Autor: Birjo Must • 14. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Logistikateenuse sisseostmine muutub järjest populaarsemaks, sest ettevõtted üritavad üha enam keskenduda oma põhitegevusele ning kaasavad tugiteenuste osutamisse partnereid,” ütles Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) juht Alvar Tõruke. Ta lisas, et tüüpiliseks näiteks on siin hulgikaubandus, aga kindlasti ka mitmesugused  tootmisettevõtted, samuti jaeketid, postimüügiettevõtted ja internetikaubamajad.

Sisseostmise poolt rääkivaid argumente on ­Tõrukese sõnul mitu, näiteks kulude kokkuhoid sõltuvalt hooajalistest mahtudest. Ta selgitas, et kui ettevõte hoiab logistilist võimekust ise, tähendab see ka püsikulusid, teenuse sisseostmise puhul on tegu aga muutuva kuluga. “Seega on ettevõttel vaiksematel aegadel väiksem koormus ja suuremate mahtude korral loodetavasti piisav võimsus,” rääkis Tõruke.

Ta ütles, et kui näiteks jõulueelsel ajal maht kahe­kordistub, jääb lisatöötajate leidmine ja kaupade õigeaegne kohaletoimetamine logistika­firma hooleks, kes on harjunud selliste väljakutsetega toime tulema.

Lisaks on tema sõnul mõnel juhul konkreetse logistikaülesande lahendamiseks vajalik tehnoloogia sedavõrd kallis, et ettevõttel pole mõistlik seda soetada.

Teenuste valik on lai

Logistika Pluss OÜ tegev­juhi Toomas Orutari sõnul on ettevõtetel võimalik osta sisse sisuliselt kõiki logistikaga seotud teenuseid terve tarneahela ulatuses. “Meie ettevõte pakub oma partneritele maksimaalset lahendust, kus lisaks logistika tarneahelale on võimalik sisse osta ka spetsiifilisi tootmisteenuseid,” märkis ta. Orutari kinnitusel praktiseeritakse Põhja-Euroopas sellist võimalust juba ammu.

Ta tõi näiteks Nokia kõige suurema tehase Salos, kus ettevõtte lao tegemisi korraldas nende ­logistikapartner.

Smarten Logistics ASi logistikadirektori Aivo Tamme kinnitusel on logistikateenuste puhul erinevate võimaluste ring küllaltki lai. “Kasutatakse nii logistikateenuste osalist sisseostmist, mille puhul näiteks ladustatakse ja komplekteeritakse kaubad oma laos, aga transporditeenus ostetakse sisse. Teisalt on väga levinud kompleksteenuse kasutamine, kus kõik olulisemad logistilised tegevused korraldab logistikafirma ning klient saab keskenduda oma põhitegevusele.”

Tamme sõnul tuleb üha sagedamini ette, et logistikafirma aitab klienti ka erinevate lisaväärtusteenustega alates toodete kleebistamisest ja ümberpakendamisest kuni väiketootmiseni välja. Peale selle kuuluvad levinumate sisseostetavate teenuste hulka ka rahvusvaheline transport, aktsiisi- ja tollilao teenused ning kaubavarude juhtimine.

Kulude ja energia kokkuhoidPeamine põhjus, miks logistikateenuseid sisse ostetakse, on juhtide sõnul see, et ettevõtte juhtkond saaks keskenduda põhitegevusele ja strateegiliste eesmärkide täitmisele.

“Nad ei pea enam muretsema logistikapersonali kompetentsi ja lao tarkvaralahenduse arendamise pärast, see on meie mure,” ütles Orutar.

Coca-Cola loobus oma logistikakeskusest

Coca-Cola HBC Eesti otsustas mõni aeg tagasi loobuda logistikakeskuse ehitamisest ning hakata logistikateenuseid sisse ostma.

Ettevõtte logistikajuhi Jevgeni Rudkovski sõnul on seejuures olulisim, et logistikapartneril oleks kliendi ärist põhjalik ülevaade ning et ta analüüsiks tervet tarneahelat.

Rudkovski rääkis, et Coca-Cola HBC Eesti paneb suurt rõhku teenuse kvaliteedile ja seetõttu on tarnekindlus üks olulisemaid näitajaid, mida iga päev jälgitakse. Kui teenuse sisseostmine läheb edukalt, annab see ettevõttele võimaluse keskenduda oma põhitegevusele ja projektidele. Teenuste sisseostmine tõstab Rudkovski kinnitusel ettevõtte teenuste kvaliteeti ja muudab kulude struktuuri paindlikumaks.

Rudovski rääkis, et projekt on kaasa toonud palju muudatusi nii firmas kui ka koostööpartnerile.

Coca-Cola HBC Eestile tähendab see eelkõige, et ettevõtte töötajad peavad arvestama koostööpartneri protsessidega ja mõistma, et sünergia kaotus täna võib homme tuua mõlemale ettevõttele suuremaid kulutusi.

“Koostööpartner peab samuti arvestama meie ettevõtte äritegemise põhireeglitega, näiteks tulemuste juhtimise printsiipide ja tööohutusereeglitega,” lisas Rudkovski.

