Tallink maksab dividendideks 20 miljonit

Tallinki aktsionärid otsustasid täna peetud koosolekul endile dividendideks maksta 3 eurosenti aktsia kohta ehk veidi enam kui 20 miljonit eurot.

Suuromanik Enn Pant hindas läinud kvartalis rekordkahjumiga üllatanud laevakompanii käekäiku rahuldavaks.

„Ise paneks endale hindeks koolipoisi kolme kahe miinusega,“ tunnistas Pant eilsel koosolekul peetud sõnavõtus. Sellegi poolest on tema kinnitusel laenukoormuse vähendamine jätkuv trend, et ettevõte oleks suutlik dividende maksma ka järgnevatel aastatel.

Talle sekundeeris ettevõtte finantsjuht Janek Stalmeister, kelle sõnul on 2009. aastast laenukoormus vähenenud 400 miljoni euro võrra.

Eelmine kvartal pettis ootusi

Pandi kinnitusel jäi läinud aasta tuntavalt alla ootuste. Enim kaotati reisijateveos Soome-Rootsi vahelistes liinides. Viimases kvartalis kahanes madalhooajal tehtud hooldustööde tõttu põhjanaabrite vahelistel liinidel reisijate arv 6,1% võrra. Nõnda teenis Tallink 23,4 miljoni euro suuruse puhaskahjumi, mis on ettevõttele börsiajaloo suurim.

Janek Stalmeistri hinnangul raputas kasuminumbreid peamiselt tõsiasi, et laevad olid hoolduses võrdlusperioodist kauem.

Enn Pandi sõnul ollakse esmakordselt ka situatsioonis, kus kõik koduturud on languses ning isegi kui reisijatenumbrites mõõna ei paista, on tarbijad senisest ettevaatlikumad.

„Ostetakse vähem, ostetakse odavamaid kaupu,“ loetles Pant, kelle sõnul püütakse seda kompenseerida erinevate uute toodetega. „Meie siht saab olla teha tänavu parem aasta kui mullu, ent see ei saa sugugi lihtne olema.“

Muret valmistavad väävlidirektiiv ja venelased

Samas rõhutas ettevõtte juht, et võrreldes konkurentidega läheb kontsernil tunduvalt paremini ja lootust lisavad suve broneeringud. Tema sõnul on samme astutud klientide rahulolu tõstmiseks. „Tõsi küll, pikk tee on veel minna,“ nentis ta.

Tulevikuväljavaadetest rääkides toonitas Pant, et poliitilise olukorra tõttu on järsult langenud Venemaalt tulevate klientide arv ja positiivset trendimuutust selles osas ei paista. Lisaks jõustub tuleval aastal Euroopa Liidus väävlidirektiiv, mis toob Tallinki teatel kaasa 25-40% hinnatõusu.

Direktiiviga tahetakse vähendada heitgaasi väävlisisaldus 1 protsendilt 0,1 protsendile. Pandi sõnul tähendab see kütuse kallinemist, mis rahasse ümberarvestatuna tähendab 20-25 lisamiljonit. „Kuskilt mujalt pole seda võtta kui panna juurde pileti- ja cargo hindadele,“ selgitas Pant.

Väikeinvestor kasvatas portfelli

Ligi 857 000 euro suuruse rahapaigutusega Tallinna börsile tänavu Äripäeva investorite TOPis 13. kohale tulnud väikeinvestor Rene Ilves on viimastel kuudel oma positsiooni Tallinkis veidi suurendanud. Kui TOPi koostamise ajal oli tema portfellis ligi 104 000 euro väärtuses Tallinki aktsiaid, siis nüüd on see number 117 300.

Ilvese sõnul reinvesteeris ta Tallinkisse teiste ettevõtete dividende ja viimase kvartali nigelaid numbreid ta üle ei tähtsustanud. “Sellel väiksel langusel suurt mõju pole,“ ütles ta.

Suurimaks ohuks pidas ta Soome ja Rootsi majanduse jahtumist. „Rootsi kinnisvaraturg võib suure robinaga alla tulla ja Soome majandus on juba pikemat aega languses,“ tõdes ta ning lisas, et omajagu muret tekitab ka peagi jõustuv kütusedirektiiv.

Tema hinnangul pole siiani päris selge kuivõrd see ettevõtte käekäiku mõjutada võib. „Eks väävlivaba kütuse hind ka tuleb alla, kui kõik peavad sellele üle minema,“ märkis ta. „Natuke tarbimine väheneb, aga arvan, et väga suurt mõju sellel kasumile ei ole.“

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,55 -0.0579002
Brasiilia reaal BRL 4,27 -0.5358807
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0153429
Filipiinide peeso PHP 61,40 -0.214533
Hiina jüaan CNY 7,48 -0.2934155
Hongkongi dollar HKD 9,19 -0.6241279
Horvaatia kuna HRK 7,39 0.1056853
Iisraeli seekel ILS 4,19 -0.1407577
India ruupia INR 80,08 -0.0324586
Indoneesia ruupia IDR 16622,02 -0.1431588
Islandi kroon ISK 123,52 0.0810241
Jaapani jeen JPY 128,40 -1.6770044
Kanada dollar CAD 1,51 0
LAV rand ZAR 14,80 -0.0263526
Lõuna-Korea vonn KRW 1266,03 -0.0584163
Malaysia ringgit MYR 4,66 -0.2654905
Mehhiko peeso MXN 23,32 0.1571841
Norra kroon NOK 9,50 0.0621504
Poola slott PLN 4,30 0.4295252
Rootsi kroon SEK 10,29 0.5120638
Rumeenia leu RON 4,63 0.0627136
Singapuri dollar SGD 1,57 -0.1775411
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.2167712
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.8041061
Taani kroon DKK 7,45 0.0107426
Tai baht THB 37,61 -0.1619498
Tšehhi kroon CZK 25,79 0.4830541
Türgi liir TRY 5,70 3.6376203
Ukraina grivna UAH 30,52 -0.4754761
Ungari forint HUF 319,04 0.4281038
USA dollar USD 1,17 -0.6704005
Uus-Meremaa dollar NZD 1,70 -0.1531123
Valgevene rubla BYN 2,34 -0.1749296
Vene rubla RUB 72,19 0.1031673

Valdkonna töökuulutused