Merekonteinerite tulek võttis sadamas meestelt töö

Konteinerid
Konteinerite standardiseerimine võimaldas neid sadamates hakata tõstma...

Konteinerid muutsid kauba laadimise sadamates nii lihtsaks, et vaatamata kaubamahtude suurenemisele koondati eelmise sajandi teises pooles Ameerika idaranniku sadamates kaks kolmandiku sadamatöölistest, Suurbritannias jäi aga 70 000 töölisest alles vaid 10 000.

Tänapäeval igapäevasena tunduvad kaubakonteinerid said alguse eelmise sajandi keskpaigast. Sinnani veeti kaupa laevadel anumates, mis kellelegi oli käepärast – puukastid, korvid, kotid, erinevate mõõtudega metallist konteinerid. 1950ndatel läbiviidud uuringust selgus, et 60-75% transpordi hinnast tuli tegevuskuludest sadamas. Kogu saabunud kaup oli vaja hoolikalt ümber laadida, vältides purunemist ja kadu. Lisaks tohutule tööjõule, kulus hulgaliselt ka aega. Tarneajad venisid lubamatult pikaks. Ainukese erandi moodustas toornafta transport, mille tarbeks olid nii laevadel kui sadamates spetsiaalsed vahendid kiireks ümberlaasimiseks.

1961. aastaks moodustasid  Ameerika Ühendriikide üleookeanilised veod impordi ja ekspordi maksumusest keskmiselt  rohkem kui 10% ning mõnede toodete puhul kujunes hind nii kõrgeks, et see tegi kauplemise võimatuks.

Sõjavägi näitas eeskuju

Malcolm McLean
Malcolm McLean oli esimene, kes sai aru konteinerite kasulikkusest äris.

Mõningase standardiseerimise oli USA kasutusele võtnud Teise Maailmasõja ajal, kui lahingvarustust veeti ühetaolistes 8'6" x 6'3" x 6"10" metallist konteinerites. Sellest ajendatuna tuli maanteetranspordi ettevõtte juht Malcolm McLean mõttele võtta kasutusele samalaadsed konteinerid ka kommertskauba vedamiseks. Efektiivsuse saavutamiseks pidid uued mahutid olema suuremad kui sõjaväe omad, samas siiski piisavalt kompaktsed, et neid oleks võimalik laadida ka veokitele ning rongi platvormvagunitele.

Uue konteinerite süsteemi kasutusele võtnud McLeani firma korraldas nendega kaubavedu koos teise vedajaga Matson Navigation Company. Nad vedasid kaupu konteineritega Ühendriikide siseliinidel suure eduga viiekümnendatel ja kuuekümnendatel aastatel. Nende edu innustas paljusid teisi ekspedeerijaid samalaadset süsteemi kasutama.

Alguses  olenes konteineri suurus siiski vedajast, kauba eripärast ning tootmisettevõtete ettekirjutustest kauba transportimisele. Õige pea nähti, et parima tulemuse tagaks ülemaailmne konteinerite standardiseerimine. Uus regulatsioon nägi ette lisaks mõõtudele ka materjali ning vastupidavuse kriteeriumid. Oluline oli konteineri sobivus nii laevale, veokile kui rongile. Rongide puhul pidi arvestama, et raputus- ja põrutusjõud on  suuremad kui muudel transpordivahenditel.

Konteiner tõi sadamatesse koondamised

Uus konteinerite süsteem tõi kaasa massilise sadamatööliste koondamise. Standardid võimaldasid kasutusele võtta tõstmisseadmed ning käsitsi tehtud töö maht kahanes oluliselt. Nii vähenes tööliste arv kuuekümnendatest kuni kaheksakümnendate lõpuni Ühendriikide idaranniku sadamates kahe kolmandiku võrra ning Suurbritannias isegi 70 000-lt 10 000ni, kuigi rahvusvaheline kaubavedu suurenes 600%.

Taust

Revolutsioon merekonteineritega

Konteinerite kasutusele võtmine muutis revolutsiooniliselt maailma kaubanduse arengut.

Malcolm McLean on pärjatud mitmete aunimetustega oma algatuse ja panuse eest. International Maritime Hall of Fame on valinud ta sajandi inimeseks.

1956. aastal maksis kauba laadimise tonn 5,86 dollarit. ISO standardiseeritud konteinerite süsteemi kasutusele võtmise järel langesid kaubalaadimise kulud 0,16 dollarini tonni eest.

Tänapäeval leiavad mahakantud kaubakonteinerid kasutust muudeski valdkondades, populaarseim on majade ehitamine.

Osale arutelus

  • Helen Helm

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 -0.0831947
Brasiilia reaal BRL 4,38 -0.2707499
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0306811
Filipiinide peeso PHP 61,43 -0.0975753
Hiina jüaan CNY 7,49 -0.1706576
Hongkongi dollar HKD 9,21 -0.2642924
Horvaatia kuna HRK 7,38 0.0271131
Iisraeli seekel ILS 4,23 0.0781305
India ruupia INR 79,88 -0.1113001
Indoneesia ruupia IDR 16650,74 0.0451235
Islandi kroon ISK 123,21 -0.0243427
Jaapani jeen JPY 130,61 0.1840914
Kanada dollar CAD 1,51 -0.2839408
LAV rand ZAR 15,11 0.6865568
Lõuna-Korea vonn KRW 1272,46 0.1172333
Malaysia ringgit MYR 4,67 -0.0963701
Mehhiko peeso MXN 23,43 -0.1061413
Norra kroon NOK 9,54 -0.0471639
Poola slott PLN 4,30 0.1209471
Rootsi kroon SEK 10,29 -0.0291406
Rumeenia leu RON 4,63 0.0562028
Singapuri dollar SGD 1,58 0
Suurbritannia nael GBP 0,87 0.1030928
Šveitsi frank CHF 1,17 -0.0852297
Taani kroon DKK 7,44 0.0497232
Tai baht THB 37,83 0.0071378
Tšehhi kroon CZK 25,65 0.1522545
Türgi liir TRY 5,33 0.9013786
Ukraina grivna UAH 30,64 -0.2717895
Ungari forint HUF 318,27 0.1636507
USA dollar USD 1,17 -0.3821656
Uus-Meremaa dollar NZD 1,70 0.3181524
Valgevene rubla BYN 2,34 -0.3953409
Vene rubla RUB 73,24 -0.0436751

Valdkonna töökuulutused