Digikaart aitab säästa elusid

Aasta Logistikateo suure auhinna pälvinud Häirekeskuse digikaardi projekt GIS-112 on tohutu tähtsusega terve ühiskonna jaoks, kuna parandab oluliselt riigi võimekust hädaabikõnele reageerimisel ja hädasolija aitamisel.

Tegemist on ühise digitaalkaardiga Häirekeskuse päästekorraldajate ning kiirabi- ja päästesõidukite arvutites, kirjutas Äripäeva Logistika ajakiri. IT-lahendus võimaldab päästekorraldajal tuvastada helistaja asukohta automaatselt lauatelefoni aadressi ja mobiiltelefoni SIM-kaardi asukoha järgi.  Kui päästekorraldaja on asukoha täpsustanud, markeeritakse see täpina kaardil, mis on kohe  näha pääste- ja kiirabiautodes.

“Digikaarti oli vaja, et kõrvaldada meie töös olnud kitsaskohti,” ütles Häirekeskuse peadirek­tor Janek Laev. Üks peamine kitsaskoht oli abivajajate suulise info alusel nende asukoha kindlaks tegemine.

“Kriisis inimesega suhtlemine on raske ja selle info järgi tema asukoha kindlaks tegemine veelgi keerulisem,” rääkis Laev. “Eriti keeruline on olukord ühesuguste kohanimede korral või kui inimene täpsustab oma asukohta näiteks punase majakatuse järgi, mis talvel on lumega kaetud ja valge.”

Info muutus täpsemaks
Teine kitsaskoht oli hädasolija asukohainfo edastamine päästjatele ja kiirabile, kes pidid omakorda Häirekeskuse info põhjal tuvastama enda jaoks uuesti sündmuse asukoha. “Suulises suhtluses, kus üks räägib ja teine kuulab, võib kergesti tekkida häireid,” tõdes Laev.

Häirekeskusel, kiirabil ja päästjatel olid kasutusel erinevad kaardid, mis ei olnud identsed ja mille andmed ei pruukinud kokku langeda. Nüüd on erinevate kaartide asemel üks digitaalne kaart, mis kuvab kõigile osapoolte sama infot reaalajas. Päästekorraldaja saab jälgida kaardil kõigi päästemeeskondade ja kiirabibrigaadide asukohta ning saata sündmuskohale kõige kiiremini kohalejõudva vaba pääste- või kiirabiauto. “Abiosutajate liikumine on muutunud kiiremaks ja omavaheline koostöö läinud ladusamaks,” kinnitas Laev.

Abivajaja asukoht teada paarisajameetrise täpsuseg
Hädaabinumbrile helistajal on endiselt vaja öelda oma aadress või täpsustada sündmuse asukoht, kuid tänu uuele töövahendile kulub selleks tunduvalt vähem aega. Positsioneering annab kaardil asukoha 300–500meetrise täpsusega, maapiirkonnas kuni ühekilomeetrise raadiusega piirkonna täpsusega. Laeva sõnul on 500 meetrit siia-sinnapoole väga hea tulemus ja välistab olukorra, et sama sündmuskoht oleks nii Võrus kui ka Vormsil.

Digikaardi aadressandmed tulevad maa-ametist, kuhu kohalikud omavalitsused esitavad oma andmeid. Häirekeskus saab maa-ametist uusi andmeid korra ööpäevas ja uuendab neid digikaardil. Teetööde ja maastikumuudatuste kohta nii operatiivset infot ei laeku ja siin on kaardil arendusvõimalus. 

Kaardi toimimise eelduseks on hea ja pidev andmeside Häirekeskuse ja päästemeeskondade vahel. Selleks kasutab Häirekeskus dubleeritud süsteemi: nii omavõrku kui ka kommertsvõrke. “Kui kõik võrgud peaksid mingis erakorralises olukorras ära langema, siis kasutame neid töövahendeid, mis meil enne olid, ega teenus osutamata ei jää, ta lihtsalt ei ole siis nii ladus,” kinnitas Laev.

Šveitslased aitasid rahaga
GIS-112 ettevalmistamisele kulus neli aastat ja 1,5 miljonit eurot. Tegemist oli Eesti-Šveitsi koostööprogrammiga, milles Šveitsi pool osales rahastajana, kattes 85% projekti kuludest. Kogu sisuline töö ja IT-lahendus töötati välja Eestis. 

“IT-projekte tehakse tänapäeval kiiremini, kuid meil oli selle projektiga seotud väga suur meeskond, mille liikmed aja jooksul vahetusid,” rääkis Laev. “Vahepeal konsolideeriti ka siseministeeriumi haldusala IKT teenus, mis tõi ümberkorraldusi ka meie asutuses.” Kokku oli digikaardi projektiga seotud 40 inimest kahe ministeeriumi haldusala ametitest.

