Mertsina: tulevikus kasv kiireneb

Välisnõudlus hakkab sellel aastal paranema ning annab koos ekspordi ja investeeringute kasvu kiirenemisega majanduskasvule jõudu juurde, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Oma kommentaaris möödunud aasta SKP numbritele tõdes Mertsina, et vaatamata Eesti osa suuremate kaubanduspartnerite – eelkõige Soome ja Venemaa – loiule taastumisele, hakkab välisnõudlus sellel aastal paranema, andes tõuke majanduskasvule. Ukraina ja Venemaa vahelise kriisi mõjul on Mertsina hinnangul tõsine risk Venemaaga seotud kauba- ja teenustevahetuse paranemisele, millel võib olla negatiivne mõju Eesti majandusele.

Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar:

Eelmise aasta viimasel kvartalil aeglustus majanduskasv statistikaameti täpsustatud andmetel 0,3%ni. Kuu aega tagasi avaldatud SKP kiirhinnangu järgi oli kasv 0%. Sellises ulatuses kasvu korrigeerimine ei olnud üllatav, kuna statistikaamet on oma kiirhinnangu ja täpsustatud SKP andmeid viimase 10 aasta jooksul korrigeerinud keskmiselt 0,3 protsendipunkti piires.

Küll aga tekitab küsimusi SKP reaal- ja nominaalkasvu suur erinevus. Nimelt kiirenes viimasel kvartalil SKP nominaalkasv ehk jooksevhindades arvestatud kasv 5,7%ni (kolmandal kvartalil oli see 5,4%). Kuna reaalkasv ehk püsivhindades arvestatud kasv aeglustus, kiirenes SKP deflaatori kasv, mis peaks iseloomustama majanduse koondhinnaindeksi muutust.

SKP deflaatori kiiret kasvu selgitavad elektrienergia (elektrituru liberaliseerimine), ehituse (tööjõukulud), hariduse (sügisest tasuline kõrgharidus), kinnisvaraalase tegevuse (kõrged üürihinnad) ja tervishoiusektori (kõrgemale tõstetud koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi tasu) hindade kiirem kasv ning ka see, et impordihindade langus on ekspordi omadest kiirem. Samas on transpordihindade 19% tõus aasta viimasel kvartalil või 16% aasta keskmisena väheusutav, kuna 2012. aastal toimus transpordihindade võrdlusbaasi tugev nihe allapoole, mis on nüüd deflaatori kasvu oluliselt kiirendanud ning viinud sellega ka transpordisektori lisandväärtuse suuremasse langusesse.

Sama probleem on ka netotootemaksudega, mis koosnevad peamiselt käibe- ja aktsiisimaksudest ning mille deflaator on viimastel aastatel väga kõikuv olnud. Näiteks, kui käibemaksu ja aktsiiside laekumine oli möödunud aasta viimasel kvartalil üsna tugev ning jooksevhindades kasvasid netotootemaksud 7%, siis püsivhindades vähenesid need hoopis enam kui 1%.

2013. aastal kasvas SKP 0,8%. Samas tuleks arvestada, et septembris avaldab statistikaamet täiesti uue metoodika järgi SKP revideeritud aegread, mis muudab taas avaldatud majanduskasvu näitajaid.

Kõige tugevamalt tõmbaski eelmisel aastal majanduskasvu allapoole transpordisektori, ehituse ning kutse- ja tehnikaalase tegevuse lisandväärtuse, samuti netotootemaksude vähenemine. Transpordisektori 19% langusele aitas enim kaasa laondust ja veondust abistavate tegevusalade lisandväärtuse vähenemine. Muuhulgas mõjus transpordisektorile transiidi, eriti just Venemaa suunalise transiidi, vähenemine. Õhu-, vee- ja raudteetranspordi ettevõtted olid möödunud aastal kahjumis. Ehituse kasvu vedas kõige enam alla hooneehituse lisandväärtuse vähenemine. Tugevasti vähenes välisturul tegutsevate Eesti ettevõtete ehitusmaht.

Kõige enam panustasid majanduskasvu hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ja ITK-sektori ettevõtted. Hulgi- ja jaekaubandust toetas kiire palgakasv ja tarbijate kindlustunde paranemine. ITK-sektori kasvu panustas enim telekommunikatsiooni kiiresti tõusnud lisandväärtus.

