Vjatšeslav Leedo: poliitikud tegid ettevõtjast tondi

Saaremaa Laevakompanii nõukogu esimehe Vjatšeslav Leedo sõnul on süüdimatud poliitikud ja riigiametnikud teinud eraettevõtjatest tondi, et katta oma tegematajätmisi.

Leedo saatis täna ajakirjandusele alljärgneva pöördumise:

Juhan Parts oli majandus-ja kommunikatsiooniminister seitse aastat.  MKM-i maja tegelik juht, kantsler Marika Priske oli oma ametis üle 10 aasta.

Inimestele on valetatud tänaseks juba ligi kakskümmend aastat, et tuleb Saaremaa sild. Kui palju maksumaksja raha on pandud magama erinevatesse sillaga seotud uuringutesse? Miks sild on siin sümboolse tähendusega – aga sellepärast, et kui riik ostab ise laevad, siis riik ei tee silda. Eesti riik ei ole nii rikas, et omada laevu ja omada silda. 2008. aasta sügisel kukkus rahvusvaheline pangandussüsteem kokku, mille järel ettevõtjad Marcel Vichmann ja Olav Miil võtsid riski ja aitasid meie laevaehitusprogrammi edasi viia. Ma ei ole tähele pannud, et keegi oleks neile riiklikul tasemel selle eest aitäh öelnud, tunnustanud. Kumbki pole muidugi ka just tuntud oma lahke käe poolest parteikassasse jagamisel, pigem vastupidi. Vähesed teavad seda, et enne kui mina hakkasin koos partneritega tänavalt raha otsima, pakkusime riigile võimalust tulla laevehitusprojektis investoriks ja seeläbi laevapargi kaasomanikuks. Aastal 2008 ütles Juhan Parts selle peale, et see pole riigi asi ja ehitage laevad ise valmis. Millest selline meelemuutus?

Mida riik samal ajal tegi, on ka teada. Riigistati raudtee, lennufirma, reisirongiliiklus. Kas keegi nende korstnasse kirjutatud kümnete miljonite eest vastutanud?

Pool aastat tagasi ütlesid Andrus Ansip ja Juhan Parts üle päeva, et tänane Väinamere operaatorteenus on maailma parimaid. See oli meie mitmesajapealisele laevaperele palsamiks selle surve ja mõnitamise eest, mida läbi ajakirjanduse on meie suhtes korraldatud. Kui meil on parimad laevad ja parim operaator, siis miks on vaja laevaomanikku ja operaatorit aastaid survestada. Nii kuluaarides kui ka avalikkuses. 

Kes olid need inimesed, kes pidasid riigi poolt poolteist aastat Olav Miiliga läbirääkimisi laevade ostuks? Kui palju kulutas riik nende läbirääkimiste pidamiseks raha? Miks läbirääkimised lõppesid? Üks kõrge ametnik ütles, et need inimesed, kes riigi poolt läbirääkimisi pidasid, „tuleks seibideks lõigata“. Mis on poliitiku ja riigiametniku vastutus? Juhan Parts väidab, et Tallinna Sadam tahtis tegeleda praamiliiklusega ja neil on suurepärane kogemus. See on vale. Tallinna Sadam ei ole kunagi tahtnud selle jamaga tegeleda ja neil puudub nii laevade ehituses, veel enam laevaliikluse opereerimises, igasugune kogemus. See riigikapitalismi ülistamine tuleb sellest, et mehitada järjekordse ettevõtte nõukogu parteilastega, kes saavad siis sõrmi keerutades erafirmadega läbirääkimisi pidada.

Riik ostab operaatori käest teenuse. See on poliitiline otsus, kas teenuse maksab kinni konkreetne tarbija või tuleb raha eelarvest. Paraku ei ole enamik inimesi, sealhulgas poliitikuid, seda fakti endale selgeks teinud või eelistab üleüldist teadmatust kavalalt oma kasuks keerata. Meeldimaks mõnele tuhandele valijale, lasi MKM paar aastat tagasi alla piletihinnad. Need on täna kunstlikult madalad. Mida madalamad on piletihinnad, seda rohkem tuleb finantseerida praamiliiklust (sarnaselt kogu ühistranspordiga) riigieelarvest. Reaalseid kulusid aga kunstlikult vähendada ei saa. Kui piletihinnad oleksid turutasemel, arvestades seejuures fakti, et saarlased ja hiidlased pole süüdi, et nad Saaremaal ja Hiiumaal elavad, siis langeks dotatsioon kordades. See ei meeldi aga mõnedele poliitikutele, sest kaob ära malakas, mille kaudu näidata, et tegelikult korraldavad praamiliiklust piraadid. 

Jah, laeva saab ehitada kahe aastaga. Aga see on siis mingi muu laev, sellega reisijaid ei teeninda. Ruhnu liinile ehitas riik eilsesse päeva kuuluva väikelaeva. Kallis laev, mis ei suuda teenida ruhnlaste tänaseid vajadusi. Kui on olemas nii kõvad mehed, et on valmis kahe aastaga laeva projekteerima ja ehitama, siis mindagu panka ja ehitatagu need laevad.

Jutt sellest, et MKM ei ole suutnud seitsme aasta jooksul saada ülevaadet parvlaevaliikluse kuludest ja tuludest on küsimus inimeste adekvaatsusest. Kui minister ei oska pabereid lugeda, siis tuleb valida lihtsam amet. Jutt miljonite eurode suurusest kokkuhoiust riigi praamide puhul on labane vale. Riik peab need praamid esmalt endale muretsema ja on päris selge, et täna maksavad laevad hoopis teist hinda kui 2008, kui meie oma laevade ehitusega alustasime.

Osale arutelus

  • aripaev. ee

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,54 0.021427
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 61,94 0.254102
Hiina jüaan CNY 7,90 0.04306
Hongkongi dollar HKD 9,59 -0.067733
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.126481
Iisraeli seekel ILS 4,21 0.858183
India ruupia INR 78,49 0.714183
Indoneesia ruupia IDR 16353,00 -0.055005
Islandi kroon ISK 125,54 -0.063684
Jaapani jeen JPY 135,39 -0.147508
Kanada dollar CAD 1,52 0.003936
LAV rand ZAR 15,04 -0.394154
Lõuna-Korea vonn KRW 1302,20 -0.069066
Malaysia ringgit MYR 4,85 0.012362
Mehhiko peeso MXN 23,01 -0.513215
Norra kroon NOK 9,66 -0.106847
Poola slott PLN 4,17 0.019181
Rootsi kroon SEK 9,86 0.316756
Rubla RUB 69,27 0.199626
Rumeenia leu RON 4,66 0.379302
Singapuri dollar SGD 1,62 -0.129525
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.034859
Šveitsi frank CHF 1,18 -0.379339
Taani kroon DKK 7,45 -0.016243
Tai baht THB 39,16 0.025542
Tšehhi kroon CZK 25,43 -0.422982
Türgi liir TRY 4,66 -0.150082
Ukraina grivna UAH 35,20 0.075055
Ungari forint HUF 308,67 -0.035624
USA dollar USD 1,23 -0.055449
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.392147
Valgevene rubla BRL 3,96 0.253414
Valgevene rubla BYN 24824,00 -0.064412

Valdkonna töökuulutused