VAATA JA HÄÄLETA: Aasta logistikateo kandidaadid

Tänavusele Aasta logistikateo konkursile esitati 10 kandidaati. Avalikkusel on oma lemmikteo poolt võimalik hääl anda 4. novembrini.

Tähtajaks esitasid tänavusele konkursile oma projektid (tähestikulises järjestuses): BEPCO, Freselle Customs Terminal, Häirekeskus, Itella SmartPOST, Logistika Pluss, Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Linnavalitsus, Taxify, Transiidikeskus.

Logistikategusid hindab nii žürii kui ka Eesti logistikaavalikkus hääletamise teel. Sealjuures on žürii otsusel 50% ning avalikkuse hinnangutel 50% osakaal. Võitja selgub kaalutud häälte summeerimisel. Punktide võrdse jagunemise korral saab määravaks žürii otsus. Žürii koosseisu kuuluvad Äripäeva logistikaajakirjanikud ning PROLOGi juhatuse liikmed.

Aasta Logistikategu 2014 rahvahääletus on avatud 4. novembrini. Hääletamiseks tuleb saata e-kiri oma lemmikteo nimega aadressile sensei@sensei.ee, lisades hääletaja identifitseerimiseks kindlasti ka enda nime ja ettevõtte. Hääletada saab vaid üks kord ja ühe logistikateo poolt. Omaenese logistikateole antud hääled ei lähe arvesse. 

Kolme võidutöö esitlemine ja autasustamise tseremoonia leiab aset 12. novembril toimuva “16. Logistika Aastakonverentsi: Teel tundmatusse” raames.

KONKURSI AASA LOGISTIKATEGU 2014 KANDIDAADID


Bepco uus kastisüsteem tõi kokkuhoiu Baltikumi toiduainete tarneahelasse

Bepco plastiktaara standardiseerimise projekti eesmärk oli luua kulude kokkuhoid kogu Baltikumi toiduainete tarneahelas, tehes seda läbi loodussäästliku tarneahela arendamise - vähendada tarbitavat fossiilset kütust ja pakkematerjalide jääkide (kartong, kile) tekkimist.

2009. aastal analüüsiti kogu Baltikumi toiduainete tarneahela vajadusi. Erinevate toodete sobivus kastidesse, pesutingimusi, jahutustingimusi ja muid käitlusnõudeid. Samuti vaadati liikumist tarneahelas, ladustamist, ruumi vähendamist tagasitarnel, kastide liikumise jälgimist jne. Tulemus kooskõlastati enamuste suuremate jaekettide ja tootjatega. Kuna vajadustest ja erinevatest toodetest lähtuvalt polnud võimalik leida olemasolevat kokkukäivat süsteemi disainiti uus kastisüsteem.

2011-2012. aastal loodi viiest plastkastist koosnev universaalne süsteem, mis on EUR standard mõõdus ja millega on võimalik tootjalt kauplusesse tarnida kõiki tooteid - piimatooted, pagaritooted, lihatooted, puu ja juurviljad jm. Kastid on vastupidavad, mõeldud erinevate toodete ja tarneühikute transpordiks vastavalt vajadusele. Erinevad mõõdud saab üksteise otsa ladustada. Tühjana võtavad kastid 60% ruumi vähem, kuna lähevad üksteise sisse. Kastid sisaldavad RFID kleepsu, et oleks võimalik kasti ja tooteid elektrooniliselt jälgida.

2013 – 2014 aastal on kastide esmane kasutusperiood on olnud Baltikumis üle 1 aasta. Esimesteks klientideks on Tere piimatööstus ja Oskar lihatööstus Eestist ning Zemaitios Pienas Leedust. Kokku on turul üle 350 000 kasti.
Olemasolevad kliendid on hinnanguliselt kokkuhoidnud ligikaudu 50% kartongi kuludelt ehk 325 000 eurot aastas. Kokku on aastas kasutusel vähem 2 200 000 ühikut kartongpakendit ehk vähem tekib 500-600 tonni kartongi jäätmeid.

Taara tagasiveol hoitakse aastas kokku 350 000 eurot (2 rekkat kaupadega täiskastidega poodi, 1 auto tühjade kastidega tagasi). Igapäevases ringluses on 20% taarat vähem, kuna liikumine on efektiivsem. Pole vaja sesoonsuse varu. Selle saab Bepcolt lühiajaliselt rentida.

