Swedbank: aastal kaks eri nägu

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul oli Eesti eelmisel aastal kahanenud kaubavahetuse pilt aasta esimesel ja teisel poolel väga erinev: esimest poolt kahandas varasema aasta laevatehingu mõju, teise poole kasv tuleb suuresti ühelt firmalt.

Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar:

Esimesel poolel langus
Möödunud aastal vähenes kaupade eksport Eestist 206 miljoni euro ehk 2% võrra. Samas oli pilt aasta esimesel ja teisel poolaastal väga erinev. Kui esimesel poolaastal vähenes kaupade eksport 390 miljonit eurot, siis teisel poolaastal suurenes see 180 miljonit. Esimese poolaasta ekspordi tugeva languse taga oli peamiselt 2013. aasta jaanuaris laevadega toimunud ühekordse suurtehingu mõju taandumine (ligikaudu 150 miljonit eurot Soomega) ning keemiatööstustoodangu ja elektroonikatoodete väljaveo tugev langus.

Teist poolt toetas elektroonika
Teisel poolaastal keemiatoodete langus aga taandus, samal ajal kui elektroonikatoodete väljaveo kasv kiirenes aastases võrdluses keskmiselt 24%-ni (detsembris isegi 47%). Ligikaudu 70% mobiiliseadmete ekspordist läheb Rootsi turule, kust see edasi teistesse riikidesse suunatakse. Teisisõnu, mobiiliseadmete nõudluse taga ei ole mitte niivõrd Rootsi, vaid pigem maailmaturg. Samas ei saa nende tugeva positiivse mõju jätkumise juures riske alahinnata, kuna valdav osa mobiiliseadmete toodangust tuleb peamiselt ühest ettevõttest ja viimaste aastate kogemus näitab, et see ei pruugi pikalt püsiv olla.

Venemaa kahanemise peaosaline
Samal ajal vähendas Venemaa nõudluse langus ja möödunud aasta augustis meie idanaabrite kehtestatud sisseveokeeld peamiselt piima- ja piimatoodete, jookide ja mehaaniliste seadmete (ehitusmasinad) väljavedu. Mehaaniliste seadmete reekspordi ja piimatoodete ekspordi vähenemine moodustas möödunud aastal ligikaudu poole Venemaa suunalisest ekspordi langusest. Tõsi küll, mehaaniliste seadmete näol on tegemist peamiselt reekspordiga, mille panus Eesti majanduskasvu on väga tagasihoidlik.

Kogu aasta jooksul panustas eksporti negatiivselt ka väärisesemete väljaveo tugev langus, põhjuseks 2013. aasta maksupettuste mõju taandumine. Stabiilselt kasvas aga puitoodete, mööbli ja optiliste jms täppisseadmete väljavedu. Kui kaks esimest kaubagruppi on peamiselt Eestis valmistatud toodang, siis viimane on nii Eestist pärit kui ka välisriikidest reeksporditav toodang.

Töötlev tööstus näitab kasvu
Kuna väliskaubandusstatistika sisaldab Eestis toodetud kaupade kõrval ka reeksporti, siis annab Eesti enda kaupade ekspordi kohta parema pildi töötleva tööstuse ettevõtete ekspordikäive. See suurenes möödunud aastal kokku 2%, kusjuures esimesel poolaastal vähenes 4% ja teisel poolaastal suurenes ligikaudu 8%. Detsembris kasvas töötleva tööstuse eksport isegi 12%, kusjuures kasv oli üsna laiapõhjaline.

Venemaale läheb hulk reeksporti
Kõige enam vähenes möödunud aastal meie eksport Venemaale (216 miljonit eurot). Kuigi embargo teatud toiduainetele on tabanud kõige valusamalt meie põllumajandussaaduste ja toiduainete, eriti piima-, kala- ja lihatoodete tootjaid, on otsene mõju Eesti majandusele tervikuna olnud seni üsna tagasihoidlik.

Ligikaudu kolmveerand Venemaa-suunalisest kaupade ekspordist on teistest riikidest pärit reeksporditav toodang ning sellevõrra puudutavad Venemaaga seotud probleemid suhteliselt väikest hulka Eesti ettevõtteid.

Swedbanki analüüs näitab, et Eesti ettevõtted on riskidest teadlikud, oskavad oma äritegevust uutele tingimustele ümber kohandada ning paljud on juba oma sõltuvust Venemaa turust vähendanud. Siiski, rubla nõrgenemine ja impordinõudluse langus Venemaal halvendab mitmete meie kaubanduspartnerite majandusolukorda, mis omakorda võimendab negatiivset mõju Eesti ekspordile.

Läti ja Leedu impordinõudlus tuleb varem oodatust tagasihoidlikum ning ka Soome sisenõudlus jääb sel aastal väga nõrgaks. Seevastu Rootsi majanduskasv koos impordinõudlusega sel aastal paraneb.

Hind annab meile eelise
Eesti ettevõtete ekspordimaht on suhteliselt väike ning sellel on veel hinnaeelis võrreldes Põhjamaade ja Lääne-Euroopa tootjatega. See soodustab meil uute eksporditurgude leidmist ka sihtriikide madala nõudluse ja loiu majanduskasvu juures. Arvestada tuleb aga suurenenud konkurentsiga, kuna paljud varem Venemaaga seotud tarned otsivad samuti uusi turge.


Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,54 -0.135935
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 59,43 0.334256
Hiina jüaan CNY 7,78 0.227896
Hongkongi dollar HKD 9,20 0.221164
Horvaatia kuna HRK 7,53 0.005309
Iisraeli seekel ILS 4,14 0.220205
India ruupia INR 75,47 0.199557
Indoneesia ruupia IDR 15988,00 0.169162
Islandi kroon ISK 123,98 0.005646
Jaapani jeen JPY 132,68 0.256923
Kanada dollar CAD 1,51 0.052889
LAV rand ZAR 15,46 0.374038
Lõuna-Korea vonn KRW 1280,40 0.156445
Malaysia ringgit MYR 4,81 0.298233
Mehhiko peeso MXN 22,45 -0.089017
Norra kroon NOK 9,88 0.262208
Poola slott PLN 4,21 0.057055
Rootsi kroon SEK 10,00 0.086473
Rubla RUB 69,09 -0.0434
Rumeenia leu RON 4,63 0.118972
Singapuri dollar SGD 1,59 0.176689
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.027208
Šveitsi frank CHF 1,17 0.075586
Taani kroon DKK 7,44 -0.00779
Tai baht THB 38,38 0.444909
Tšehhi kroon CZK 25,68 -0.01168
Türgi liir TRY 4,55 0.20489
Ukraina grivna UAH 32,67 0.118591
Ungari forint HUF 314,28 0.028645
USA dollar USD 1,18 0.235714
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 -0.301697
Valgevene rubla BRL 3,88 0.178202
Valgevene rubla BYN 23896,00 0.176071

Valdkonna töökuulutused

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017