Logistika klubi tutvus Logistika Plussi energiasäästlikkusega

Logistika Plussi külastuse peamine eesmärk oli kuulda ja näha ettevõtte kogemusi,mis nad on saanud aasta alguses avatud uue lao energiasäästlikke lahenduste kasutamisest.

Logistika Pluss kolis Irus asuvasse uude lattu tänavu aasta alguses, vahetult pärast hoone valmimist. Logistika Plussi haldus- ja turvajuhi Marten Ermo sõnul oli ladu projekteerides pikalt mõeldud kütte ja elektritarbimise peale. Kütte puhul otsustati end mitte siduda ainult ühe kütteliigiga. Kuigi hoonesse tuleb mugavasti sisse gaasitrass, siis ehitati katlamaja hoonest väljapoole ja Ermo väitel on väga lihtne vahetada gaasiküte näiteks pelletitega kütmise vastu.

Varasemas laos oli probleeme laadimisala kaudu laos tekkivate sooja- või külmakadudega. Kuigi laadimisala ja lao vahel kasutati õhkkardinaid, siis ei andnud see Ermo ütlusel vanas laos efekti. Uues hoones ehitati laadimisala sisuliselt eraldi kambrina, ehk soe ega külm õhk sealt otse lattu ei pääse.

Oluliseks pidas Ermo, et kogu ladu, laadimisala ja kontor on eraldi köetavad. Kui kuskil piirkonnas on vaja mingil põhjusel langetada või tõsta temperatuuri, siis on see eraldi tehtav. Tootmisalal on veel eraldi mikrokliima süsteem. „Kogu teema võtab kokku hoone automaatika, millega saame monotoorida nii statistikat kui süsteemi ka juhtida ja seda saab teha ka kodust arvuti tagant,“ selgitas Ermo.
Kuna Logistika Pluss töötab 24/7, siis ühed suuremad arved olid ettevõttele elektrienergia eest. „Nii päeval kui öösel sisuliselt tuled põlevad ja tarbimine kogu aeg tiksub,“ rääkis Ermo.

Seetõttu hakati mõtlema alternatiivsetele lahendustele, kuidas kompenseerida tõusvaid hindu ja ööpäevast tarbimist. Uuriti, millised on võimalused panna katusele päikesepaneelid või tuulegeneraatorid. Tuulikutest loobuti, kuna see oleks teinud ehituskonstruktsioonide ehitamise väga palju keerulisemas ja kallimaks. Päikesepaneelid aga otsustati paigutada hoopis seinale, et katust oleks võimalik ekstreemse talve korral ka puhastada ning lisaks peljati katusele ka vajalike läbiviikude tegemist, milledest võivad saada potentsiaalsed tilkumise kohad. „Kõik laopidajad kardavad nii tuld kui vett. Päikesepaneelide paigaldamisega seinale väldime neid ohtusid,“ ütles Ermo.

Kriitilise pilguga vaadati üle ka kogu valgustus. Lähteülesandesse oli kirjutatud säästlik valgustus ja liikumisandurid. Täna on hoones 95% valgustusest liikumisanduriga. Andureid ei ole vaid kohtades, kus need oleksid ebamugavad, näiteks kontoris ja söögiruumis. Laos on aga riiulivahed jagatud kolmeks tsoonis, millel igaühel on oma andur. Valgus läheb põlema ainult seal, mille all käib töö.
Valgustitena on kasutatud luminofoore või LEDe. Kogu valgustus on juhitav automaatikaga.

Päikesepaneelide tasuvusajaks on ettevõte välja arvestanud 7 aastat, LEDide tasuvuseks on 5 aastat.

Lao üldhalduskulude suurusjärk on talve külmadel kuudel kuni 12 000 eurot, suvel 7000 eurot. Võrreldes eraldi elektriarveid, siis on need sama suured kui Logistika Plussi vanas laod Punasel tänaval, kuid uus hoone on tegelikult kaks korda suurem, ehk elektritarbimine on kokkuvõttes kaks korda väiksem. Küte on 40-45% soodsam.

Logistika Plussi peadirektori Toomas Orutari kinnitusel on uues majas päikesepaneelidega saadud kogemus niivõrd hea, et detsembris hakatakse paneele paigaldama ka Tallinnas Punasel tänaval olevale vanale laohoonele.

Galerii

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,54 -0.005194
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 61,91 0.203929
Hiina jüaan CNY 7,89 -0.072189
Hongkongi dollar HKD 9,60 0.040639
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.008073
Iisraeli seekel ILS 4,17 0.026368
India ruupia INR 78,26 0.414575
Indoneesia ruupia IDR 16362,00 0
Islandi kroon ISK 125,62 0.257787
Jaapani jeen JPY 135,97 0.280266
Kanada dollar CAD 1,52 0.019027
LAV rand ZAR 15,13 0.26034
Lõuna-Korea vonn KRW 1302,90 -0.015348
Malaysia ringgit MYR 4,86 0.051512
Mehhiko peeso MXN 23,13 0.002161
Norra kroon NOK 9,66 -0.0482
Poola slott PLN 4,17 0.045556
Rootsi kroon SEK 9,83 0.000915
Rubla RUB 69,08 -0.072328
Rumeenia leu RON 4,64 0.045257
Singapuri dollar SGD 1,62 0.030839
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.011245
Šveitsi frank CHF 1,18 0.092294
Taani kroon DKK 7,45 0.001073
Tai baht THB 39,17 0.051085
Tšehhi kroon CZK 25,53 0
Türgi liir TRY 4,69 0.508136
Ukraina grivna UAH 35,18 0.025302
Ungari forint HUF 308,83 0.016192
USA dollar USD 1,23 0.033432
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.205892
Valgevene rubla BRL 3,95 0.038012
Valgevene rubla BYN 24846,00 0.024154

Valdkonna töökuulutused