Puudub kadu jaes. Varem oli see kadu 0-20% olenevalt taaratüübist, jaeketist ja kokkulepetest temaga. Nüüd tegeleb Bepco jälgimise ja musta turu tekke ärahoidmisega.

Uuest kastisüsteemist tekkis rohkem ruumi tootmises ja ladudes.
Kastide rentimisel ei ole vaja siduda ettevõtte kapitali.Kasti ostmisel on hind 4-eurot. 350 000 kasti puhul on aastane WACC (10%) 175 000 eurot.

Tänu RFID kleepsule ja väravatele on võimalik jälgida väga täpselt kastide liikumist, korrigeerida koheselt vigu kauba saatmisel ja vastuvõtul. Vigade vähenemine ja operatiivne kõrvaldamine hoiab ära palju probleeme ja ebaefektiivset tegevust kogu ettevõttes.

 

Häirekeskus võttis kasutusele digikaardi

Häirekeskuse, Päästeameti ja kiirabibrigaadide ühiskasutuses olev uus töövahend – geoinfosüsteem GIS-112 ehk digikaardi rakendus on vajalik arendus ja eelprojekt ühele hädaabinumbrile üleminekuks.

Häirekeskus on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle ülesanne on hädaabinumbritele 112 ja 110 vastamine, ohtude hindamine ning teadete (väljasõidukorraldus) edastamine päästemeeskondadele, kiirabibrigaadidele ning politseile. Eestis on ettevalmistamisel oluline siseturvalisuse suurendamise ja hädaabiteenuse arendamise reform – üleminek ühele hädaabinumbrile 112. Uus loodud ja kasutuselevõetud töövahend GIS-112 muudab abivajaja asukoha leidmise ja päästemeeskondade ja kiirabibrigaadide õnnetuskohale jõudmise täpsemaks ja kiiremaks.

Töövahendi loomise eesmärk oli kiirendada professionaalse abi ja toetuse saamist olenemata asukohast või elukohast Eestis. Tulemusena väheneb tulekahjudes hukkunute arv, suureneb edukalt elustatud patsientide arv ning väheneb tulekahjude, õnnetuste ja avariide  rahaline ja keskkonnakahju.
Uus töövahend koosneb põhiosas Häirekeskuses, pääste- ja kiirabiautodes kasutatavast ühisest digikaardirakendusest, mille kasutamiseks on ka pääste- ja kiirabiautodesse paigaldatud arvutid. Uus töövahend võimaldab elektroonilise andmeside Häirekeskuse ning pääste- ja kiirabiautode vahel.  Uuenduse kõige olulisem tuum ongi digikaardipõhine infovahetus.

Töövahend pakub järgnevaid võimalusi: Häirekeskus tuvastab abivajaja asukoha digikaardil; pääste- ja kiirabiautod kuvatakse kaardil; igale sündmusele koostatakse unikaalne väljasõiduplaan/teekond; digikaart abivajaja asukoha, sündmuse teabe ja kohalejõudmise teekonnaga on pääste- ja kiirabiautodes; kaart näitab vajalikke objekte; pääste- ja kiirabisündmusi saab kaardil vaadelda kronoloogiliselt ja geograafiliselt.

Varasemaga võrreldes on suurim muutus, et uue töövahendiga leiatakse kiiremini ja täpsemalt õnnetuskoht ning kiireima abiosutaja,  antakse kiiremini väljasõidukorraldus, leitakse rutem sündmuskohale sõidu teekond  ning abi jõuab kiiremini sündmuskohale. Hädaabivaldkonnas rakendatakse Eestis esmakordselt operatiivteenistustele ühist terviklikku infotehnoloogilist arendust, mis muudab kiiremaks ja täpsemaks nii abivajaja asukoha selgitamise kui ka abi teelesaatmise ja kohalejõudmise.

Projekti arendatakse edasi. Kavas on uue geoinfosüsteemiga liita lisaks pääste- ja kiirabivaldkonnale ka politseivaldkond.

Geoinfosüsteemi kasutuselevõtmise tulemused
Inimese, abivajaja jaoks väheneb aeg, mis kulus oma asukoha selgitamisele.
Abi saabub rutem kohale. Inimese elu on suurema tõenäosusega võimalik päästa ning vähendada kahjusid tema tervisele. Inimese vara saab vähem kahju.