Vaatamata sellele oli sektori ettevõtete kogukasum juba pikemat aega languses. Lisandväärtuse kiiret reaalkasvu toetasid sideteenuste ja -kaupade tugev hinnalangus.

Töötleva tööstuse ettevõtted suutsid oma lisandväärtust kasvatada aasta esimese poole tugevama sise- ja välisnõudluse toel. Kuigi aasta teisel poolel nõudlus, eriti välisnõudlus, nõrgenes, püsis töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv mõõdukas. Lisandväärtuse kasvu aitas hoida töötleva tööstuse ettevõtete toodanguga võrreldes vahetarbimise veidi väiksem kasv. Sellele aitas kaasa imporditud sisendihindade langus. Üle 60% impordist läheb sisenditena ettevõtete vahetarbimisse.

SKP tarbimise poolel toetas majanduskasvu kõige enam eratarbimine, mis kasvas kiiresti suurenenud palkade ja tarbijate paranenud kindlustunde toel. Samas, aasta teisel poolel eratarbimise kasv aeglustus. Aasta viimasel kvartalil aeglustus eratarbimise kasv 3%ni peamiselt soojemate ilmade tõttu eluasemega seotud väiksemate kulutuste pärast.

Seevastu kasvu toetas nii neljandal kvartalil, kui kogu aasta jooksul toiduainete, sideteenuste ja -kaupade ning vaba aja ja kultuurikaupade ja teenuste tarbimise kasv.

Investeeringute kasv aeglustus möödunud aastal 1%ni. Tugevasti pidurdasid kogumajanduse investeeringuid enam kui viiendiku võrra vähenenud valitsemissektori investeeringud. Ettevõtete investeeringud kasvasid aga 9%, valdavalt kolmandal kvartalil energia- ja kinnisvarasektori suurte investeeringute toel ehitistesse.

Kummaline on aga see, et kui ettevõtlusstatistika järgi oli ettevõtete investeeringute nominaalkasv kolmandal kvartalil 14%, siis SKP arvestustes oli kasv üllatuslikult 39% (raalkasv 35%). Üheks põhjuseks oli SKP arvestustesse tehtav korrektsioon, et viia kvartaliarvestus vastavusse aastaarvestusega. Paraku ei pruugi korrektsiooniks kasutatav koefitsient alati õiget tulemust anda.

Kuigi jooksevhindades kasvas eksport impordist veidi kiiremini ning suurendas sellega puhaseksporti ja selle osakaalu SKPs, siis püsivhindades oli tulemus vastupidine. Ekspordist veidi kiiremini kasvanud import oli majanduskasvule piduriks. Impordi kiiremat kasvu reaalarvestuses põhjustasid ekspordihindadest kiiremini langenud impordihinnad. Koos sellega aga paranesid möödunud aastal Eesti kaubandustingimused.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 -0.0828448
Brasiilia reaal BRL 4,41 -0.3927411
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0306905
Filipiinide peeso PHP 60,90 -0.2277345
Hiina jüaan CNY 7,83 -0.305429
Hongkongi dollar HKD 8,94 -0.1630429
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0942799
Iisraeli seekel ILS 4,20 -0.1757636
India ruupia INR 79,61 -0.3305247
Indoneesia ruupia IDR 16599,47 -0.2691617
Islandi kroon ISK 123,89 0.0484535
Jaapani jeen JPY 126,29 -0.0079177
Kanada dollar CAD 1,49 -0.5874499
LAV rand ZAR 16,13 -1.8625566
Lõuna-Korea vonn KRW 1285,03 -0.8426251
Malaysia ringgit MYR 4,66 -0.0450074
Mehhiko peeso MXN 21,60 -0.9368809
Norra kroon NOK 9,52 -0.2211949
Poola slott PLN 4,30 0.0348886
Rootsi kroon SEK 10,36 -0.3557658
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0665836
Singapuri dollar SGD 1,57 -0.2612963
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.1791112
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.3353928
Taani kroon DKK 7,45 0.00671
Tai baht THB 37,88 -0.4360545
Tšehhi kroon CZK 25,70 -0.2445747
Türgi liir TRY 7,45 -4.8500262
Ukraina grivna UAH 31,26 0.1983917
Ungari forint HUF 322,60 -0.1083759
USA dollar USD 1,14 -0.1665498
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 -0.5768676
Valgevene rubla BYN 2,33 -0.7242672
Vene rubla RUB 75,93 -1.7852269

Valdkonna töökuulutused