Digikaardi lahendus ei ole lõplik, vaid seda on plaanis edasi arendada ja võtta see kasutusele ka politseis. “Šveitsi pool on projektiga väga rahul, kuna me leidsime sellele rakendust ka teistes meie tööga haakuvates valdkondades,” rääkis Janek Laev.

 

TEOSTAJATE KOMMENTAARID

Tutvusime reaalse tööga
Urmo Braun
CGI Eesti ASi projektijuht

Alustasime digikaardi rakenduste väljatöötamist 2011. aastal. CGI inimesed osalesid ka Häirekeskuse ja päästeameti töötajate väljaõppes. Loodi koolituste tarbeks reaalset elu matkiv koolitussimulaator, mille abil saab ka edaspidi õpetada välja süsteemi uusi kasutajaid.

Suurim väljakutse projektis oli seotud päästeteenistuste ja kiirabi tööprotsesside analüüsiga ja nendele sobiva lahenduse väljatöötamisega, mille käigus käisid CGI inimesed tutvumas ka Häirekeskuse ja päästekomandode reaalse tööga. Saadud kogemus oli tarkvaaraarendajatele väga unikaalne.

Infosüsteemis on kasutatud palju erinevat riistvara, mis võib paikneda üle Eesti ja seab suured nõuded reaalajas andmeid liigutavate sidekanalite töökindlusele, mistõttu on süsteemi lisatud tagavara sidekanalid või lahendused. Andmeid saab samaaegselt muuta infosüsteemi erinevates osades erinevate inimeste poolt, mis muutis niigi keerulise infosüsteemi veelgi keerukamaks.

Tulevikus on plaanis süsteemiga siduda ka autode automaatne hädaabi süsteem eCall ja lisada politseivaldkonnas kasutatav funktsionaalsus.

 

Siseministeeriumi haldusala kaalukaim projekt
Aivo Riisenberg
SMITi pääste-ja hädaabiteadete menetlemise valdkonnajuht

Infosüsteemi väljaarendamisel oli põhiliseks väljakutseks integratsioonide loomine erinevate rakenduste ja teenuste vahel selliselt, et kogu ahel tõrgeteta töötaks.

Komplikatsioonideta peavad taustal töötama kõik ligi 30 rakendust. Samuti tegi  GIS-112 väljatöötamise keerukaks infosüsteemi väljaehitamisse kaasatud riigiettevõtete ja erafirmade hulk.

SMIT haldab olemasolevaid (ligi 160 teenust) ja arendab igal aastal välja mitmeid uusi ja arendame edasi toodangus olevaid infosüsteeme (ligi 40 erineva kaaluga projekti). GIS-112 teeb nende seas eriliseks selle mastaap, kus on oskuslikult ärak asutatud SiM haldusalas eksisteerivaid IKT teenuseid nagu näiteks TETRA, läbi mille liiguvad ressursside asukoha- ja staatussõnumid. Samuti võib väita, et SiM haldusalas on GISi näol tegemist ühe kaalukama IKT arendusega, mille töökindlusest sõltub otseselt inimelude päästmine.

Siirast rõõmu tunnen, et juurutamisel sujus asutustevaheline kommunikatsioon peaaegu tõrgeteta ning GISiga seotud asutuste juhtkonnad olid ühes infoväljas.

Osale arutelus

  • Merike Lees

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,54 0.021427
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 61,94 0.254102
Hiina jüaan CNY 7,90 0.04306
Hongkongi dollar HKD 9,59 -0.067733
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.126481
Iisraeli seekel ILS 4,21 0.858183
India ruupia INR 78,49 0.714183
Indoneesia ruupia IDR 16353,00 -0.055005
Islandi kroon ISK 125,54 -0.063684
Jaapani jeen JPY 135,39 -0.147508
Kanada dollar CAD 1,52 0.003936
LAV rand ZAR 15,04 -0.394154
Lõuna-Korea vonn KRW 1302,20 -0.069066
Malaysia ringgit MYR 4,85 0.012362
Mehhiko peeso MXN 23,01 -0.513215
Norra kroon NOK 9,66 -0.106847
Poola slott PLN 4,17 0.019181
Rootsi kroon SEK 9,86 0.316756
Rubla RUB 69,27 0.199626
Rumeenia leu RON 4,66 0.379302
Singapuri dollar SGD 1,62 -0.129525
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.034859
Šveitsi frank CHF 1,18 -0.379339
Taani kroon DKK 7,45 -0.016243
Tai baht THB 39,16 0.025542
Tšehhi kroon CZK 25,43 -0.422982
Türgi liir TRY 4,66 -0.150082
Ukraina grivna UAH 35,20 0.075055
Ungari forint HUF 308,67 -0.035624
USA dollar USD 1,23 -0.055449
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.392147
Valgevene rubla BRL 3,96 0.253414
Valgevene rubla BYN 24824,00 -0.064412

Valdkonna töökuulutused