Riigi üleskutsed jätavad autovedajaid külmaks

Autovedajate Aastakonverentsil said autovedajad riigilt kolm ettepanekut. ERAA peasekretär Toivo Kuldkepp näeb mõtet kinni haarata vaid ühest ettepankust.

Majandus- ja taristuminister Urve Palo esitas vedajatele üleskutse sõlmida töötajatega kollektiiv- ja palgakokkuleppeid, et lahendada veonduses autojuhtide tööjõuprobleem

„Vedajad palgakokkulepetest eriti ei hooli,“ ütles Kuldepp. Ta rääkis, et kunagi alustas ta ametühinguga läbirääkimisi. Tema ütlusel see vedajatele eriti peale ei läinud, mistõttu ta edasistest läbirääkimistest loobus. „Ju on ettevõtjate ja autojuhtide vahel mõnel pool mingi konflikt. Mitte küll igalpool,“ ei osanud Kuldkepp täpselt arvata, miks veofirmad ei ole huvitatud oma töötajatega kollektiivlepingute sõlmimisest.

Samas lisas Kuldkepp, et tema arust ei ole autovedajatel tööjõuga probleeme.
„Autojuhte on, aga häid autojuhte ei ole. See tähendab, et peaks rohkem maksma,“ rääkis Kuldkepp. Tema kinnitusel korralikud firmad maksavadki vähemalt viimased viis aastat juba korraliku palka ja neil autojuhtide probleemi eriti ei ole. Heades ettevõtetes makstakse tema sõnul autojuhile brutokuupalka 1000 – 1500 eurot. Sellele lisanduvad komandeeringu päevarahad. “Kindlasti on see kaks korda vähem kui vanades Euroopa riikides nagu Soomes ja Saksamaal. Kuid autojuhid aktsepteerivad seda,“ leidis Kuldkepp. „Arvan, et autojuhid on mõistlikud ja saavad aru, et meie ettevõtetes ei saa nii palju maksta, siis me ei oleks enam konkurentsivõimelised.“

Kuldkepi sõnul on suur potentsiaal ka naistes. „Tänapäeva veoautodega on ju väga kerge sõita. See on nõukogude aegne pärand mõelda, et veoautojuhi amet ei ole naisele sobilik amet,“ rääkis Kuldkepp. Ta kinnitas, et trend kaldub sinnapoole, et naised võtavadki meestelt autojuhi ameti üle, sest naised on palju usaldusväärsemad.

Kokkuvõtte nentis Kuldkepp, et alampalgakokkulepe ei too nagunii häid autojuhte.

Teise ettepaneku tegi Autovedajate Aastakonverentsil majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Eero Pärgmäe, kes kutsus sarnaselt tööandjatega koostama ka autovedajaid oma manifesti, et anda poliitikutele märku probleemidest.

Kuldkepp suhtus sellesse üleskutsesse kahtlevalt. „Me ei ole seni deklaratsioonide peale läinud,“ lausus ta. „Loosungite etteladumine näib efektne, kuid ei ole produktiivne.

Kuldkepp leidis, et mingil määral vedajatega arvestatakse ja ei saa loota, et kõiki kapriise võetakse kuulda. „Peame ise oma asju arendama, mida oleme võimelised arendama,“ nentis ta.

Ainsa ettepanekuna poliitikutele oskas ta välja tuua teedemaksu teema. Seni on autovedajad sõdinud teedemaksu vastu. On aga kindel, et järgmisel aastal viib teede maksustamise sisse Venemaa. „Oleks mõistlik siis maksustamist kaaluda ka meie teedel. Venemaa vedajate osakaal nüüd nagunii siin kasvab,“ leidis ta.

Kuldkepilt leidis positiivset vastukaja maanteeameti peadirektori Aivo Adamsoni mõte, et hakata kord kuus kohtuma, et rääkida autovedajate probleemidest ja kaaluda, mida Maanteeamet saab lahendusteks ära teha. 

„Mina olen kõigi käte ja jalgadega selle poolt,“ rõõmustas Kuldkepp. „Võtan temaga kindlasti sellel teemal varsti ühendust.“

Probleemidest nimetas Kuldkepp Tallinn-Tartu maantee ehitamist, mis praegu on tema ütlusel liiga sinka-vonka. Kuldkepp nõustus, et igal pool ei peagi olema hirmus lai neljarealine maantee, kus tegelikult liiklustihedus ei olegi nii suur. Kuid kaaluda tasub Soome varianti, kus on kiirendusrajad mõnede kilomeetrite tagant, et veoautodest mööda sõita.

Samuti nimetas Kuldkepp teeäärsete parklate temaatikat, mida on juba viimased kümme aastat aetud, et veoautojuhtidel oleks, kus puhata. Kuldkepp ei usu küll, et maanteeamet hakkab neid parklaid rajama, kuid luua tuleks soodne keskkond, et eraettevõtjad parklate rajamised ette võtaks.

Vedajatele on pinnuks silmas ka kohustuslik sissesõit tasulisse parklasse enne piiriületust. Kuldkepi väitel võib vedaja arvestada oma piirile saabumise aja 5 minutilise täpsusega ja ei peaks parkla teenuseid kasutama.

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,54 -0.191587
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 62,07 0.175925
Hiina jüaan CNY 7,86 -0.441995
Hongkongi dollar HKD 9,55 -0.406749
Horvaatia kuna HRK 7,42 0
Iisraeli seekel ILS 4,20 -0.173441
India ruupia INR 78,05 -0.549568
Indoneesia ruupia IDR 16314,00 -0.220183
Islandi kroon ISK 125,66 0.112331
Jaapani jeen JPY 135,27 -0.125521
Kanada dollar CAD 1,52 -0.207969
LAV rand ZAR 15,05 0.068468
Lõuna-Korea vonn KRW 1306,20 0.184077
Malaysia ringgit MYR 4,83 -0.449206
Mehhiko peeso MXN 22,97 -0.163445
Norra kroon NOK 9,63 -0.193711
Poola slott PLN 4,17 0.091109
Rootsi kroon SEK 9,84 -0.195128
Rubla RUB 69,07 -0.308882
Rumeenia leu RON 4,66 0.008587
Singapuri dollar SGD 1,62 -0.117327
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.128252
Šveitsi frank CHF 1,18 0.0034
Taani kroon DKK 7,45 -0.002282
Tai baht THB 39,07 -0.178845
Tšehhi kroon CZK 25,43 0.023598
Türgi liir TRY 4,66 -0.109413
Ukraina grivna UAH 35,09 -0.305156
Ungari forint HUF 309,03 0.097172
USA dollar USD 1,22 -0.3695
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.026686
Valgevene rubla BRL 3,94 -0.356655
Valgevene rubla BYN 24727,00 -0.374697

Valdkonna töökuulutused