Majanduskasv aeglustus

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas eelmisel aastal varasema aastaga võrreldes 0,8% ning SKP oli jooksevhindades 18,4 miljardit eurot.

Läinud aasta IV kvartalis oli majanduskasv võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 0,3%, teatab statistikaamet.

Eelmist aastat iseloomustab Eesti majanduskasvu aeglustumine. Kui I kvartalis suurenes SKP võrreldes 2012. aasta sama perioodiga 1,3%, siis IV kvartalis 0,3%. Kokku kasvas Eesti SKP 2013. aastal 0,8%, mis oli viimase nelja aasta väikseim tõus.

Olulise panuse SKP kasvu andis kaubanduse tegevusala kasv. Kui aasta esimeses kolmes kvartalis toimus see peamiselt hulgikaubanduse lisandväärtuse kasvu tõttu, siis IV kvartalis oli suurim mõjutaja jaekaubanduse lisandväärtuse suurenemine. Lisaks panustasid SKP kasvu enim töötleva tööstuse ning info ja side tegevusalad. Töötleva tööstuse suurenemist toetas toodangu ekspordi kasv, samuti suurenes töötleva tööstuse toodangu müük kodumaisele turule.

2013. aasta kvartalites pidurdas majanduskasvu enim veonduse ja laonduse tegevusala lisandväärtuse vähenemine. Kui aasta esimeses kvartalis põhjustas seda maismaaveonduse tegevusala lisandväärtuse kahanemine, siis ülejäänud kolmes kvartalis laondus ja veondust abistavate tegevusalade lisandväärtuse vähenemine. SKP kasvu pidurdasid veel ehitus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Kuigi ehitusmahud kohalikul ehitusturul suurenesid 2%, kahanes ehituse lisandväärtus eelkõige hooneehituse vähenemise tõttu.

Sisemajanduse nõudlus kasvas 1,5%, mõjutatuna enim kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste suurenemisest. Lõpptarbimiskulutused kasvasid eelkõige vaba aja ja kultuurikaupade ning -teenuste, samuti toidukaupade ja alkoholita jookide tarbimise tõusu tõttu. Kapitali kogumahutus kasvas hinnamõjusid arvesse võttes 1%. Kuigi valitsemissektori investeeringud vähenesid kogu 2013. aasta vältel, siis ettevõtete sektori investeeringud kasvasid 9%. Ehkki sisenõudlus kasvas kiiremini kui SKP, olid lõpptarbimiskulutused, kapitali kogumahutus ja varude muutus kokku siiski toodetud SKP-st väiksemad. Aastavõrdluses oli toodetud SKP suurem kui sisenõudlus viimati 2008. aastal.

Vaatamata langusele kahes viimases kvartalis suurenes kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport hinnamõju arvestades 2013. aastal 2012. aastaga võrreldes 1,8%. Kaupade ja teenuste sissevedu kahanes 2013. aasta viimases kvartalis võrreldes aasta varasemaga, kuid kokku tuli 2013. aastal aastakasvuks 2,6%. Enim mõjutas Eesti väliskaubandust positiivselt elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo kasv.

Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 0,8%, mis oli aastavõrdluses viimase kahe aasta parim näitaja.

2013. aasta IV kvartal
IV kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,8 miljardit eurot. Võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga oli SKP muutus 0,3%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas 2013. aasta III kvartaliga võrreldes 0,2%.

Positiivselt mõjutas SKP-d 2013. aasta viimases kvartalis enim kaubanduse, info ja side ning töötleva tööstuse lisandväärtuse suurenemine. Kaubanduse lisandväärtuse suurenemist toetas jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüügi kasv. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv püsis IV kvartalis võrreldes II ja III kvartaliga stabiilne ning selle tegevusala lisandväärtuse panus majanduse suurenemisse pole vähenenud. 

2013. aasta IV kvartalis oli sarnaselt eelmise kolme kvartaliga majanduskasvu suurim pidurdaja veonduse tegevusala. Lisaks vähendasid IV kvartalis oluliselt SKP-d kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning ehituse tegevusala kahanemine. Ehitustegevuse vähenemine on tingitud eelkõige hooneehituse kahanemisest. Ehitusmahud kohalikul ehitusturul vähenesid IV kvartalis 4,2%.

Sisemajanduse nõudlus kahanes hinnamõjusid arvesse võttes 3,0%. Võrreldes eelneva aasta sama kvartaliga oli selle näitaja muutus negatiivne viimati 2010. aasta I kvartalis.

Langus on peamiselt põhjustatud ettevõtete kaupade ja tooraine varude ning kapitali kogumahutuse kahanemisest. Kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes hindade mõju arvestades 1,2%, mõjutatuna peamiselt vähenenud investeeringutest valitsemissektoris. Ettevõtete sektori vähenenud investeeringuid masinatesse ja seadmetesse tasakaalustas investeeringute suurenemine transpordivahendite põhivara liigis, mistõttu ettevõtete sektori kapitali kogumahutus jäi võrreldes 2012. aasta sama kvartaliga samale tasemele. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid hinnamõjusid arvesse võttes 3,0%, mõjutatuna enim kulutuste suurenemisest vaba aja ja kultuurikaupadele ning -teenustele, samuti toidukaupadele ja alkoholita jookidele.

2013. aasta IV kvartalis kahanes kaupade eksport võrreldes varasema aasta sama kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes teist kvartalit järjest. Kaupade eksport kahanes 0,9% ja kaupade import 2,7%. Enim mõjutas kaubavahetust elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo kasv ning mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete sisse- ja väljaveo kahanemine. Kaupade eksporti mõjutas oluliselt veel puidu ja puittoodete väljaveo kasv, kaupade importi aga muude tööstustoodete sisseveo suurenemine. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 1,0%, püsides viimased kolm kvartalit stabiilsel tasemel.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 -0.1401185
Brasiilia reaal BRL 4,42 0.13129
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0102286
Filipiinide peeso PHP 59,71 0.1694261
Hiina jüaan CNY 7,81 0.1332582
Hongkongi dollar HKD 8,86 0.1277471
Horvaatia kuna HRK 7,39 0.0067705
Iisraeli seekel ILS 4,25 0.1649971
India ruupia INR 81,89 0.1332763
Indoneesia ruupia IDR 16537,59 0.1325406
Islandi kroon ISK 140,03 0.0071418
Jaapani jeen JPY 128,57 0.2182555
Kanada dollar CAD 1,52 0.0264026
LAV rand ZAR 16,19 -0.1363095
Lõuna-Korea vonn KRW 1276,68 -0.0281902
Malaysia ringgit MYR 4,74 0.0845041
Mehhiko peeso MXN 22,86 0.0153117
Norra kroon NOK 9,70 -0.0226697
Poola slott PLN 4,30 -0.0581395
Rootsi kroon SEK 10,28 -0.0272268
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0085964
Singapuri dollar SGD 1,56 0.0643459
Suurbritannia nael GBP 0,91 0.0331126
Šveitsi frank CHF 1,12 0.0622831
Taani kroon DKK 7,46 0.0013399
Tai baht THB 37,12 -0.0503512
Tšehhi kroon CZK 25,85 0.0038685
Türgi liir TRY 6,07 0.0642483
Ukraina grivna UAH 31,39 0.1326937
Ungari forint HUF 323,57 0.043286
USA dollar USD 1,13 0.1325791
Uus-Meremaa dollar NZD 1,64 -0.0121618
Valgevene rubla BYN 2,39 0.05014
Vene rubla RUB 75,26 0.1786259

Valdkonna töökuulutused