Tuleb tutvuda partneri taustagaKõige suuremaks riskiks logistikateenuste sisseostmisel pidas Rudkovski seda, et võimalik partner hindab oma firma võimalusi ja ressursse üle, mis viib omakorda selleni, et koostöö ei pruugi kujuneda pikaajaliseks.

Selle riski maandamiseks peab olema arusaam tegelikust olukorrast. “Selleks peab kindlasti tutvuma partneri lühi- ja pikaajalise strateegiaga, uurima tema klientidelt tagasisidet, külastama erinevatel ­aegadel tema ladusid ja esitama taustainfo saamiseks palju küsimusi nii juhtkonnale kui ka teistele partneri esindajatele,” kirjeldas Rudkovski.

Läbirääkimisel on tema sõnul suureks abiks tegevuspõhine hinnapakkumine.

Osa protsessist tehakse endiselt iseKoostööpartnerite valikul alustab Coca-Cola HBC Eesti turuolukorra analüüsist. See­järel hinnatakse võimalike partnerite valmisolekut vastata ettevõtte tingimustele, milleks on näiteks käideldav maht ja firma maine, teenuse kvaliteet ning teenuse hind.

“Lisaks on meile oluline partnerite valmisolek pakkuda innovatiivseid lahendusi ja muudatusi protsesside parendamiseks,” rääkis Rudkovski.

Ta lisas, et muudatused peavad lisama väärtust kõikidele tarne­ahelas osalejatele. “See on tegelikult väga oluline, kuna tihti nähakse vaid “mündi üht külge” ja kuluefektiivsuse saavutamiseks jäetakse tervet tarneahelat hõlmav olukorra analüüs tegemata,” tunnistas ta.

Näiteks planeerib Coca-Cola HBC Eesti väljaveoringe endiselt ise, kuna ettevõttel on selles vallas pikaajaline kogemus ja tänapäevane tarkvara. See võimaldab saavutada paremad tulemused nii veose marsruudis, auto täituvuses kui ka kaupade kohaletoimetamisel.

“Kokkuvõtvalt peavad mõlemad osapooled tegutsema “võit-võit”-olukorra saavutamise nimel,” märkis Rudkovski.

PANE TÄHELE

Enne logistikateenust sisseostmist

1. Tasub mõelda, milline on ettevõtte peamine eesmärk ja olulisemad teenuse sisseostmisest saadavad kasud.

2. Eesmärgist tulenevalt saab panna paika, millises ulatuses on mõistlik teenus sisse osta – kas kompleksteenusena või ainult teatud funktsioonid (nt transport).3. Eelnevalt tasub mõelda ka oma firma efektiivsuse suurendamisele ja praegustele logistikakuludele. Logistikafirmad võivad abiks olla ka nn varjatud kulude ja riskide väljatoomisel, mis suure tõenäosusega on ettevõtjal olemas, kuid mille peale ta võib-olla ise kohe ei tule.4. Tasub uurida turult, kes on selles valdkonnas tegijad, ning täpsema tegevusplaani koostamiseks kohtuda juba mõne võimaliku tulevase logistikapartneriga, kes oskab outsourcing’u protsessi konsulteerida ja teha vajalikud arvutused.Pahatihti ei tule ettevõtjad paljude erinevate logistikalahenduste võimaluste peale. Logistikafirmad on need, kes kaardistavad ettevõtja äri­spetsiifika ja pakuvad kõige efektiivsema logistika komplekslahenduse.5. Kindlasti oleks hea, kui ettevõtja mõtleks veidi ka oma tulevikuootuste peale, seda paremini saavad teenusepakkujad efektiivse logistikalahenduse välja pakkuda.

Allikas: Aivo Tamm, Toomas Orutar

KAKS KÜSIMUST

Milliste kriteeriumide põhjal valida koostööpartnerit?

Eelkõige on vaja endale selgeks teha ülesanne, mida tahetakse lahendada, või eesmärk, milleni jõuda. Kuna tegu on olulise osaga kas tootest või tajutavast teenusest, tuleb tähelepanu pöörata võimaliku partneri eelnevale kogemusele, üldisele võimekusele, usaldusväärsusele ja veel mitmele asjaolule.

Mõnel juhul on olulisem sarnane mõttemaailm või arusaam asjadest, sest siis on võimalik luua mõlema poole jaoks uusi või uuenduslikke tingimusi.

Millised on logistika­teenuse sisseostmise riskid?  Kuidas neid maandada?

Info on alati kõige tähtsam. Tüüpiline on olukord, kus ülesande püstitus on lihtsakoelisem kui tegelik olukord või tekkivad vajadused.

Soov madalamat hinda saada viib nii mõnigi kord tegeliku olukorra alateadliku varjamiseni.Reaalses elus ei lõpe see kunagi hästi ja lootusrikkalt alanud koostöö võib mõlema osapoole jaoks lõppeda läbikukkumisega.Abiks on sellisel juhul kindlasti mõlemapoolne paindlikkus, see tähendav, et teadvustatakse, et koostöös ollakse eelkõige partnerid, mitte ilmtingimata klient ja tarnija.

Alvar Tõruke, ELEA juht