Logistikaäris lisandub uut laopinda

Eesti suuremad jaotusteenuste osutajad avavad aasta jooksul 53 000 m2 uut laopinda. Viimati avas oma logistikakeskuse laienduse Via 3L.

asta alguses avas 23 000 m2 suuruse uue lao OÜ Logistika Pluss. Järgmise aasta alguses saab valmis AS Smarten Logistics uus 17 000 m2 logistikakeskus.  Viimati aga avati märtsi alguses Via 3Li 13 000 m2 suurune logistikakeskuse juurdeehitus. Via 3Li juhatuse liikme Elmer Maasi sõnul ei saa uute pindade täitmisel määravas klientidele pakutav hind vaid teenuste valik. Äripäeva Logistika kuukiri avaldas intervjuu Elmer Maasiga.

Miks võttis Via 3L ette logistikakeskuse laienduse?
Suures plaanis oli asi selles, et vana 22 000 m2 suurune ladu oli täis toidu- ja esmatarbekaupu – lihtsustatult öeldes neid kaupu, mida müüvad Maxima, Selver, ETK ja Prisma. Meie soov oli sellest sektorist välja areneda. See pani paika, et vajame lisapindu. Rentisime 3 aastat tagasi Jüris 10 000 m2 pinda ja hakkasime neis ladudes arendama tööstuskaupade sektorit.

Lisatõuke andis rahvusvahelise transpordi lisandumine. Meil oli vaja eraldiseisvat transiitkaupade ala. Saigi otsustatud, et laiendame oma logistikakeskust ja kolime rendipinnad siia tagasi.

Uus terminalipind annab kasvuvõimalusi just transiiditöös. Ka Eesti sisese transiidi osas on meil mõtteid edasiarenduseks. Täna on olukord, kus tavalise toidupoe ukse taga käib päevas mitukümmend autot. See ei ole normaalne, et igaüks viib poodi ise oma paarsada kilo kaupa. Kogu kaup võiks poodi liikuda ühte kanalit pidi.

Kuidas seda saavutada, kas kauplused peavad seda hakkama tarnijatelt nõudma?
Ei pea midagi nõudma. Kaup hakkab niimoodi liikuma naturaalselt. Väiksel hulgifirmal on oma kaupa ise üle Eesti jaotada väga kallis. Kui ta seda ikka teeb, siis ta kas ei ole jaotuseks kuluvat raha kokku lugenud või on marginaalid nii suured. Kõik, kes on selle arvutuse läbiteinud, leiavad, et kolmanda osapoole logistika on ainuvõimalik. Sama on ka pisitootjatega.

Kui suur osa uuest laopinnast on teil klientidega kaetud, kui palju jääb tühjaks?
Kui ehitama hakkasime, oli meil 6000 - 7000 m2 jaoks kliendid kindlalt olemas. Kui oleme oma laod uude osasse tagasi kolinud, siis jääb kogu 35 000 m2 suuruses majas tühjaks 4000 – 5000 m2. See on 15% kogu maja mahust, mis ei ole midagi hullu.

Millest peab tulema VIA 3Li edasine kasv?
Meie kasv tuleb suures osas jaekaubanduse konsolideerimise arvelt. Kui jaekett teeb oma kesklao, siis see maht, mis keti ladudest väljapoole jääb, konsolideerub suurtesse jaotuskeskustesse.

Kasvukoht on meile ka rahvusvaheline transport – konteinerveod, maanteeveod üle Euroopa. Suuremad rahvusvahelised ekspedeerijad on meist mitu korda suuremad, seega on meil potentsiaali küll.

Kas näete oma laotegevustes ka efektiivsuse kasvu?
Lisateenuseid, mida kaupade käsitlemisel osutame, on raske automatiseerida, kuna kaubad on väga erinevad ja erinevates mõõtudes. Nii see jääbki ja see paneb efektiivsuse kasvule piiri ette.

