Autor: Helen Helm • 30. juuli 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Merekonteinerite tulek võttis sadamas meestelt töö

Konteinerite standardiseerimine võimaldas neid sadamates hakata tõstma masinatega.
Foto: Arno Mikkor
Konteinerid muutsid kauba laadimise sadamates nii lihtsaks, et vaatamata kaubamahtude suurenemisele koondati eelmise sajandi teises pooles Ameerika idaranniku sadamates kaks kolmandiku sadamatöölistest, Suurbritannias jäi aga 70 000 töölisest alles vaid 10 000.

Tänapäeval igapäevasena tunduvad kaubakonteinerid said alguse eelmise sajandi keskpaigast. Sinnani veeti kaupa laevadel anumates, mis kellelegi oli käepärast – puukastid, korvid, kotid, erinevate mõõtudega metallist konteinerid. 1950ndatel läbiviidud uuringust selgus, et 60-75% transpordi hinnast tuli tegevuskuludest sadamas. Kogu saabunud kaup oli vaja hoolikalt ümber laadida, vältides purunemist ja kadu. Lisaks tohutule tööjõule, kulus hulgaliselt ka aega. Tarneajad venisid lubamatult pikaks. Ainukese erandi moodustas toornafta transport, mille tarbeks olid nii laevadel kui sadamates spetsiaalsed vahendid kiireks ümberlaasimiseks.

1961. aastaks moodustasid  Ameerika Ühendriikide üleookeanilised veod impordi ja ekspordi maksumusest keskmiselt  rohkem kui 10% ning mõnede toodete puhul kujunes hind nii kõrgeks, et see tegi kauplemise võimatuks.

Malcolm McLean oli esimene, kes sai aru konteinerite kasulikkusest äris.
Foto: Wikipedia

Standardiseeritud konteinerid avaldasid mõju paljudele valdkondadele.

Enne konteinerite tulekut tegutsesid erinevate transpordiliikide teenusepakkujad spetsialiseerunult. Nüüd hakati pakkuma uksest ukseni teenust. Hea näide on konteinerite süsteemi pioneer Malcolm McLeani ettevõtte -  alustanud maanteevedudega, muutis ta oma nime peagi See-Land Service´ks (meri-maa teenus) ning 1986. aastal omandas ka raudtee ettevõtte.

Laevanduses hakati ehitama konteinerite veoks mõeldud aluseid. Esimene sellelaadne ehitati McLeani ettevõtmisel ning tegi oma avasõidu 1957. aasta oktoobris Port Newarkist Miamisse. Ümberlaadimiseks oli vaja ainult mõnda töölist ning tunnis suudeti käidelda 264 tonni kaupa. Laevasõit muutus palju turvalisemaks, sest koorma koostamise aluseks oli täpsem informatsiooni kauba kaalust ja mõõtudest.

Uus süsteem avaldas mõju ka sadamate arengule. Suuremad alused vajasid sügavamaid kaisid. Kuna konteineris kaup oli juba kaetud, kadus vajadus suurte laohoonete järele, samas pidi leiduma piisavalt pinda, kuhu konteinerid paigutada. Nii liikusid seni linna südames olnud sadamad rohkem arenguruumiga äärelinnadesse või üldse kaugemale.

Sõjavägi näitas eeskuju

Mõningase standardiseerimise oli USA kasutusele võtnud Teise Maailmasõja ajal, kui lahingvarustust veeti ühetaolistes 8'6" x 6'3" x 6"10" metallist konteinerites. Sellest ajendatuna tuli maanteetranspordi ettevõtte juht Malcolm McLean mõttele võtta kasutusele samalaadsed konteinerid ka kommertskauba vedamiseks. Efektiivsuse saavutamiseks pidid uued mahutid olema suuremad kui sõjaväe omad, samas siiski piisavalt kompaktsed, et neid oleks võimalik laadida ka veokitele ning rongi platvormvagunitele.

Uue konteinerite süsteemi kasutusele võtnud McLeani firma korraldas nendega kaubavedu koos teise vedajaga Matson Navigation Company. Nad vedasid kaupu konteineritega Ühendriikide siseliinidel suure eduga viiekümnendatel ja kuuekümnendatel aastatel. Nende edu innustas paljusid teisi ekspedeerijaid samalaadset süsteemi kasutama.

Merekonteiner

Konteinerid on viies mõõdus:20 jalga (6,09 m) – sisemõõdud 5,9 × 2,35 × 2,39 m40 jalga (12,18 m) – sisemõõdud 12,03 × 2,35 × 2,39 m45 jalga (13,7 m)48 jalga (14,6 m)53 jalga (16,15 m)

Enamalt jaolt on kasutusel 20jalane konteiner ja 40jalane konteiner.20jalase konteineri lühend on TEU (tuleneb ingliskeelsest nimest Twenty-foot Equivalent Unit. 40jalase konteineri lühend on FEU (Forty-foot Equivalent Unit).

Konteinerid võivad erineda veidi kõrguse poolest ning sellest, kust neid on võimalik laadida – pealt või küljelt. Lisaks on olemas jahutussüsteemidega konteinerid, mis võimaldavad transportida riknevat toidukaupa.

Alguses  olenes konteineri suurus siiski vedajast, kauba eripärast ning tootmisettevõtete ettekirjutustest kauba transportimisele. Õige pea nähti, et parima tulemuse tagaks ülemaailmne konteinerite standardiseerimine. Uus regulatsioon nägi ette lisaks mõõtudele ka materjali ning vastupidavuse kriteeriumid. Oluline oli konteineri sobivus nii laevale, veokile kui rongile. Rongide puhul pidi arvestama, et raputus- ja põrutusjõud on  suuremad kui muudel transpordivahenditel.

Konteiner tõi sadamatesse koondamised

Uus konteinerite süsteem tõi kaasa massilise sadamatööliste koondamise. Standardid võimaldasid kasutusele võtta tõstmisseadmed ning käsitsi tehtud töö maht kahanes oluliselt. Nii vähenes tööliste arv kuuekümnendatest kuni kaheksakümnendate lõpuni Ühendriikide idaranniku sadamates kahe kolmandiku võrra ning Suurbritannias isegi 70 000-lt 10 000ni, kuigi rahvusvaheline kaubavedu suurenes 600%.

Taust

Revolutsioon merekonteineritega

Konteinerite kasutusele võtmine muutis revolutsiooniliselt maailma kaubanduse arengut.

Malcolm McLean on pärjatud mitmete aunimetustega oma algatuse ja panuse eest. International Maritime Hall of Fame on valinud ta sajandi inimeseks.

1956. aastal maksis kauba laadimise tonn 5,86 dollarit. ISO standardiseeritud konteinerite süsteemi kasutusele võtmise järel langesid kaubalaadimise kulud 0,16 dollarini tonni eest.

Tänapäeval leiavad mahakantud kaubakonteinerid kasutust muudeski valdkondades, populaarseim on majade ehitamine.

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077