Hädaabiteenuse osutamise kvaliteet kasvab. Hädaabiteenistustele muutub abi osutamine lihtsamaks, kiiremaks, täpsemaks, professionaalsemaks. Häirekeskus suudab võrreldes varasemaga kiiremini ja täpsemalt määrata sündmuse asukohta, leida kiiremini sobilikud ressursid sündmusele reageerima, kiiremini ja täpsemalt alarmeerida vajalikud ressursid ning lõpuks leiab päästemeeskond sündmuse asukoha kiiremini ja kergemini üles. Meeskonnad saavad pidevat infot, kes veel sündmusele sõidavad ja kus nad hetkel asuvad. Häirekeskuse päästekorraldajad, päästjad ja kiirabi saavad võimaluse keskenduda kiiremini sündmuse lahendamisele ja kvaliteetsemalt koguda sündmusega seotud infot, nad ei  kuluta liialt väärtuslikku aega sündmuse asukoha kindlakstegemisele.

Ühiskonna jaoks vähenevad kahjud inimeste elule, tervisele ja varale: väheneb hoonepõlengutes hukkunud inimeste arv, suureneb edukate elustamiste arv, vähenevad tulekahjudest põhjustatud otsesed rahalised kahjud. Suureneb inimeste turvatunne.

 

Itella SmartPOSTi uus sorteerimisliin käib kaasas pakiveoturu kiire kasvuga

Et e-kaubanduse kiirest arengust tingitud pakiveomahtude kasvule mitte jalgu jääda, võttis Itella SmartPOST kasutusele uue sorteerimisliini.

Itella SmartPOST on iseteeninduslike pakiautomaatide teenuse pakkuja, kelle missioon on muuta pakkide saatmine ja kättesaamine inimestele võimalikult kiireks ja mugavaks. Viimased aastad on e-kaubanduse kiire kasv tõstnud ettevõtte pakimahte keskmiselt 30-50% aastas. Endale püstitatud eesmärk ja soov arengule mitte jalgu jääda, tingisid vajaduse tegutseda.

Tootmise kolimine 2014. aasta juunis suuremale terminalipinnale Tänassilma Tehnopargis ning umbes 500 000 eurone investeering ettevõtte vajadusteks spetsiaalselt välja töötatud unikaalne automaatne sorteerimisliin, lõid eelduse viia kogu pakiautomaaditeenus uuele tasemele ning pakkuda kvaliteetset sama päeva tarnet.

Uus sorteerimisliin on eelmisest kaheksa korda võimsam, sorteerides maksimaalselt 4000 pakki tunnis. Pakkide sorteerimisega hõivatud töötajate arv tänu uuele sorteerimisliinile ei kasva. Võimsuse ja kasvuvaru taustal on veelgi olulisem otsene kasu klientidele – väheneb pakkide seisuaeg terminalis ning pakid jõuavad kiiremini adressaadini. Kõik see viis uue SmartEXPRESS teenuse väljatöötamiseni ning juba täna toimetatakse teisipäevast reedeni, enne kella 13.00 terminali jõudnud pakid, sihtkohta samal päeval. Uuendus puudutab kokku ligi 80% olemasolevatest automaatidest Tallinnas, Harjumaal, Tartus, Pärnus, Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Viljandis.

 

Logistika Pluss leidis energiasäästlikud lahendused laole

Logistika Pluss pööras uue logistikakeskuse ehitamisel tähelepanu võimalikele keskkonnamõjudele ning otsis lahendusi, mis muudaksid hoone energiasäästlikumaks ning efektiivsemaks.

Energiasäästlikust on võimalik saavutada põhiliselt kolmel viisil – energiakadude vähendamine, tarbimisharjumiste suunamine ning tööprotsessides vajamineva energiakulu kompenseerimine läbi taastuvenergia kasutamise.

Lao planeerimisel on arvesse võetud:
• valgustussüsteeme (hoone automaatika, liikumisandurid, säästlikud valgustid);
• taastuvenergia kasutamist (päikesepaneelid);
• kõrglao eraldamist laadimisalast (energiakadu);
• laotehnikat (remondikulude vähendamine läbi uuenduslike tehnoloogiate ja seadmete kasutamise monitooringu, masinapargi vähendamine koondades laopinnad ühte kohta);
• paremini hallatavat küttesüsteemi

Kogemustele toetuv, hästi läbimõeldud ning komplektne säästuprogramm on võimaldanud vähendada pidevalt kallinevaid energiakulusid ühe ruutmeetri kohta pea kaks korda.

