Riigi üleskutsed jätavad autovedajaid külmaks

Autovedajate Aastakonverentsil said autovedajad riigilt kolm ettepanekut. ERAA peasekretär Toivo Kuldkepp näeb mõtet kinni haarata vaid ühest ettepankust.

Majandus- ja taristuminister Urve Palo esitas vedajatele üleskutse sõlmida töötajatega kollektiiv- ja palgakokkuleppeid, et lahendada veonduses autojuhtide tööjõuprobleem

„Vedajad palgakokkulepetest eriti ei hooli,“ ütles Kuldepp. Ta rääkis, et kunagi alustas ta ametühinguga läbirääkimisi. Tema ütlusel see vedajatele eriti peale ei läinud, mistõttu ta edasistest läbirääkimistest loobus. „Ju on ettevõtjate ja autojuhtide vahel mõnel pool mingi konflikt. Mitte küll igalpool,“ ei osanud Kuldkepp täpselt arvata, miks veofirmad ei ole huvitatud oma töötajatega kollektiivlepingute sõlmimisest.

Samas lisas Kuldkepp, et tema arust ei ole autovedajatel tööjõuga probleeme.
„Autojuhte on, aga häid autojuhte ei ole. See tähendab, et peaks rohkem maksma,“ rääkis Kuldkepp. Tema kinnitusel korralikud firmad maksavadki vähemalt viimased viis aastat juba korraliku palka ja neil autojuhtide probleemi eriti ei ole. Heades ettevõtetes makstakse tema sõnul autojuhile brutokuupalka 1000 – 1500 eurot. Sellele lisanduvad komandeeringu päevarahad. “Kindlasti on see kaks korda vähem kui vanades Euroopa riikides nagu Soomes ja Saksamaal. Kuid autojuhid aktsepteerivad seda,“ leidis Kuldkepp. „Arvan, et autojuhid on mõistlikud ja saavad aru, et meie ettevõtetes ei saa nii palju maksta, siis me ei oleks enam konkurentsivõimelised.“

Kuldkepi sõnul on suur potentsiaal ka naistes. „Tänapäeva veoautodega on ju väga kerge sõita. See on nõukogude aegne pärand mõelda, et veoautojuhi amet ei ole naisele sobilik amet,“ rääkis Kuldkepp. Ta kinnitas, et trend kaldub sinnapoole, et naised võtavadki meestelt autojuhi ameti üle, sest naised on palju usaldusväärsemad.

Kokkuvõtte nentis Kuldkepp, et alampalgakokkulepe ei too nagunii häid autojuhte.

Teise ettepaneku tegi Autovedajate Aastakonverentsil majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Eero Pärgmäe, kes kutsus sarnaselt tööandjatega koostama ka autovedajaid oma manifesti, et anda poliitikutele märku probleemidest.

Kuldkepp suhtus sellesse üleskutsesse kahtlevalt. „Me ei ole seni deklaratsioonide peale läinud,“ lausus ta. „Loosungite etteladumine näib efektne, kuid ei ole produktiivne.

Kuldkepp leidis, et mingil määral vedajatega arvestatakse ja ei saa loota, et kõiki kapriise võetakse kuulda. „Peame ise oma asju arendama, mida oleme võimelised arendama,“ nentis ta.

Ainsa ettepanekuna poliitikutele oskas ta välja tuua teedemaksu teema. Seni on autovedajad sõdinud teedemaksu vastu. On aga kindel, et järgmisel aastal viib teede maksustamise sisse Venemaa. „Oleks mõistlik siis maksustamist kaaluda ka meie teedel. Venemaa vedajate osakaal nüüd nagunii siin kasvab,“ leidis ta.

Kuldkepilt leidis positiivset vastukaja maanteeameti peadirektori Aivo Adamsoni mõte, et hakata kord kuus kohtuma, et rääkida autovedajate probleemidest ja kaaluda, mida Maanteeamet saab lahendusteks ära teha. 

„Mina olen kõigi käte ja jalgadega selle poolt,“ rõõmustas Kuldkepp. „Võtan temaga kindlasti sellel teemal varsti ühendust.“

Probleemidest nimetas Kuldkepp Tallinn-Tartu maantee ehitamist, mis praegu on tema ütlusel liiga sinka-vonka. Kuldkepp nõustus, et igal pool ei peagi olema hirmus lai neljarealine maantee, kus tegelikult liiklustihedus ei olegi nii suur. Kuid kaaluda tasub Soome varianti, kus on kiirendusrajad mõnede kilomeetrite tagant, et veoautodest mööda sõita.

Samuti nimetas Kuldkepp teeäärsete parklate temaatikat, mida on juba viimased kümme aastat aetud, et veoautojuhtidel oleks, kus puhata. Kuldkepp ei usu küll, et maanteeamet hakkab neid parklaid rajama, kuid luua tuleks soodne keskkond, et eraettevõtjad parklate rajamised ette võtaks.

Vedajatele on pinnuks silmas ka kohustuslik sissesõit tasulisse parklasse enne piiriületust. Kuldkepi väitel võib vedaja arvestada oma piirile saabumise aja 5 minutilise täpsusega ja ei peaks parkla teenuseid kasutama.

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 0.1854457
Brasiilia reaal BRL 4,57 0.4105289
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0153429
Filipiinide peeso PHP 61,45 0.4314571
Hiina jüaan CNY 7,88 0.1918898
Hongkongi dollar HKD 9,05 0.4172678
Horvaatia kuna HRK 7,41 0.0377791
Iisraeli seekel ILS 4,21 0.355261
India ruupia INR 80,21 0.0798583
Indoneesia ruupia IDR 16802,06 0.3492682
Islandi kroon ISK 124,04 0.0161264
Jaapani jeen JPY 126,83 0.3798971
Kanada dollar CAD 1,50 0.2537393
LAV rand ZAR 16,66 -0.0815886
Lõuna-Korea vonn KRW 1288,76 0.4873256
Malaysia ringgit MYR 4,72 0.2465096
Mehhiko peeso MXN 21,84 0.1109481
Norra kroon NOK 9,70 0.0815021
Poola slott PLN 4,31 -0.0580383
Rootsi kroon SEK 10,52 0.1779952
Rumeenia leu RON 4,64 0.0258431
Singapuri dollar SGD 1,58 0.2736588
Suurbritannia nael GBP 0,90 0.1560932
Šveitsi frank CHF 1,14 0.1230228
Taani kroon DKK 7,46 0.0201169
Tai baht THB 37,74 -0.1610958
Tšehhi kroon CZK 25,70 -0.1165773
Türgi liir TRY 7,00 0.654215
Ukraina grivna UAH 31,87 0.4180555
Ungari forint HUF 323,78 0.0123556
USA dollar USD 1,15 0.4094433
Uus-Meremaa dollar NZD 1,73 0.0694284
Valgevene rubla BYN 2,34 0.2996319
Vene rubla RUB 77,16 0.3791038

Valdkonna töökuulutused