja leiab nende seas aasta-aastalt üha laialdasemat kasutuselevõttu. Hea pilguheidu annab Peter D. Franke 2010. aastal ilmunud uuring “Vendor-Managed Inventory for high value parts”, mis viidi läbi Saksamaa  kõrgtehnoloogia sektori tootmisettevõtete seas. Tulemustest selgub, et kõik VMI juurutanud ettevõtted olid saavutatud tulemustega rahul ja enamus plaanis laiendada VMI kontseptsiooni suuremale hulgale tarnijatele.

Autor: Siimu Kaas