 

TTÜ avas logistika- ja tarneahela juhtimise innovatsioonilabori

Tallinna Tehnikaülikoolis avati 2013. aasta lõpus labor eesmärgiga arendada ja populariseerida  logistika- ja tootmisvaldkonna erialasid ja õppekavu ning innustada ettevõtluskoostööprojektide läbiviimist.

Logistika ja tarneahela juhtimise innovatsioonilabor on interaktiivne õppeklass, protsessiarenduse inkubaator ning valdkonna demokeskus. Labor sisaldab interaktiivseid installatsioone, valdkonna õppemänge ning simulatsiooniprogramme, arvuti- ja nutirakendusi, temaatilisi innovatiivsete lahenduste näidiseid. Ruumi sisustamisel on kasutatud uusimaid tehnoloogiaid, mis kindlustavad kasutajatele mitmekülgsed võimalused esitluste korraldamisel, rühmatööde ning logistika või laiemalt tarneahela juhtimise valdkonna uurimistööde läbiviimisel.

Oma ligi aastase tegutsemise jooksul on labor täitnud olulist rolli logistika kui distsipliini tutvustamisel: ette on näidata Tehnikagümnaasiumi õppetöö, õpetajate ja kooliõpilaste külastused, Kaitseväe avatud loengud, mängude mängimised, ettevõtete sisesed koolitused, avatud seminarid jne.

Tänane tulemus on tugev kontseptsioon, mis on toonud kokku ja pannud koos tegutsema ülikooli ja ettevõtjad, teadlased ja tudengid, et analüüsida ja leida lahendusi logistika-, transpordi- ja tootmissektori ning tarneahela juhtimise kitsaskohtadele.

Labori sisu jaotub kolmeks põhiosaks, mis ühtivad TTÜ Logistikainstituudi ülesehitusega:  logistika, transpordiplaneerimine ja tarneahela juhtimine.

 

Sündis Eesti suurim tolliagentuur ja –ladude võrgustik

Freselle Customs Terminal OÜ ja Combidek Logsitika OÜ ühendasid 36 aastat kogemusi, millega tekkis Eesti suurim tolliagentuur ja tolliladude võrgustik.

Freselle Customs Terminal OÜ klientide käsutuses on nüüdseks 32 000 m2 tolliladusid, teeninduspunktid asuvad üle Eesti kuues erinevas punktis – Sillamäel, Luhamäel, Maardus, Lool, Ülemistes (lennujaam) ja Muugal.

Freselle meeskonnal on ladustamise ja logistika teenuste kogemused aastast 1995, Combidek Logistika meeskonnal aastast 1997. Ettevõtete ühinemisega liidetakse 36 aastat (17+19) valdkonna kogemusi ja parimad tolliladustamise tingimused üheks tervikuks.

Ühinemisel tekkiv teadmiste, oskuste ja kogemuste sünergiaga loob uue ärimudeli, millega liigutakse koheselt edasi Lätti ja Venemaale. Loodavad terminalid aitavad veelgi suurendada klientide võimalusi oma äri teha. Koos on meil rohkem jõudu tagada klientide tarneahela sujuv toimimine, kaupade käsitlemine ja tollimine. Suuremad laopinnad ja efektiivsem opereerimine nendel, annavad võimaluse teenindada suuremaid kliente ning pakkuda neile parimat tarneahealt.

Ühinemise ettevalmistusperioodil on tehtud olulisi investeeringuid tarkvarasse, et tagada klientidele kontroll ja ülevaade enda saadetiste liikumisest. Kasutuses olev uue põlvkonna IT-lahendus Live Logistics Software võimaldab töödelda automaatselt deklaratsioonide andmeid, konverteerida eri riikide tollideklaratsioonide andmeid, hallata dokumente ning omada ülevaadet kõikidest saadetistest. Kõik kliendid näevad  online oma saadetiste liikumisi, laoseisu ning dokumentide arhiivi.  Vähenenud on topelttöö. Saadetiste käsitlemine, laomajandus ja tollimise kiirus on enam kui kahekordne.

