Autor: Alyona Stadnik • 28. mai 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rail Baltic annab võimaluse osaleda tarneahelas

Selle asemel, et muretseda Rail Balticu trassi kulgemise pärast läbi mõne tagahoovi, tuleks selgeks teha raudtee tegelik kasu, arvab Riigiressursside Keskuse juht Teet Saarepera.

Harjumaa valdade esindajad ja ettevõtjad arutasid möödunud reedel Rail Balticu kulgemise üle. Riigiressursside Keskuse juht Teet Saarepera lausus, et raudtee kasu pole mitte reisjate vedu ega transiit, vaid Eesti suurem roll Euroopa Liidu tootmisprotsessides.

Saareperal on selge nägemus, kuidas Rail Baltic kulgema peaks: jaam Ülemistel ja kaubavedudeks eraldi tee Sakust Muuga sadamani.

Mida Te Rail Balticust arvate?

See on kasulik projekt ja selle tegelikku kasu pole üldse välja öeldud. Selle tegelik kasu pole mitte reisijate vedu ega transiit, vaid et Eesti saab osaleda tootmisprotsessides koos teiste Euroopa Liidu riikidega.

Näiteks?

Saksamaal on ekskavaatoritehas. Kuskil tehakse valmis raudosa, kuskil hüdraulika ja kuskil pannakse see aparaat kokku. Kui Eestis on Rail Baltic ja on võimalik Saksamaa tehastega regulaarselt ja odavalt konteinereid vahetada, on ka Eestil võimalik osaleda väärtusahelas ja selles tõusta. Inimeste palk tõuseb, nemad võidavad. Praegu aga räägitakse ainult sellest, et ärge jumala pärast seda minu tagahoovi tehke.

Skeptikud on öelnud, et praegugi pole midagi vedada. Kuidas siis Rail Balticuga on?

Kui võtta näiteks mõni Eesti linn, kus raudteed ei ole, ja küsida, kui palju seal veetakse, siis on vastus null. Seal, kus on raudtee, sinna tulevad aastatega ka investeeringud ja tootmine.

Seega praegu tõesti polegi midagi vedada ja peaksime ootama kümme aastat?Kindlasti on, mida vedada. Üks transpordifirma esindaja rääkis, et tal sõidab iga päev Euroopa vahet 400 autot. Iga päev töötab seega 400 inimest ja töökorras on vaja hoida 400 mootorit. Seda saaks asendada nelja rongiga, kus oleks neli rongijuhti ja töötaks neli mootorit. Kokkuhoid on ilmne, pluss oleks vähem reostust, ummikuid ja efektiivsem majandus.

Millist trassi olete siiani eelistanud?

Kui vaadata Eesti Vabariigi suurust ja arvestada, et meil on lõuna poole Via Baltica, meil on vene laiusel raudtee, nüüd tuleb ka Rail Baltic, siis Eesti Vabariik ei suuda kolme suurt trassi üleval pidada. Üks nendest kaob kindlasti ära. Milline kaob? Loomulikult see, mis on tupik. Tupik on vene laiusel raudtee.

Kuidas võiks Rail Baltic kasulik olla Riigiressursside Keskusele?Kümne aasta pärast, kui see valmis ehitatakse, siis majandus elavneb ja meil tekib selle kaudu rohkem võimalusi äri teha.

Teie toetate Rail Balticut ja olete valmis esinema skeptikutele?Muidugi. Washingtoni lähedal otsustati raudteed pikendada ja suund, kuhu raudtee pikenes, seal kasvas kinnisvara väärtus kaks-kolm korda. Praegu näevad inimesed negatiivset poolt, aga tegelikult on palju positiivset.

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077