Kuhu suunas liigub Eesti transport?

Transpordisektori arengusuundade diskussioonil leiti, et valitsusel peab aitama seada järgmise viie aasta prioriteedid, sest raskes turuolukorras peavad jätkuma riigi investeeringud logistika taristusse. Eriarvamusele jäädi, kas tulevik kasvatab põhja-lõunasuunalist kaubamahtu.

Eesti transpordisektori arengusuundi aastani 2030 arutati Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) 20. juubeli konverentsil. Konverentsil mängiti sektori arvamusliidritega diskussioonpaneelis läbi neli võimaliku tulevikustsenaariumit.

Uuringu koostas Eesti Tuleviku-uuringute instituut. Instituudi direktor Erik Terk ütles, et stsenaariumite koostamisel arvestati kahe põhilise välismõjuga. Esiteks ida-lääne suunaline kaubamaht – see kas tõmbub kokku või pigem laieneb. Teine arengustsenaariumite kujundaja on Rail Balticu käivitamine – raudteeprojekt areneb ja käivitub plaanipäraselt, projekti valmimine hakkab venima, kuigi lõpuks valmib ning kolmas versioon, et raudteeprojekt lähitulevikus peatatakse. Kokku oli vaatluse neli stsenaariumit.

Helesinine HUB
Kõige positiivsem tulevikuareng on „Helesinine HUB“. Selle järgi kasvavad kaubamahud nii ida-lääne kui ka põhja-lõuna suunal ning Rail Balticu projekt realiseerub venimiseta. See on ka ainus stsenaarium, kus sektori mõju SKP kasvule suureneb.

Euroopa Komisjoni endine transpordivolinik Siim Kallas ütlusel on helesinine stsenaarium üsna kaheldav. „Julgen väita, et väliskeskkond läheb aina halvemaks,“ ütles ta viidates süvenevatele pingetele, mis on tekkinud Venemaa käitumisest Ukrainas.

AS Transiidikeskus juht Erik Laidvee sõnul vaatavad nemad põhja-lõuna suunalist liiklust läbi Soome ekspordi ja peavad seda väga perspektiivseks.

Eesti Raudtee nõukogu esimehe Raivo Vare sõnul on Soome 45 miljoni tonnine aastane ekspordimaht päris suur. Kui sealt osagi läheb Rail Balticule, siis on see juba üsna oluline, leidis ta. Samas möönis ta, et ega muud peale Soome ekspordi Rail Balticule kaubamahtudest loota ei olegi. Pealegi on tema väitel kiirrongide vahel kaubaveo organiseerimine üsna keeruline.

Sillamäe Sadama ühe osaniku Tiit Vähi kinnitusel ei ole põhja-lõuna suunalist kaubavedu ajalooliselt kunagi olnud, mistõttu suhtub ta ka tulevikuperspektiivis põhja-lõunasuunalistesse kaubamahtudesse ettevaatlikult. „Kuid ma toetan Rail Balticut, eriti kui saame Kallase abiga 70-80% Euroopa Liidu finantseerimist,“ lisas ta, kuid möönis, et tasuvusarvestus paneb kukalt kratsima, kui prognoosime, et Tallinna ümbert tuleb ehk miljon tonni kaupa aastas ja Soomest ehk veel miljon tonni aasta juurde.

Helesinise HUBi stsenaariumit kokkuvõttes ütles Laidvee, et usub sellesse. Praegu on tema sõnul jäetud tahaplaanile ka võimalus, et Aasiast tulevad konteinerlaevad võiksid hakata otse meie sadamatesse sisenema. „Usun, et mitu mereliini hakkavad Aasiast otse tulema Tallinna. Meil on vastavad plaanid töös,“ kinnitas Laidvee.

Ettevaatliku mehe stsenaarium
Teine stsenaarium on uuringus nimetatud „Ettevaatliku mehe stsenaariumiks“. Selle järgi on ida-läänesuunalised kaubamahud heitlikud ning põhja-lõunasuunalised mahud kasvavad aeglaselt. Rail Balticu projekt viibib – saatuslikuks saab meie võime milleski omavahel kokkuleppida.

Siim Kallase ütlusel on Rail Balticu projektile suurim oht, et kohalikud pealikud ei suuda teha vajalikke otsuseid. „Euroopa tasemel ei ole keegi kunagi vaidlustanud Rail Balticu tähtsust. Kõik fondid ja limiidid on selle projekti jaoks olemas,“ kinnitas ta. Tema sõnul ongi suurim risk, et kanalite avanemisel ei olda valmis. Kui pabereid ei suudeta õigeaegset esitada, leitakse Poolast, Ungarist, Bulgaariast ka muid projekte, mida oleks vaja toetada.

Stsenaariumi koostamisel arutati ka võimalust, et Eesti ei suuda kahte raudteed elus hoida – praegust taristut ja Rail Balticut. Raivo Vare ütlusel ei pea selle üle muretsema, kuna praeguses perspektiivis Eesti Raudteed selleks ajas enam üldse elus ei ole ja Rail Balticut peab vaatama eraldi projektina. Tema väitel on praeguses seisus Eesti Raudteel umbes 2-aastane puhver, millega suudetakse teenindada olemasolevaid kaubavooge ja reisijatevedu. „2017 enam ressursse ei ole ja jääb ainult Rail Balticu projekt,“ lausus ta. Ta ütles, et riiklikus suhtumises tuleb muuta põhimõtteid. Tuleb lõpetada reisijateveo ristsubsideerimine, mis on ka Euroopa Liidu põhimõtetega vastuolus, muidu praegust raudteed tulevikus enam ei ole.

