Eesti autotööstus toibub masust

Nagu autotootjaid kogu maailmas, nii tabas majandussurutis ka Eesti autotööstust ja tellimuste arv antud nišis vähenes tublisti. Nüüd on sektor taas kosuma hakanud.

Kuigi Eestis ei toodeta autosid selle sõna otseses mõttes, ehitavad mitu kohalikku ettevõtet olemasolevaid tarbesõidukeid vastavalt kliendi soovile ümber erivajadustega transpordivahenditeks ja luksbussideks.

Üheks selliseks ettevõtteks on sõidukite ümberehitusega tegelev Avestark OÜ, mis elas üle märkimisväärse tellimuste arvu vähenemine ja käibe languse.

„Tegelikult langes käive oma 60% ja tellimuste arv vähenes ikka sedavõrd, et olime sunnitud inimesi koondama. Kui enne masu oli meil töötajaid 40 inimese ringis, siis nüüd veidi üle paarikümne,“ tõdes Avestark OÜ juhatuse liige Sven Kabun.

„Ettevõtte ekspordi osakaal oli varem 55-70%, aga langus ei tabanud ainult eksporti, vaid vähenesid oluliselt ka riigisisesed tellimused. Nüüd on hakanud tellimuste arv küll vähehaaval taas tõusma, aga näiteks ekspordi poolelt mõjutab hetkel olukorda Soome majanduse kehv seis. Meie peamised ekspordipartnerid tulevad just Skandinaaviast ja Soome oli meil üks suuremaid kliente,“ lisas Kabun.

Mujal Euroopas, mis suurtele autotootjatele lähemal, on sarnaseid tegijaid tunduvalt rohkem ja konkurents turul palju teravam. Venemaale tootmine on aga seotud muude keeruliste tingimustega.

„Venemaal on Euroopa Liidust erinevad nõuded ja palju rohkem bürokraatiat,“ selgitas Avestarki juhatuse liige. „Pealegi on neil ka omal palju sarnaseid ettevõtteid.“

AMTELi (Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liit) teatel kasvas tarbesõidukite müük Eestis mullu jõudsalt ja on seda teinud ka tänavu esimestel kuudel. See omakorda on mõjutanud ka nende ettevõtete käivet, kes tarbesõidukeid eriotstarbelisteks ümber ehitavad. Eestis on peale Avestarki veel kaks firmat, mis antud turul tegutsevad, kuid mõnes mõttes on kõigil kolmel oma nišš.

„Ühest küljest on tõesti turg omavahel ära jaotatud – meie peamiseks suunaks on busside ehitus ning teistel näiteks kiirabiautod ja muud eriotstarbelised sõidukid. Aga samas tuleb ikka osata kõike teha, mida iganes tellitakse, sest turg on väike ja väga kitsalt spetsialiseeruda ei saa. Veidi on muutunud ka tellimuste sisu – kui aastaid tagasi sooviti väga luksuslikke busse, siis nüüd tellitakse võimalikult suure kohtade arvuga ja veidi lihtsama sisustusega,“ lisas Kabun.




Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,54 -0.0907323
Brasiilia reaal BRL 4,25 -0.0094031
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 61,27 -0.0097922
Hiina jüaan CNY 7,44 0
Hongkongi dollar HKD 9,14 0
Horvaatia kuna HRK 7,38 -0.1624234
Iisraeli seekel ILS 4,15 0
India ruupia INR 78,91 0.0139428
Indoneesia ruupia IDR 16443,98 0
Islandi kroon ISK 123,61 -0.024264
Jaapani jeen JPY 127,43 0
Kanada dollar CAD 1,51 -0.0066181
LAV rand ZAR 14,54 -0.0281917
Lõuna-Korea vonn KRW 1254,71 -0.0342591
Malaysia ringgit MYR 4,64 0
Mehhiko peeso MXN 22,76 -0.0013182
Norra kroon NOK 9,52 -0.0126084
Poola slott PLN 4,31 -0.0139101
Rootsi kroon SEK 10,21 0
Rumeenia leu RON 4,62 0
Singapuri dollar SGD 1,56 -0.0127984
Suurbritannia nael GBP 0,88 0
Šveitsi frank CHF 1,15 0
Taani kroon DKK 7,45 0
Tai baht THB 37,19 0
Tšehhi kroon CZK 25,71 -0.0194424
Türgi liir TRY 5,48 -0.001824
Ukraina grivna UAH 30,45 0
Ungari forint HUF 319,14 0
USA dollar USD 1,17 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0
Valgevene rubla BYN 2,34 0
Vene rubla RUB 72,46 0

Valdkonna töökuulutused