PwC uuring: Eestist on saanud regiooni kalleim transiidikoridor

Rahvusvahelise audiitorfirma PwC uuring tuvastas, et Eesti transiidikoridor on otseste konkurentidega võrreldes kujunenud kõige kallimaks koridoriks, mis mõjutab negatiivselt Eesti transiidikoridori konkurentsivõimet.

Aastatel 2006-2013 on Eesti Raudtee võrgustikul ühe tonni kauba vedamise eest makstav raudteeinfrastruktuuri kasutustasu kasvanud 124%, peamiselt veomahtude vähenemise ning infrastruktuuri haldamise kulude kasvu tõttu. Eesti Raudtee infrastruktuuri haldamise kogukulud on samal perioodil kasvanud 32%, samas kui kaubaveomaht on langenud 20 miljoni tonni võrra, ehk 45%. 2006-2013 on kogu piirkonna kaubaveomaht vähenenud 8%, kuid Eestis on kaubaveod sama aja jooksul vähenenud 41%. Kaubavedude vähenemisel 20 protsenti vähenevad riigieelarve tulud 160 miljoni euro võrra. PwC eelmise uuringu kohaselt on transiidisektori otsene panus Eesti majanduse kogutoodangusse 6 protsenti ning kaudselt 16 protsenti.

Samal ajal on hetkel selges tõusutrendis reisijate vedu raudteel, kasutades raudtee läbilaskevõimest keskmiselt 55-57%, kuid samal ajal tasudes raudtee ülalpidamiskuludest 2-4%, millest ülejäänu on kaubavedude kanda. PwC kokkuvõtte kohaselt ei ole selline raudtee ülalpidamise kulude jaotus majanduslikult põhjendatud, eriti olukorras, kus kaubaveomahud raudteel on tugevas langustrendis ning piirkonna arengud ei näita kaubaveomahtude tõusu ka tulevikus.

Riigikogu transiidi ja logistika toetusrühma ning Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni koostöös korraldati uuringu “Raudteeinfrastruktuuri kasutustasude analüüs” tutvustus Riigikogu majanduskomisjonis. Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann rääkis uuringu tutvustusel, et juunikuuks on kasvanud reisijateveo osakaal läbilaskevõime jaotamisel 75 protsendini, mistõttu on raudtee ülalpidamiskulude katmine muutunud veelgi keerulisemaks. "Hetkel kehtiv infrastruktuuri kasutustasude metoodika ei taga raudtee korrashoiuks ja arendamiseks vajalikku finantseerimist ega vasta ka Euroopa Liidus kehtivale raudteedirektiivile. Pean oluliseks veel selle aasta jooksul töötada koostöös majandusministeeriumi ja rahandusministeeriumiga välja ettepanekud infrastruktuuri kasutustasude metoodika muudatuste osas,” märkis Asmann.

Uue, ettevalmistamisel oleva Euroopa Liidu neljanda raudteepaketi direktiivi kohaselt peaksid reisiveo-ettevõtted hakkama tasuma vähemalt infrastruktuuri haldamise otsekulusid, seega vajavad reisiveo-ettevõtted oluliselt suuremat riiklikku dotatsiooni.

Riigikogu transiidi ja logistika toetusrühma esimees Deniss Boroditš sõnas, et ka riik peab mõistma olukorra tõsidust ning rakendama vastavaid meetmeid, et tagada raudteeinfrastruktuuri toimimine ka edaspidi ning samas mitte halvendades Eesti transiidikoridori konkurentsivõimet. “Riigikogus toimunud kohtumine oli suur samm edasi, sest lisaks Riigikogu liikmetele olid kohal kõik peamised raudteega seotud osapooled ning ka majandusministeeriumi ja rahandusministeeriumi esindajad,” ütles Boroditš.

Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni juhatuse esimees Andres Valgerist tegi kohtumisel ettepaneku moodustada töörühm, mis hakkab võimalikult laiapõhjaliselt koostama ettepanekuid olukorra lahendamiseks. “Kaubavedudele mõjus soodustavalt infrastruktuuritasude vähendamine ning kolmeks aastaks stabiliseerimine peale 2008. aastat - kaubaveomahud hakkasid uuesti kosuma. Maailmapanga poolt koostatud logistikaindeksi LPI kohaselt ei ole Eestil erilisi eeliseid peamiste logistika komponentide osas, seega on konkurentsivõimelise hinna pakkumine oluline aspekt kaubavoogude Eesti transiidikoridori meelitamisel,” rõhutas Valgerist.

Töörühm, kuhu kuuluvad majandusministeeriumi ning rahandusministeeriumi esindajatele lisaks ka ettevõtjad, esitab oma esialgsed ettepanekud Eesti logistikavaldkonna konkurentsivõime tõstmiseks hiljemalt septembris.

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,62 0.1730104
Brasiilia reaal BRL 4,22 -0.0094704
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0051146
Filipiinide peeso PHP 61,84 0.2691703
Hiina jüaan CNY 7,96 -0.0087933
Hongkongi dollar HKD 8,99 -0.0077897
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.0174988
Iisraeli seekel ILS 4,20 0.0143017
India ruupia INR 84,31 -0.0083021
Indoneesia ruupia IDR 17399,32 -0.0086777
Islandi kroon ISK 135,24 0.0221877
Jaapani jeen JPY 129,18 -0.0928074
Kanada dollar CAD 1,50 0.0333
LAV rand ZAR 16,43 0.1584612
Lõuna-Korea vonn KRW 1301,05 0.2426997
Malaysia ringgit MYR 4,77 0.0146827
Mehhiko peeso MXN 22,25 0.0049444
Norra kroon NOK 9,47 0.0401611
Poola slott PLN 4,29 0.0116534
Rootsi kroon SEK 10,32 0.0659157
Rumeenia leu RON 4,66 0.0085795
Singapuri dollar SGD 1,58 0.0632231
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.033929
Šveitsi frank CHF 1,14 0.0262812
Taani kroon DKK 7,46 0.012066
Tai baht THB 37,62 0.0827409
Tšehhi kroon CZK 25,81 -0.0309849
Türgi liir TRY 6,49 0.0184812
Ukraina grivna UAH 32,19 -0.0086989
Ungari forint HUF 322,68 0.0651223
USA dollar USD 1,15 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,75 0.1717328
Valgevene rubla BYN 2,40 -0.0249667
Vene rubla RUB 74,74 0.0163267

Valdkonna töökuulutused