Autor: Tanel Raig • 24. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti panga töötaja, kes soovis jääda anonüümseks, rääkis, et Leedu transpordifirmad asutavad Eestisse ühe töötajaga nn arvete kirjutamise OÜd ehk ostavad veoautosid Eesti ettevõtte kaudu. Need autod renditakse kapitalirendiga viieks aastaks Leedu emafirmale, perioodi lõpuks on veokite jääkväärtus null. Eesti riik maksab käibemaksu tagasi ka kaubalt, mida Eestis ei kasutata ning millega siin väärtust ei looda ja töökohti ei pakuta. Tulu näidatakse Eesti äriühingus, seda siin ei maksustata ja samuti ei saa maksutulu Leedu riik.

ERAA: rikuvad autovedajate imagot“Maksude peale on nad mihklid, nendega nad tahavad skeemitada küll,” kommenteeris Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) pea­sekretär Toivo Kuldkepp. “On taunimisväärt, et me seda soodustame. Kui ettevõttel on autod ja ainult üks töötaja, siis on tegemist riiulifirmaga, mille kaudu tahetakse raha keerutada.”

Kuldkepp märgib, et põhimõtteliselt on võimalik, et nad ka käibemaksuga skeemitavad, aga täpsemalt ei ole ta kuulnud, et nii tehakse. “See tuleb ära lõpetada. Nad on osavad skeemitajad, selles ei ole üldse kahtlustki. Meil skeemitajaid vaja ei ole, nad solgivad turgu ning rikuvad autovedajate imagot,” tõdes Kuldkepp.

2012. aastast logistika valdkonnas tegutseva Lungtra OÜ omanik Andžej Brozovskij ütles, et leedukad tõesti skeemitavad käibemaksuga. “See on käibemaksumäng, selliseid näiteid ja ettevõtteid on olemas,” ütles ta. Brozovskij ise seda mängu ei mängi, sest risk on suur ja kasum on ühekordne, mis ei vääri küünlaid, parem töötada rahulikult. “Mitte kellelegi ei meeldi makse maksta. Eesti on selles suhtes õigel teel, teie riigis ei ole mõtet käivet peita,” leidis ta.

Brozovskij on Eestisse loonud kaks ettevõtet just inimliku maksukliima pärast. “Enamik ettevõtteid, mis Eestisse luuakse, on reinvesteerimise eesmärgil. Nagu ma aru saan, siis Eestile on see siiski kasulik, sest iga ettevõte, mis on registreeritud Eestisse, on riigile ka nn vara. Suures osas kaotab pigem Leedu,” selgitas ta. “Minu tootmisüksus on Leedus ning finantskeskus on Eestis. Eesti seadused sobivad selleks väga hästi.”

Vedajad hajutavad Eestiga riskeTranspordi­ettevõtte STL Nord OÜ juhatuse liige ning endine Nostrada Esti juhatuse liige Andres Luberg, kes aitab Leedu ettevõtetel Eesti turule tulla, peab aga Äripäevale kirjeldatud käibemaksuga skeemitamise hüpoteesi jaburaks. Tema kinnitusel ei saa Eestisse tütarfirmasid asutavad Leedu transpordi­ettevõtted käibemaksuga seoses mingit võitu. “Jah, nad rendivad küll autosid, käibemaksu sinna ei ­lisandu, aga samas ei näe ma selles mingit võitu,” märkis ta. “Kui Eesti juriidiline isik ostab siin veovahendi, registreerib selle Eestis ja kui veovahend töötab teises riigis, siis ei ole ju vahet.”

Tema sõnul tulevad Leedu transpordifrmad ­Eestisse seetõttu, et Eesti registris olevate autodega hajutavad nad oma riske Venemaa suunal. Lisaks on Põhjamaades veoteenust osutades Eesti numbrimärgiga autod paremas kirjas, Eesti firmad on sealsel turul usaldusväärsemad.

Teine põhjus on Lubergi sõnul meie tulumaksusüsteemis. “Leedus on tulumaks kohustuslik sõltumata sellest, kas firma võtab kasumi välja või mitte. Eestis seda kohustust ei ole ja raha jääb firmasse,” selgitas ta. “Eesti jaoks kahjulik see kindlasti ei ole,” lisas Luberg.Samas tõdes Luberg, et selliste ettevõtete eesmärk ei olegi olla suur tööandja, eesmärk on säilitada tulu ja mitte seda välja maksta.

Kontransa eesmärk on laienedaMuuga sadamas mereveoteenuseid osutav Kontransa OÜ avas oma filiaali Eestis laienemise eesmärgil. “Meile Eestis väga meeldib, kõik on suurepärane. Eesti on Leedust ühe sammu eespool igas mõttes,” ütles Kontransa OÜ juhatuse liige Arvydas Valiulis.

Soodne tulumaksusüsteem on ka selle ettevõtte jaoks oluline. “Ei ole vaja maksta tulumaksu kasumi pealt. Saab vabalt mõelda, kuidas ja mida oma rahaga peale hakata, kas investeerida edasi, lükata investeeringud järgmistesse aastatesse või võtta tulu välja,” kirjeldas Valiulis.