Autor: Tanel Raig • 13. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Droonide tootmise globaalne turg on Vimbergi andmetel täna 7 miljardit dollarit. 89% troonidest toodetakse militaareesmärgil ja vaid 11% tsiviileesmärgil. 2020. aastaks kasvab turu maht 11 miljardi dollarini, millest 86% on militaarturg ja 14% tsiviilkasutuses.

Droonide kasutusalast umbes 50% moodustab info kogumine. Luure- ja mõõtmistegevuste osa on droonide kasutuses 30%, meteoroloogia 10% ja side 5%. Kõik muu, kaasaarvatud transport, on droonide tegevusest vaid ülejääv 5%, rääkis Vimberg.

Vimbergi sõnul sõltub droonide kasutamine äris ratsionaalsusest. Ilmselt tasub droone kasutada mingite erisaadetiste transportimiseks kuhugi kaugetele saartele või mujale raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. „Selliseid droone, mis aga tulevad akna taha ja koputavad akna peale, et teile on pakk, me nii pea ei näe,“ ütles Vimberg.

Vimbergi väitel jääb droonide põhiliseks tegevuseks lähiajal monitoorimine ja info kogumine. Näiteks maanteedel saab monitoorida teeauke või võrguettevõtted saavad vaadata oma kaablite paraboole talvel ja suvel, tõi Vimberg näiteid.

Ta prognoosis droonitehnoloogia kasutamise ja droonide arengut ka lähema 10 aasta jooksul. Tema sõnul võivad kaubalennukitest kaduda piloodid. Kui muidu on kokpitis kaks pilooti, siis droonitehnoloogia võimaldab ühel piloodil maapealt juhtida näiteks kümmet lennukit. Võimekamaks muutuvad ka droonidel kasutatavad sensorid ja iseseisev energia kogumine. Vimbergi sõnul on droonide nõrk koht endiselt lennuaeg. Vimberg leidis, et lennuaeg võiks jõuda kuu või kaheni. Tema prognooside kohaselt hakatakse droone kasutama ka tugijaamadena. Näites organisatsioonid, mis pakuvad e-teenuseid, saavad vajaliku infrastruktuuri paigaldada droonile ja viia see kiiresti sinna, kus on turg.