Vjatšeslav Leedo: poliitikud tegid ettevõtjast tondi

Saaremaa Laevakompanii nõukogu esimehe Vjatšeslav Leedo sõnul on süüdimatud poliitikud ja riigiametnikud teinud eraettevõtjatest tondi, et katta oma tegematajätmisi.

Leedo saatis täna ajakirjandusele alljärgneva pöördumise:

Juhan Parts oli majandus-ja kommunikatsiooniminister seitse aastat.  MKM-i maja tegelik juht, kantsler Marika Priske oli oma ametis üle 10 aasta.

Inimestele on valetatud tänaseks juba ligi kakskümmend aastat, et tuleb Saaremaa sild. Kui palju maksumaksja raha on pandud magama erinevatesse sillaga seotud uuringutesse? Miks sild on siin sümboolse tähendusega – aga sellepärast, et kui riik ostab ise laevad, siis riik ei tee silda. Eesti riik ei ole nii rikas, et omada laevu ja omada silda. 2008. aasta sügisel kukkus rahvusvaheline pangandussüsteem kokku, mille järel ettevõtjad Marcel Vichmann ja Olav Miil võtsid riski ja aitasid meie laevaehitusprogrammi edasi viia. Ma ei ole tähele pannud, et keegi oleks neile riiklikul tasemel selle eest aitäh öelnud, tunnustanud. Kumbki pole muidugi ka just tuntud oma lahke käe poolest parteikassasse jagamisel, pigem vastupidi. Vähesed teavad seda, et enne kui mina hakkasin koos partneritega tänavalt raha otsima, pakkusime riigile võimalust tulla laevehitusprojektis investoriks ja seeläbi laevapargi kaasomanikuks. Aastal 2008 ütles Juhan Parts selle peale, et see pole riigi asi ja ehitage laevad ise valmis. Millest selline meelemuutus?

Mida riik samal ajal tegi, on ka teada. Riigistati raudtee, lennufirma, reisirongiliiklus. Kas keegi nende korstnasse kirjutatud kümnete miljonite eest vastutanud?

Pool aastat tagasi ütlesid Andrus Ansip ja Juhan Parts üle päeva, et tänane Väinamere operaatorteenus on maailma parimaid. See oli meie mitmesajapealisele laevaperele palsamiks selle surve ja mõnitamise eest, mida läbi ajakirjanduse on meie suhtes korraldatud. Kui meil on parimad laevad ja parim operaator, siis miks on vaja laevaomanikku ja operaatorit aastaid survestada. Nii kuluaarides kui ka avalikkuses. 

Kes olid need inimesed, kes pidasid riigi poolt poolteist aastat Olav Miiliga läbirääkimisi laevade ostuks? Kui palju kulutas riik nende läbirääkimiste pidamiseks raha? Miks läbirääkimised lõppesid? Üks kõrge ametnik ütles, et need inimesed, kes riigi poolt läbirääkimisi pidasid, „tuleks seibideks lõigata“. Mis on poliitiku ja riigiametniku vastutus? Juhan Parts väidab, et Tallinna Sadam tahtis tegeleda praamiliiklusega ja neil on suurepärane kogemus. See on vale. Tallinna Sadam ei ole kunagi tahtnud selle jamaga tegeleda ja neil puudub nii laevade ehituses, veel enam laevaliikluse opereerimises, igasugune kogemus. See riigikapitalismi ülistamine tuleb sellest, et mehitada järjekordse ettevõtte nõukogu parteilastega, kes saavad siis sõrmi keerutades erafirmadega läbirääkimisi pidada.

Riik ostab operaatori käest teenuse. See on poliitiline otsus, kas teenuse maksab kinni konkreetne tarbija või tuleb raha eelarvest. Paraku ei ole enamik inimesi, sealhulgas poliitikuid, seda fakti endale selgeks teinud või eelistab üleüldist teadmatust kavalalt oma kasuks keerata. Meeldimaks mõnele tuhandele valijale, lasi MKM paar aastat tagasi alla piletihinnad. Need on täna kunstlikult madalad. Mida madalamad on piletihinnad, seda rohkem tuleb finantseerida praamiliiklust (sarnaselt kogu ühistranspordiga) riigieelarvest. Reaalseid kulusid aga kunstlikult vähendada ei saa. Kui piletihinnad oleksid turutasemel, arvestades seejuures fakti, et saarlased ja hiidlased pole süüdi, et nad Saaremaal ja Hiiumaal elavad, siis langeks dotatsioon kordades. See ei meeldi aga mõnedele poliitikutele, sest kaob ära malakas, mille kaudu näidata, et tegelikult korraldavad praamiliiklust piraadid. 

Jah, laeva saab ehitada kahe aastaga. Aga see on siis mingi muu laev, sellega reisijaid ei teeninda. Ruhnu liinile ehitas riik eilsesse päeva kuuluva väikelaeva. Kallis laev, mis ei suuda teenida ruhnlaste tänaseid vajadusi. Kui on olemas nii kõvad mehed, et on valmis kahe aastaga laeva projekteerima ja ehitama, siis mindagu panka ja ehitatagu need laevad.

Jutt sellest, et MKM ei ole suutnud seitsme aasta jooksul saada ülevaadet parvlaevaliikluse kuludest ja tuludest on küsimus inimeste adekvaatsusest. Kui minister ei oska pabereid lugeda, siis tuleb valida lihtsam amet. Jutt miljonite eurode suurusest kokkuhoiust riigi praamide puhul on labane vale. Riik peab need praamid esmalt endale muretsema ja on päris selge, et täna maksavad laevad hoopis teist hinda kui 2008, kui meie oma laevade ehitusega alustasime.

Osale arutelus

  • aripaev. ee

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.1582479
Brasiilia reaal BRL 4,44 0.3525982
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0102276
Filipiinide peeso PHP 60,42 0.6162045
Hiina jüaan CNY 7,85 0.3680793
Hongkongi dollar HKD 8,91 0.4659454
Horvaatia kuna HRK 7,40 -0.0040537
Iisraeli seekel ILS 4,28 0.2434742
India ruupia INR 80,65 -0.7188843
Indoneesia ruupia IDR 16504,01 -0.1639937
Islandi kroon ISK 139,00 -0.0143864
Jaapani jeen JPY 127,89 -0.0937427
Kanada dollar CAD 1,53 0.3353719
LAV rand ZAR 16,27 -0.2616822
Lõuna-Korea vonn KRW 1284,65 0.3280097
Malaysia ringgit MYR 4,75 0.2573025
Mehhiko peeso MXN 22,87 0.4136768
Norra kroon NOK 9,88 0.6902599
Poola slott PLN 4,28 0.0210158
Rootsi kroon SEK 10,29 0.1206672
Rumeenia leu RON 4,64 -0.0408998
Singapuri dollar SGD 1,56 0.1862078
Suurbritannia nael GBP 0,90 0.1780944
Šveitsi frank CHF 1,13 0.1775568
Taani kroon DKK 7,47 -0.0120546
Tai baht THB 37,28 0.2301558
Tšehhi kroon CZK 25,76 -0.0504482
Türgi liir TRY 6,08 -0.2249109
Ukraina grivna UAH 31,65 0.1002685
Ungari forint HUF 322,87 -0.0742781
USA dollar USD 1,14 0.3525472
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 -0.6415637
Valgevene rubla BYN 2,42 0.4446291
Vene rubla RUB 76,08 0.5651861

Valdkonna töökuulutused