Autor: Tanel Raig • 19. september 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Logistika Pluss kolis Irus asuvasse uude lattu tänavu aasta alguses, vahetult pärast hoone valmimist. Logistika Plussi haldus- ja turvajuhi Marten Ermo sõnul oli ladu projekteerides pikalt mõeldud kütte ja elektritarbimise peale. Kütte puhul otsustati end mitte siduda ainult ühe kütteliigiga. Kuigi hoonesse tuleb mugavasti sisse gaasitrass, siis ehitati katlamaja hoonest väljapoole ja Ermo väitel on väga lihtne vahetada gaasiküte näiteks pelletitega kütmise vastu.

Varasemas laos oli probleeme laadimisala kaudu laos tekkivate sooja- või külmakadudega. Kuigi laadimisala ja lao vahel kasutati õhkkardinaid, siis ei andnud see Ermo ütlusel vanas laos efekti. Uues hoones ehitati laadimisala sisuliselt eraldi kambrina, ehk soe ega külm õhk sealt otse lattu ei pääse.

Oluliseks pidas Ermo, et kogu ladu, laadimisala ja kontor on eraldi köetavad. Kui kuskil piirkonnas on vaja mingil põhjusel langetada või tõsta temperatuuri, siis on see eraldi tehtav. Tootmisalal on veel eraldi mikrokliima süsteem. „Kogu teema võtab kokku hoone automaatika, millega saame monotoorida nii statistikat kui süsteemi ka juhtida ja seda saab teha ka kodust arvuti tagant,“ selgitas Ermo.

Kuna Logistika Pluss töötab 24/7, siis ühed suuremad arved olid ettevõttele elektrienergia eest. „Nii päeval kui öösel sisuliselt tuled põlevad ja tarbimine kogu aeg tiksub,“ rääkis Ermo.

Seetõttu hakati mõtlema alternatiivsetele lahendustele, kuidas kompenseerida tõusvaid hindu ja ööpäevast tarbimist. Uuriti, millised on võimalused panna katusele päikesepaneelid või tuulegeneraatorid. Tuulikutest loobuti, kuna see oleks teinud ehituskonstruktsioonide ehitamise väga palju keerulisemas ja kallimaks. Päikesepaneelid aga otsustati paigutada hoopis seinale, et katust oleks võimalik ekstreemse talve korral ka puhastada ning lisaks peljati katusele ka vajalike läbiviikude tegemist, milledest võivad saada potentsiaalsed tilkumise kohad. „Kõik laopidajad kardavad nii tuld kui vett. Päikesepaneelide paigaldamisega seinale väldime neid ohtusid,“ ütles Ermo.

Kriitilise pilguga vaadati üle ka kogu valgustus. Lähteülesandesse oli kirjutatud säästlik valgustus ja liikumisandurid. Täna on hoones 95% valgustusest liikumisanduriga. Andureid ei ole vaid kohtades, kus need oleksid ebamugavad, näiteks kontoris ja söögiruumis. Laos on aga riiulivahed jagatud kolmeks tsoonis, millel igaühel on oma andur. Valgus läheb põlema ainult seal, mille all käib töö.

Valgustitena on kasutatud luminofoore või LEDe. Kogu valgustus on juhitav automaatikaga.

Päikesepaneelide tasuvusajaks on ettevõte välja arvestanud 7 aastat, LEDide tasuvuseks on 5 aastat.

Lao üldhalduskulude suurusjärk on talve külmadel kuudel kuni 12 000 eurot, suvel 7000 eurot. Võrreldes eraldi elektriarveid, siis on need sama suured kui Logistika Plussi vanas laod Punasel tänaval, kuid uus hoone on tegelikult kaks korda suurem, ehk elektritarbimine on kokkuvõttes kaks korda väiksem. Küte on 40-45% soodsam.

Logistika Plussi peadirektori Toomas Orutari kinnitusel on uues majas päikesepaneelidega saadud kogemus niivõrd hea, et detsembris hakatakse paneele paigaldama ka Tallinnas Punasel tänaval olevale vanale laohoonele.

15 pilti

Foto: Martin Kivimäe