Põhjala siiditee
Kolmanda stsenaarium on „Põhjala siiditee“. Selle järgi ida-läänesuunaline kaubavedu pidurdub, kuid kasvab põhja-lõunasuunaline kaubamaht. Vare hinnangul annaks sellele arengule tugeva kiirenduse raudteepraamide käikupanemine Soome ja Eesti vahel. Teemaga haakuks ka Helsingi ja Tallinna vaheline tunnel. Vare arvates oleks aga tegemist maailma võimsaima tunneliga, mida meie regiooni potentsiaal ei suuda põhjendada. „Seega peavad meie ühendused olema seotud veeteedega,“ leidis Vare.

Raudteepraam peab tema väitel võimaldama liiklemist täisrongikoosseisuga. „Ilma raudteepraamita ei hakka raudtee väga tööle ja jäävad ikka ainult maanteeveod,“ selgitas Vare.

Tiit Vähi jäi endiselt seisukohale, et põhja-lõunasuunal väga palju kaupa ei ole. „Väide, et väävlidirektiiv pöörab maailma teistpidi, ei pea ka pika,“ kummutas ta arvamuse, et kallinevad laevaveod toovad kaubaveod merelt maismaale. Tema sõnul kallinevad laevaveod kardetud 30% asemel vaid 10%. Meretransport jääb endiselt kõige osavamaks transpordiliigiks, kinnitas ta.

Elu logistilises tupikus
Neljas stsenaarium nimetati „Elu logistilises tupikus“. Ida-lääne suunalistes suhetes olukord ei parane, samuti ei ole kasvu põhja-lõunasuunalistes kaubavedudes. Rail Balticu kulud lähevad esialgu hinnatust suuremaks ja projekt peatatakse. Logistikas jääme teenindama vaid oma eksporti ja importi.

Vähi sõnul on võimalik kaubavedusid elavdada ka juba enne ja ka ilma Rail Balticuta, näiteks raudteepraami abil. „Tehkem siis seda!“ kutsus ta üles.

Vare kinnitas, et äri kestab siiski edasi, kuigi oleks piiratud. „Ta ei ole enam nii atraktiivne ja sissetoov,“ lausus ta. Vare selgitas, et kõigi stsenaariumite puhul (va Helesinine HUB) on kindlad kaks vajadust: kui turg pigistab, on vaja leida uusi ärimudeleid ja riigi infrastruktuuri investeeringute osa peab kasvama, sest erasektor ei ole enam valmis infrastruktuuri riske võtma. „Riigi panus peab suurenema,“ leidis Vare. Tema sõnul ei ole logistikasektor praegu suutnud seda mõistmist riigi juhtpoliitikuteni viia ja ka ei paista seda mõistmist tulevat. „Praegu käib valimiskampaania, tuleks seda ära kasutada,“ lisas ta.

Vähi sõnul peab logistikasektoris ühinema selle nimel, et asjad ei juhtuks vaid asju juhitakse. Esimese asjana, et ei juhtuks Eesti Raudtee nõukogu esimehe ennustus, et Eesti raudtee kaob.

Laidvee ütlusel peab aitama otsustajatel (valitsusel) seada järgmise 5 aasta prioriteedid. „Investeeringuid tuleb edasi teha. See tuleb viia otsustajateni.“

Konverentsi modereerinud ELEA juhatuse liige ja ACE Logisticsi nõukogu esimees Karli Lambot ütles, et uue aasta alguseks analüüsib Tuleviku-uuringute instituut diskussioonis kõlanud seisukohad ning sõnastab lõplikud arengustsenaariumid, mida tutvustatakse ka otsustajatele, et aidata neil seada prioriteete logistikas.

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,62 0.1791893
Brasiilia reaal BRL 4,22 -0.0189407
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0153437
Filipiinide peeso PHP 61,76 0.1491787
Hiina jüaan CNY 7,95 -0.0716026
Hongkongi dollar HKD 8,98 -0.036723
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.0080763
Iisraeli seekel ILS 4,20 0.0047672
India ruupia INR 84,30 -0.0177902
Indoneesia ruupia IDR 17432,18 0.1801638
Islandi kroon ISK 135,23 0.0147918
Jaapani jeen JPY 129,01 -0.2242846
Kanada dollar CAD 1,50 -0.0532801
LAV rand ZAR 16,45 0.2358634
Lõuna-Korea vonn KRW 1301,47 0.2750597
Malaysia ringgit MYR 4,77 0.0062926
Mehhiko peeso MXN 22,25 0.0080908
Norra kroon NOK 9,47 0.0644691
Poola slott PLN 4,30 0.1211952
Rootsi kroon SEK 10,32 0.0843334
Rumeenia leu RON 4,66 0.0021449
Singapuri dollar SGD 1,58 0.0505785
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.0452386
Šveitsi frank CHF 1,14 0.0525624
Taani kroon DKK 7,46 0.0160879
Tai baht THB 37,68 0.2570024
Tšehhi kroon CZK 25,82 -0.0116194
Türgi liir TRY 6,49 -0.015401
Ukraina grivna UAH 32,18 -0.0173977
Ungari forint HUF 322,65 0.0558191
USA dollar USD 1,15 -0.0087245
Uus-Meremaa dollar NZD 1,75 0.1488351
Valgevene rubla BYN 2,40 0.0166445
Vene rubla RUB 74,75 0.0281033

Valdkonna töökuulutused