Autorid: Annika Matson, Annika Matson Kald • 31. märts 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Möödas aeg, kus Lasnamäe korterist müüdi 40 000 L kütust

Kütuseturule pole viimasel ajal riiulifirmasid juurde tulnud, ütles Eesti Õliühingu esimees Toomas Saks tänasel Äripäeva Kütuseturu aastakonverentsil.

Tema sõnul on täna 162 registreeritud kütusefirmat. 2015. aastal on toimunud üks registreering, 2014. aastal on kokku registreeritud 9 kütusemüüjat ja 2013. aastal ainult 3. 2012. aastal oli see näitaja 10.

"Viimastel aastatel pole kütuseturul riiulifirmasid palju juurde tulnud. See ei tähenda muidugi, et nende 162 hulgas neid ei ole, mis on Lasnamäe korterisse sisse kirjutatud. Mina usun siiski, et möödas on need ajad, kus Lasnamäe korteris võeti vastu 40 000 liitrit kütus," ütles Saks.

Eesti Õliühingu kütuseturu ülevaatest selgus, et kõige rohkem jaamu on Eestis praegu Alexelal, kellel on neid kokku 63. Neste ja Statoil jagavad 53 tanklaga 2.-3. kohta. Viimastel aastatel on tõusnud kiiresti Olerex ja tänaseks on nad saavutanud 50 jaama. 8 suurt tanklaketti katavad ära 2/3 turust.

Tarbijate kohta märksi Saks, et 2007. aastal oli kütuse tarbimine suurem kui täna.  Bensiini tarbimise osakaal väheneb kogu aeg. 2013. aastal oli kõige aegade põhi. 2014. aastal on taas näha bensiinitarbimise tõusu. Eesti turul müüakse kokku veidi üle 1 mln liitri aastas. Väga suuri mullistusi pole oodata.

Eestis oli kõrgeim bensiini hind jaamades 2012. aasta märtsis-aprillis, mil see maksis 1,4 eurot liiter. Võrdluseks, et jaanuaris 2015 oli hind 0,9 eurot. "Oletatakse, et odavama hinnaga on tarbimine tarbimine suurem, aga vastupidi, pigem väiksem. Millest on see tingitud, ei tea, aga ega inimene ikka rohkem ei sõida, kui vaja on. Kui kütuse hind on alla euro, siis ikka ei mõtle, et täna on odav hind ma sõidan autoga rohkem ringi," kommenteeris Saks.

Kütuseturu lähiperspektiivi trendid on kindlasti alternatiivsete kütuste mitmekesisuse arendamine jakasutuselevõtu ergutamine. "Üha rohkem tuleb hakata arendama biometaani, vesinikelemente, gaase (LNG, CNG), elektit ja biokütuseid," märkis Saks.

Nt kui vaadata vesiniku tanklate kaarti üle Euroopa - seal on neid juba päris palju. Vesinikuautosid on tänaseks arendanud nt Mercedes, neil on mõned autod katsetusjärgus. Esimene selline sai just sõidetud üle 300 000 km. Selle aasta teises pooles tuleb rahvale müüki ka esimene vesinikul sõitev Toyota.

"Eestis on vesiniku osas tanklaturg täitsa tühi, soomlastel on juba võimalik vesinikkütuseid tankida suuremate ülikoolide juures. Ja Euroopa on neid juba päris täis," ütles Saks.

Ta lisas, et Eesti on edumeelne elektriautode osas, elektriautode tankimisvõrk on juba päris hästi paigas ja ka kalleid Teslasid on siin müüdud. Eestis huvi olemas, et kasutada erinevaid kütuseid," toonitas Saks.

 

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077