Sellistele eeldustele tuginedes suudame oma klientide tarneahelaid veelgi sujuvamaks ja efektiivsemaks muuta.

 

Tallinn likvideeris Ülemistel liikluse pudelikaela

2013. aasta 10. oktoobril avatud Ülemiste liiklussõlme investeeringu eesmärk oli muuta liiklus Tallinna olulisimas pudelikaelas sujuvamaks, läbides teelõigu kesklinnast lennujaamani minutitega ja suunates ida–lääne suunalise rasketranspordi kesklinnast mööda.

Liiklussõlme väljaehitamist alustati 2010. aasta suvel. Ettevalmistustöödel asendati 110 kV õhuliin maakaabliga, rajati ajutised ümbersõiduraudteed, sadevete kanalisatsioonikollektor, Kadrioru parki läbiv ja merre suubuv sademevete eelvoolusüsteem. Keeruka logistikasõlme ehitamisel valmis 13 km sõiduteid, 10 km kergliiklusteid, 2 sõidutee ja 3 kergliiklustee tunnelit, rajati 1 viadukt ja 2 raudteeviadukti.

Transiitliikluse linnakeskusest möödajuhtimine on leevendanud lõunasuunast linna sisenejate liiklemisvõimalusi. Kiire ühenduse tagamisel avaldub liiklejaile suurim mõju Peterburi teel, kus liikluskoormus kasvas 1960 sõiduki võrra, Endla ristmiku liikluskoormus vähenes aga  ligikaudu 6%.

 

Tartus viidi raudteeületus eritasandile

Tartu linnavalitsuse ja Maanteeameti Lõuna Regiooni rajatud Tartu Postimaja liiklussõlme põhieesmärk oli rajada raudtee eritasandiline ületus ning riigi põhimaanteede ja linnatänavate sujuv sidumine ühtseks ohutuks tervikuks.

Seda liiklussõlme läbib ööpäevas umbes 18 000 sõidukit, mistõttu oli hädavajalik raudteega eritasandiline ristumine, et tagada inimeste ja kaupade ohutu ja seisakuteta liikumine.

Objekti elluviimine oli keerukas nii tehniliselt, kui ka administratiivselt. Tehniline raskus seisnes põhiliselt linnalises keskkonnas, mis tähendas vähest ruumi, rohkelt kinnistuid ja  nendele juurdepääse, palju erinevaid nii maasiseseid kui maapealseid kommunikatsioone ja nende suurt ümberehitamise vajadust. Administratiivne keerukus seisnes selles, et objekt asub nii Tartu linnas, kui Ülenurme vallas ja eeldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maanteeameti, Eesti Raudtee AS ja Tartu Linnavalitsuse tihedat ja koordineeritud koostööd, et erinevate tellijate poolt tellitud tööd õigeaegselt ühise terviku moodustaksid.

Postimaja liiklussõlm moodustub Tartu linna tellitud Tartu linna idapoolse ümbersõidu 1. ehitusalast ja Maanteeameti Lõuna Regiooni tellitud Tartu läänepoolse ümbersõidu 4. ehitusalast. Ehitaja leidmiseks viidi läbi ühine hange, kus eduka pakkumuse esitas ühispakkujatena Nordecon AS, Järva Teed AS ja AS EA Reng kogumaksumusega 37 798 389 eurot. Eduka pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmis kumbki tellija oma ehitusalale eraldi ehituslepingu. Tööde kogumaksumusest tasuti 85% ulatuses Euroopa Ühtekuuluvusfondi vahenditest ja omaosalused tasuti Maanteeameti ja Tartu linna eelarvest. Tööde kestus oli 21 kuud ning 2013. aasta lõpus pääses transport uuele liiklussõlmele. Lõplikult valmis objekt 2014. aasta jaanuaris. Praeguseks on Tartu linna lõunaserval toimiv liiklussõlm, mis võib esmapilgul tunduda keerukas, kuid on leidnud kasutajatelt hea vastuvõtu.

 

Taxify toob takso kiiremini kliendini

Taxify eesmärk on pakkuda klientidele kiiremat ja mugavamat võimalust takso tellimiseks. Idee seisneb senise raadiosidekeskse taksohalduse muutmisest nutitelefonide keskseks halduseks, andes kliendile võimaluse tellida takso nii läbi dispetšeri kui rakenduse.