Efektiivsuse kasv tuleb ehk sellest, et järjest rohkem hakkab kaupa liikuma hulgipakendites. Teine efektiivsuse koht on, kui jaekaubandus vähendab tagastuste hulka. Täna on mõned jaeketid, kes ei tagasta tooteid hulgipakendites. Nad võiks arvutada, et see on kallis. Täna maksab selle kinnin tootja, kes aga omakorda kannab selle edasi toote hinda. Välismaal ei tule keegi selle peale, et hakata šokolaaditahvleid ühekaupa vedama. Meil aga tavaliselt jaekettide kampaaniate lõpus nii toimub.

Kuidas tagastus peaks toimuma?
Targem oleks, kui tagastatakse ainult originaalpakendis täiskastid. Kui karp on lahti tehtud, siis seda enam tagasi ei saadeta. Mõned jaeketid on sellega hakkama saanud. Seal on efektiivsuse tõusu koht.

Kes on uued kliendid juurdeehituse pinnal?
Uutest võib nimetada näiteks koostööd Prisma Peremarketiga, mis on kindlasti seotud selle juurdeehitusega. Nii meie kui nemad näeme koostöös suurt potentsiaali.

Kas Prisma on jaekettidest ainus, kellel pole veel oma keskladu?
Neid on veel – Comarketi kauplused, Selveril on ainult külmkaupade keskladu, tootjad aga tarnivad kaupluse ukse taha, Maximal on keskladu osaliselt. Me oleme üsna kindlad, et toidu- ja esmatarbekaupade kolmanda osapoole logistika ei kao kuhugi. Ta võib olla teiseneb, kui väga suured tootjad suudavad teha otsetarneid Tšehhist või Poolast, kus nende tehased asuvad. Aga enamik siiski ei suuda, Eesti jaeketid ei ole selleks piisavalt suured.

Kui paar aastat tagasi kaalusite uue laopinna juurde ehitamist, siis lükkasite ehitamise otsuse edasi, kuna ebakindlust tekitas just jaekettide aktiivsus oma keskladude arendamisel?
See oli hetk, kus me kaalusime, mida edasi teha. Samal ajal otsustasime rahvusvahelise transpordi osa (ekspedeerimisfirma Via 3L Spedition loomine) ja see lükkas meid toidu- ja esmatarbekaupade sektorist ka väljapoole. Ma arvan, et see oli toona ainuõige otsus.

Kas ekspedeerimisäri on ületanud teie ootusi?
Absoluutselt, igasmõttes on ületanud. Eesti teenuste osa on meil 10 miljonit eurot, Läti teenused 4 miljonit eurot, rahvusvaheline transport 10 miljonit eurot.

Kuidas te olete nii kiire edu ekspedeerimises saavutanud, on siin kaasaaidanud sünergia Via 3Li varasemate teenustega?
Rahvusvaheline transport on meil väga kiiresti kasvanud ja siin on tõepoolest olnud kasu sünergiast meie teiste teenustega. Meie kliendid tajusid, et ostavad oma logistika sisse mitmest eraldi kohast. Tegelikult ei ole seda vaja teha. Nüüd saab meiega tingimustes kokkuleppida ja hoida kogu ahelat ühes majas. See annab kliendile võidu nii suhtlemisel kui ka kuludes. Kui kliendil on vaja oma kauba liikumise kohta infot, siis on tal üks kontakt.

Kõik suuremad logistikafirmad laiendavad lühikese aja jooksul oma laopindu – Logistika Plussil ja Via 3Lil on uued laod valmis, Smarten Logisticsi uus keskus valmib järgmise aasta alguses. Kuidas neid pindu täitma hakatakse, ehk mida see tähendab kliendi jaoks hindades ja teenuste valikus?
Klientide valikukriteeriumid ja otsustamised nihkuvad järjest rohkem hinnast eemale ja teenuse mugavuse ning täislahenduste poole. Logistika on kogu ahelas juba täna väike kulu. Kusagil mujal lõigus raisatakse selline raha ära oluliselt kiiremini. Toidu- ja esmatarbesektoris on keskmine logistikakulu käibest 3-5%.

