Merekonteinerite tulek võttis sadamas meestelt töö

Konteinerid
Konteinerite standardiseerimine võimaldas neid sadamates hakata tõstma...

Konteinerid muutsid kauba laadimise sadamates nii lihtsaks, et vaatamata kaubamahtude suurenemisele koondati eelmise sajandi teises pooles Ameerika idaranniku sadamates kaks kolmandiku sadamatöölistest, Suurbritannias jäi aga 70 000 töölisest alles vaid 10 000.

Tänapäeval igapäevasena tunduvad kaubakonteinerid said alguse eelmise sajandi keskpaigast. Sinnani veeti kaupa laevadel anumates, mis kellelegi oli käepärast – puukastid, korvid, kotid, erinevate mõõtudega metallist konteinerid. 1950ndatel läbiviidud uuringust selgus, et 60-75% transpordi hinnast tuli tegevuskuludest sadamas. Kogu saabunud kaup oli vaja hoolikalt ümber laadida, vältides purunemist ja kadu. Lisaks tohutule tööjõule, kulus hulgaliselt ka aega. Tarneajad venisid lubamatult pikaks. Ainukese erandi moodustas toornafta transport, mille tarbeks olid nii laevadel kui sadamates spetsiaalsed vahendid kiireks ümberlaasimiseks.

1961. aastaks moodustasid  Ameerika Ühendriikide üleookeanilised veod impordi ja ekspordi maksumusest keskmiselt  rohkem kui 10% ning mõnede toodete puhul kujunes hind nii kõrgeks, et see tegi kauplemise võimatuks.

Sõjavägi näitas eeskuju

Malcolm McLean
Malcolm McLean oli esimene, kes sai aru konteinerite kasulikkusest äris.

Mõningase standardiseerimise oli USA kasutusele võtnud Teise Maailmasõja ajal, kui lahingvarustust veeti ühetaolistes 8'6" x 6'3" x 6"10" metallist konteinerites. Sellest ajendatuna tuli maanteetranspordi ettevõtte juht Malcolm McLean mõttele võtta kasutusele samalaadsed konteinerid ka kommertskauba vedamiseks. Efektiivsuse saavutamiseks pidid uued mahutid olema suuremad kui sõjaväe omad, samas siiski piisavalt kompaktsed, et neid oleks võimalik laadida ka veokitele ning rongi platvormvagunitele.

Uue konteinerite süsteemi kasutusele võtnud McLeani firma korraldas nendega kaubavedu koos teise vedajaga Matson Navigation Company. Nad vedasid kaupu konteineritega Ühendriikide siseliinidel suure eduga viiekümnendatel ja kuuekümnendatel aastatel. Nende edu innustas paljusid teisi ekspedeerijaid samalaadset süsteemi kasutama.

Alguses  olenes konteineri suurus siiski vedajast, kauba eripärast ning tootmisettevõtete ettekirjutustest kauba transportimisele. Õige pea nähti, et parima tulemuse tagaks ülemaailmne konteinerite standardiseerimine. Uus regulatsioon nägi ette lisaks mõõtudele ka materjali ning vastupidavuse kriteeriumid. Oluline oli konteineri sobivus nii laevale, veokile kui rongile. Rongide puhul pidi arvestama, et raputus- ja põrutusjõud on  suuremad kui muudel transpordivahenditel.

Konteiner tõi sadamatesse koondamised

Uus konteinerite süsteem tõi kaasa massilise sadamatööliste koondamise. Standardid võimaldasid kasutusele võtta tõstmisseadmed ning käsitsi tehtud töö maht kahanes oluliselt. Nii vähenes tööliste arv kuuekümnendatest kuni kaheksakümnendate lõpuni Ühendriikide idaranniku sadamates kahe kolmandiku võrra ning Suurbritannias isegi 70 000-lt 10 000ni, kuigi rahvusvaheline kaubavedu suurenes 600%.

Taust

Revolutsioon merekonteineritega

Konteinerite kasutusele võtmine muutis revolutsiooniliselt maailma kaubanduse arengut.

Malcolm McLean on pärjatud mitmete aunimetustega oma algatuse ja panuse eest. International Maritime Hall of Fame on valinud ta sajandi inimeseks.

1956. aastal maksis kauba laadimise tonn 5,86 dollarit. ISO standardiseeritud konteinerite süsteemi kasutusele võtmise järel langesid kaubalaadimise kulud 0,16 dollarini tonni eest.

Tänapäeval leiavad mahakantud kaubakonteinerid kasutust muudeski valdkondades, populaarseim on majade ehitamine.

Osale arutelus

  • Helen Helm

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 0.0960246
Brasiilia reaal BRL 4,28 0.0817967
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0255676
Filipiinide peeso PHP 59,98 -0.073304
Hiina jüaan CNY 7,87 0.0788894
Hongkongi dollar HKD 8,86 0.0734007
Horvaatia kuna HRK 7,42 0.0040448
Iisraeli seekel ILS 4,18 0.0934781
India ruupia INR 81,83 0.0807221
Indoneesia ruupia IDR 16732,18 0.0795508
Islandi kroon ISK 140,19 -0.0071327
Jaapani jeen JPY 128,48 0.0077839
Kanada dollar CAD 1,50 0.1336184
LAV rand ZAR 16,25 -0.1125025
Lõuna-Korea vonn KRW 1280,48 0.0586061
Malaysia ringgit MYR 4,74 -0.0274082
Mehhiko peeso MXN 23,08 0.0303372
Norra kroon NOK 9,62 0.0218361
Poola slott PLN 4,29 -0.053527
Rootsi kroon SEK 10,27 0.0048677
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0300765
Singapuri dollar SGD 1,56 0.0256525
Suurbritannia nael GBP 0,87 0.1034602
Šveitsi frank CHF 1,14 0.0527658
Taani kroon DKK 7,46 0.0080424
Tai baht THB 37,27 0.0491294
Tšehhi kroon CZK 26,01 -0.0192234
Türgi liir TRY 6,19 0.285279
Ukraina grivna UAH 31,47 0.0798313
Ungari forint HUF 322,29 0.0527754
USA dollar USD 1,13 0.0707464
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 0.1082577
Valgevene rubla BYN 2,41 0.0373227
Vene rubla RUB 75,83 -0.0170085

Valdkonna töökuulutused