Tänaseks on selgunud, et võrreldes klassikalise taksotellimise mudeliga on rakenduse kaudu tellimine parandanud aega takso tellimisest kliendini jõudmiseni keskmiselt 30-35%. Rakendusest taksot tellides on takso kliendini jõudmise mediaanaeg 305 sekundit, läbi dispetšeri tellides on sama näitaja 403 sekundit. Takso tellimisest sihtkohta jõudmise mediaanaeg on sama perioodi jooksul 1067 sekundit, dispetšeri kaudu 1272 sekundit. Tellimuste andmetele tuginedes võib prognoosida rakendusest tehtud tellimuste efektiivsuse kasvu keskmiselt 2-3% kuus.

 

Transiidikeskus tõstis sisemist efektiivsust

Transiidikeskuse konteinerterminali laiendamise eesmärk oli parandada kliendi rahulolu ja tõsta ettevõtte sisemist efektiivsust.

Protsess käivitus 2013. aasta sügisel ning seisnes konteinerite ladustamise- ja konteinerite vastuvõtu ning väljastusloogika muutmises ja terminali laiendamises, kaasates uusi infotehnoloogilisi vahendeid. Uus laadimistehnoloogia võeti  kasutusele 3. juulil 2014.

Muudatuste tulemusena on konteinerveokite (autod) terminalis  käitlemise aeg vähenenud keskmiselt 32 minutilt 18-le minutile - selle aja jooksul annab klient ära oma kaubaga konteineri ja võtab peale tühja konteineri või vastupidi. Tänu uuele loogikale ja laadimisskeemidele on ühe konteineri terminalisisene vedu vähenenud keskmiselt 50% ja aastases arvestuses tähendab see ligikaudu 80 000 km vähem sõitmist, mis võrdub ca 2 ringi ümber maakera mööda ekvaatorit ja kütuse kokkuhoidu 30% . Lisaks toimub kõikide konteinerite automaatne pildistamine (liikumisel, ka öösel) , küljed, tagaosa ja katus, et tuvastada konteinerite  kahjustusi/defekte. Varem teostas seda tööd inimene visuaalselt kontrollides ja paberile kandes. Täna võib konteineri omanik tehtud fotosid näha ja zoomida Transiidikeskuse serveris, mille tulemusel jäävad ära paljud vaidlused teemal „olete kahjustanud meie konteinereid“.

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 -0.010701
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 64,22 0.190345
Hiina jüaan CNY 7,75 0.15898
Hongkongi dollar HKD 9,68 -0.019629
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.129373
Iisraeli seekel ILS 4,33 -0.161409
India ruupia INR 80,69 0.27849
Indoneesia ruupia IDR 16990,00 0.188701
Islandi kroon ISK 121,77 0.141447
Jaapani jeen JPY 132,26 -0.075554
Kanada dollar CAD 1,56 -0.010287
LAV rand ZAR 14,88 -0.110738
Lõuna-Korea vonn KRW 1323,40 0.227203
Malaysia ringgit MYR 4,80 0.236159
Mehhiko peeso MXN 22,29 0.191446
Norra kroon NOK 9,60 0.174817
Poola slott PLN 4,16 -0.11516
Rootsi kroon SEK 10,42 -0.284244
Rubla RUB 76,76 0.22326
Rumeenia leu RON 4,66 0.002145
Singapuri dollar SGD 1,62 0.012361
Suurbritannia nael GBP 0,87 -0.046191
Šveitsi frank CHF 1,19 0.098614
Taani kroon DKK 7,45 -0.003894
Tai baht THB 38,51 0.260348
Tšehhi kroon CZK 25,29 -0.035568
Türgi liir TRY 5,06 0.203875
Ukraina grivna UAH 32,31 -0.250366
Ungari forint HUF 310,51 -0.041849
USA dollar USD 1,23 -0.014597
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.051279
Valgevene rubla BRL 4,22 -0.026041
Valgevene rubla BYN 24224,00 0.231711

Valdkonna töökuulutused

Post11 otsib LAOJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

23. aprill 2018

Ball Transport otsib VEOKORRALDAJAT

M-Partner HR OÜ

19. mai 2018

Greencarrier otsib LENNUTRANSPORDITEENUSTE JUHTI

M-Partner HR OÜ

29. aprill 2018