Autor: Indrek Kald • 10. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kuna tootmine Eestis on väga impordimahukas ning samuti peaks mõnevõrra paranema ka ettevõtete investeerimisaktiivsus, taastub ka impordi kasv. Eestis kasvutsüklile omaselt (majanduskasv sellel aastal kiireneb) aga väliskaubanduse puudujääk tõenäoliselt halveneb," lisas ta.

Selleks aastaks ootab Swedbank välisnõudluse paranemist. "Samas on meie peamiste kaubanduspartnerite majanduse olukord üsna erinev. Kui Rootsi ja Läti juures on põhjust optimismiks, siis Soome ja Venemaa majanduskasvu taastumine jääb sellel aastal loiuks. Kuigi euroala majanduskasv on tasapisi paranemas, on tegemist üsna aeglase ja hapra arenguga," märkis Mertsina.

Eelmisel aastal vähenes Eesti kaupade eksport meie kaubanduspartnerite väiksema nõudluse tõttu. "Kuigi ekspordi kasvu aeglustumine ja langus oli üsna laiapõhjaline, oli mitmeid kaubagruppe, mis näitasid 2012. aastaga võrreldes oluliselt paremaid tulemusi, näiteks puittoodete (nt pelletid) ja transpordivahendite (nt laevad ja jahid) eksport," selgitas ta.

"Kõige enam tõmbas eksporti aga väiksemaks kütuse ekspordi tugev langus, samuti ka metallide ja mehaaniliste seadmete väljeveo vähenemine," lisas Mertsina pressiteates.

Kuna eksport vähenes impordist kiiremini, süvenes negatiivne puhaseksport ehk väliskaubanduse puudujääk veidi. "Suurem väliskaubanduse puudujääk on majanduskasvule tugevamaks piduriks. Ekspordi langust jooksevhindades (väliskaubandusstatistika arvestus on jooksevhindades) süvendas muuhulgas ka ekspordihindade enam kui 1% langus," selgitas Mertsina.