Raplamaa Rail Balticust kasu ei oota 

Täna tutvustati  Rail Balticu trasside võrdlustulemusi, eelistatavaks trassiks valiti Tallinn-Rapla-Pärnu. Rapla maavanema Tiit Leieri sõnul saavad Rail Balticust enim kasu Tallinn ja Pärnu, Rapla elanikel pole raudteest midagi võita.

Rail Baltic projekti meeskonna võrdlustulemuste järgi osutus nii looduslikke, majanduslikke kui ka sotsiaalseid aspekte arvesse võttes parimaks variandiks trass, mis läbib Pärnu linna ja möödub nii Järvakandist kui ka Raplast läänest.

Rapla maavanema Tiit Leieri sõnul on maakonna omavalitsused enamasti Rail Balticu küsimused juba selgeks vaielnud, ent selge on see, et rajatavast raudteest pole Rapla elanikel midagi võita. „Suuremat kasu saavad Rail Balticust ilmselgelt Tallinn ja Pärnu, Rapla maakonna jaoks on see pigem segav faktor,“ ütles ta. Raudtee ehitamisega kaotab tema sõnul nii mõnigi inimene oma maalapi. „Edasine küsimus on, et võõrandamise kompensatsioon oleks elanikele piisavalt atraktiivne,“ märkis ta.

Leier lisas, et üldiselt on Rapla maakonna omavalitsused siiski trassivalikuga rahul. „Alati on keegi, kellele see ei meeldi, kuid pean tunnistama, et meie arvamusi on üsna palju kuulda võetud,“ ütles ta. Sellegi poolest võib tema sõnul juhtuda, et erinevatel uuringutel ja analüüsidel leitakse, et midagi valitud trassikoridoris ikkagi ei sobi.

Pärnu ei taha Rail Balticast ilma jääda

Pärnu maavanema Andres Metsoja sõnul on Pärnumaa olnud alati seisukohal, et kui Rail Baltic ehitatakse läbi maakonna, siis peab raudtee läbima ka Pärnu linna. „See on vajalik ja me näeme sellel tulevikus maakonnale positiivset mõju,“ märkis Metsoja. Ta lisas, et omavalitsusele on muret tekitanud hoopiski variant, et raudtee rajatakse Pärnust mööda. Sellisel juhul seisaks maakond uue probleemi ees – kuidas luua jaama ühendus linnaga.

Metsoja sõnul on Pärnusse sisenemisel võimalik kasutada olemasolevat raudteetrassi, lihtsalt silla kõrvale tuleks rajada uus väiksem raudteesild. „Koridor on seal osaliselt kasutatav,“ rääkis ta. Küsimusi tekitab hoopiski raudtee väljumine Pärnust lõunasse. Metsoja sõnul on sealse piirkonna lähedal kalmistu, maanteesõlm ja elamud. Esialgsete projekteerimisandmete järgi mahub Metsoja sõnul raudtee loodusväärtuste vahele siiski ära, kuid sel juhul tuleks piirkonnas rakendada kiiruspiirang.

Metsoja lisas, et kõikide Pärnu omavalitsuste ettepanekutega trassivalikul siiski ei arvestatud. Kas omavalitsused peavad valitud trassi põhjendusi piisavateks, ilmneb tema sõnul järgmisel nädalal, kui alustatakse avalikke arutelusid. Metsoja teeb murelikuks aga hoopiski see, et Indrek Sirp lahkub Rail Balticu projektijuhi kohalt. „Kindlasti on väga oluline, mis nüüd projektist edasi saab,“ märkis ta.

Eelistatav trass soodsaim ja mõistlikum

Rail Balticu maakonnaplaneeringute juhteksperdi Pille Metspalu sõnul on Pärnu linna läbiv trass küll pikem ja kallim, kuid on eelistatud eelkõige regionaalset arengut soodustava Pärnu ühendamisvõimaluse tõttu. Alternatiivsest trassist neli kilomeetrit pikem ja 19 miljonit eurot kallim Pärnut läbiv koridor läheb maksma 205 miljonit eurot.

Pärnust lõunapoole jääv eelistatud trassikoridori lõhestab Metspalu sõnul vähem põllumaid ja säästab loodusväärtusi. Näiteks jäi alternatiivse trassikoridori lähedusse musta toonekure pesa ja mitmed kõrge väärtusega elupaigad. Lõuna-Pärnumaa trassi pikkuseks on hinnatud 37,3 kilomeetrit ja ehitusmaksumus 154 miljonit eurot.

Järvakandist ja Raplast mööduv trassikoridor on Metspalu sõnul kilomeetri jagu lühem kui teised võrreldavad variandid. Lisaks sellele avaldab eelistatav trass vähem mõju väärtuslikele elupaikadele ja inimeste elukorraldusele. Seega on lõik ka odavam – hinnanguline ehitusmaksumus on 309 miljonit eurot, mis on 11 miljonit vähem kui alternatiivne trass.

Harjumaal läbib eelistatav trass Nabala kaitsealast idapoolse pauna. Metspalu sõnul on antud trassikoridori tehniline teostatavus parim ja odavaim – ehitusmaksumus on hinnatud 392 miljoni euro suuruseks, mis on 34 miljonit eurot vähem kui alternatiivina kaalutud lõik läbi Nabala kaitseala.

Järgmisest nädalast alustatakse eelistatava trassi arutelusid kohalike omavalitsustega, eskiislahendused loodetakse avalikustada aasta lõpus. Praeguste plaanide kohaselt kavatsetakse järgmise aasta augustis jõuda selleni, et maavanemad võtaksid planeeringud vastu. Planeeringud kavatsetakse kehtestada ja projektid valmis saada 2016. aasta kevadel.

 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,54 -0.079882
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 62,18 0.356693
Hiina jüaan CNY 7,89 -0.043059
Hongkongi dollar HKD 9,61 0.248221
Horvaatia kuna HRK 7,42 0
Iisraeli seekel ILS 4,22 0.16869
India ruupia INR 78,67 0.239042
Indoneesia ruupia IDR 16377,00 0.165137
Islandi kroon ISK 125,82 0.239003
Jaapani jeen JPY 135,84 0.295344
Kanada dollar CAD 1,53 0.169262
LAV rand ZAR 15,05 0.02393
Lõuna-Korea vonn KRW 1307,10 0.253106
Malaysia ringgit MYR 4,85 -0.088604
Mehhiko peeso MXN 23,06 0.226911
Norra kroon NOK 9,65 0.014606
Poola slott PLN 4,17 0.055145
Rootsi kroon SEK 9,86 -0.0358
Rubla RUB 69,40 0.174648
Rumeenia leu RON 4,66 0.038645
Singapuri dollar SGD 1,62 0.129677
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.078751
Šveitsi frank CHF 1,18 0.243104
Taani kroon DKK 7,45 -0.000268
Tai baht THB 39,19 0.127746
Tšehhi kroon CZK 25,44 0.055063
Türgi liir TRY 4,66 0.057924
Ukraina grivna UAH 35,28 0.238953
Ungari forint HUF 308,83 0.03239
USA dollar USD 1,23 0.198208
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.232469
Valgevene rubla BRL 3,96 0.290888
Valgevene rubla BYN 24879,00 0.237711

Valdkonna töökuulutused