Meie usume, et kliendid liiguvad selles suunas, kus suudetakse pakkuda teenuste täisspektrit. Tootmisfirmal ei ole majas oma logistikajuhti, oma transpordijuhti, hankejuhti jne, vaid neil on üks partner, kes katab kogu spektri. Hea hankejuhi kulu on aastas vähemalt 25 000 eurot. Kui tootja hakkab neid arvutusi tegema, siis ta saab aru, kust kokkuhoid tuleb.

Logistikafirmadest läheb aga raskeks neil, kes katavad ainult ühte juppi. Keskenduda ainult Eesti sisesele jaotusele ja esmatarbekaubale, on raskem hakkama saada.

Rahvusvaheline transport annab laiemad võimalused. Skandinaavia ettevõtetel on oluliselt loogilisem hoida Baltikumi ladu Tallinnas, kui omada 3 äripartnerit, ehk igas Balti riigis eraldi. Meie saame neile pakkuda ladu Tallinnas ja laialivedu teistesse Balti riikidesse.

Kui te tahate Eestist teha üle Baltikumi jaotust, keda te siis oma Läti klientideks ootate?
Ootame sinna oma Eesti kliente ja Skandinaavia kliente – kõik, kes tahavad Lätis jaotusteenust. Suudame sealt ka Leedu katta, vedades sealt kaupa Leedu keskladudesse. Aga kuna meie kontseptsioon on katta Eestist tervet Baltikumi, siis me väga suureks Lätis kasvada ei tahagi. Eelistame, et osutame oma teenuseid teiste Balti riikide jaoks siit Eestist.

See on siis hiljutine kontseptsiooni muutus, kohe on teil ju Lätis valmimas uus suur ladu?
13 000 m2 ei ole Läti mõistes suur. TOP 10 ehk oleme.

 

VÕRDLUS
Logistikakeskused laienevad

Logistika Pluss
uue laopinna maht: 23 000 m2
ehitusmaksumus: 7-8 mln eurot
valmimise aeg: jaanuar 2014

Via 3L
uue laopinna maht: 13 000 m2
ehitusmaksumus: 6 mln eurot
valmimise aeg: märts 2014

Smarten Logistics
uue laopinna maht: 17 000 m2
ehitusmaksumus: 6,4 mln eurot
valmimise aeg: jaanuar 2015

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 0.1592255
Brasiilia reaal BRL 4,41 0.9810214
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0204614
Filipiinide peeso PHP 61,87 0.3633945
Hiina jüaan CNY 7,53 0.5315668
Hongkongi dollar HKD 9,10 0.2302244
Horvaatia kuna HRK 7,37 -0.0284711
Iisraeli seekel ILS 4,20 0.2937103
India ruupia INR 78,80 0.0800163
Indoneesia ruupia IDR 16350,86 1.4873476
Islandi kroon ISK 126,48 0.2298122
Jaapani jeen JPY 127,62 -0.0391635
Kanada dollar CAD 1,54 0.2987013
LAV rand ZAR 15,83 0.223555
Lõuna-Korea vonn KRW 1286,39 0.2571916
Malaysia ringgit MYR 4,66 0.4921642
Mehhiko peeso MXN 23,58 0.1342111
Norra kroon NOK 9,44 -0.2599956
Poola slott PLN 4,33 0.2989225
Rootsi kroon SEK 10,33 0.5342338
Rumeenia leu RON 4,67 0.0278522
Singapuri dollar SGD 1,57 0.2036142
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.0569346
Šveitsi frank CHF 1,15 -0.1648876
Taani kroon DKK 7,45 0.0013423
Tai baht THB 38,13 0.4557285
Tšehhi kroon CZK 25,86 0.1045256
Türgi liir TRY 5,49 0.1954481
Ukraina grivna UAH 30,48 -0.1002947
Ungari forint HUF 326,09 0.788156
USA dollar USD 1,16 0.2420052
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.094933
Valgevene rubla BYN 2,32 0.0906384
Vene rubla RUB 73,88 0.4358531

Valdkonna töökuulutused