Kuidas valida logistikapartnerit?

Suuremad Eesti tootmisettevõtted kasutavad mitut logistikaettevõtet ja partnerite ringi muudetakse harva. Selgub, et truudus on voorus – omavaheline koostöö kestab aastaid ning üheskoos leitakse parim lahendus uuendustele, kirjutas Äripäeva Logistika rubriik.

Äripäev uuris Eesti tuntud tootmisettevõtete Kalevi, Fenestra, Premia Foodsi ja Baltika käest, mitut logistikapartnerit nad kasutavad. Selgus, et arv jääb peaaegu alati viie ja kümne vahele.

Koostööpartner valitakse tavaliselt konkursi kaudu. Premia Foodsi puhul on pikaajalised ­logistikapartnerid paika loksutanud aeg ja traditsioonid.

“Kuna külmkaubalogistika ja eriti jäätis on küllaltki spetsiifiline valdkond, siis on partnerite valik samuti üsna piiratud ja paljuski kujunenud nii-öelda ajalooliselt oma valdkonnas tugevate ettevõtete hulgast, seda just Eesti-sisese logistika puhul,” selgitas Premia Foodsi logistikadirektor Marko Loos.

Pikaajalist koostööd ja traditsioone rõhutas ka ASi Kalev operatsioonide direktor Tarmo Virkus. “Partnerite puhul on kõige olulisem usaldusväärsus, aga ka initsiatiivikus, mida partner näitab üles tavapärasest erinevate või mõneti ootamatute olukordade lahendamisel,” ütles ta.

Virkus sedastas, et olulised on ka pikaajalised koostöösuhted, mille puhul partner tunneb ettevõtte spetsiifikat ja kõiki rutiine väga hästi ega vaja pidevat juhendamist.

Fenestra ostuspetsialist-logistik Margot Männard lausus, et nende ettevõtte puhul pole ühtset konkurssi välja kuulutatud. “Probleeme on olnud teenuse kvaliteediga ning seetõttu oleme otsinud ­uusi partnereid. Mõningad pakkujad pole jõudnud kaugemale katsetuse faasist, kuna teenus pole sobiva kvaliteediga,” rääkis ta ja lisas, et näiteks on olnud probleeme tarnete hilinemisega.

Arv kõigub. Ühest vastust, kas logistikapartnerite arv on kasvanud või kahanenud, ettevõtete käest saada ei õnnestunud. Suuresti sõltub see iga firma spetsiifikast – mitu ettevõtet on muutnud oma logistikaskeeme, samuti on muutunud tarnemahud. “Lisapartnerite vajadus sõltub logistilise lahenduse vajadusest, hanke- või sihtturust,” märkis Baltika tarneahela juht Ingrid Kormik.

Virkus sõnas see-eest, et partnerite arv on ajas vähenenud, kuna varem toimis ettevõtte logistikasüsteem teistel alustel.

Ühest koostööpartnerist ei piisa
Üks, mis on kindel, on aga see, et impordil, ekspordil ja Eesti-sisestel vedudel ühest partnerist ei piisa. Peamise põhjusena toovad nad välja, et ettevõtted on spetsialiseerunud kindlat tüüpi vedudele ega paku täispaketti.

“Samuti ahelas riskide maandamist silmas pidades pole mõistlik kogu ettevõtte logistikat ühele partnerile anda. Baltika puhul peab partner hakkama saama nii kasti- kui ka rippkauba haldamisega läbi kogu ahela,” selgitas Kormik.

Lisaks väiksemale riskile tõi Loos välja ka majandusliku aspekti. “Majanduslikult mõistlik on kindlasti kombineerida eri valdkondade parimaid pakkujaid – see tagab parima hinna ning parema positsiooni läbirääkimistel,” lausus ta. Loos lisas, et samuti on üsna levinud praktika, kus toote valmistajafirma korraldab ise transpordi – sageli on suurtel tootjatel võimalik osta transporditeenuseid parema hinnaga, kui seda oleks võimalik kohapealt saada. Ta märkis siiski, et siinkohal mängib rolli ka toote enda spetsiifika – toidukaupade logistika ning eriti eritemperatuuri nõudvate kaupade puhul on valikuvõimalused teised kui tööstuskaupade puhul.

Fenestra ostuspetsialist-logistik Margot Männard sõnas, et ilmvõimatu pole kasutada ka üht logistikapartnerit, kuid selline olukord tuleks ilmselt kõne alla üksnes siis, kui ekspordi- ja imporditurg on ühes või kahes riigis. “Kui on ainult üks partner, peaks siiski olema kursis teiste pakkujatega, et probleemide korral leida kiiresti teine lahendus,” soovitas ta.

Temaga nõustus DB Schenkeri müügi- ja turundusdirektor Kristo Vrager, kes märkis, et Eestis on siiski täiesti võimalik leida logistikapartner, kes suudab lahendada one-stop-shopping-põhimõttel ettevõtte erinevad või hoopis erilised logistilised vajadused. One-stop-shopping tähendab, et kogu logistikaahel käib ühe ettevõtte kaudu. 

Alternatiivid on teretulnud
Kuigi Äripäeva küsitletud ettevõtted kasutavad juba aastaid kindlaid logistikapartnereid, hoitakse alati silmad ja kõrvad lahti.

Lepinguid vaadatakse tavaliselt üle kord aastas. Üldiselt rõhutavad logistikajuhid, et kuna välja on kujunenud kindlad koostööpartnerid, siis väga sageli lepinguid üle ei vaadata.

Juhul kui aga peaks tekkima vajadus uue koostööpartneri järele, siis ennekõike arvestatakse ettevõtte varasema kogemustepagasiga.

“Kõige madalam hind ei tähenda parimat teenust ja võib tuua kaasa hoopis olulise hinnatõusu aasta või paari pärast,” rõhutas Loos.

Virkus märkis, et Kalev võtab alternatiivseid pakkumisi näiteks siis, kui tekib vajadus uue veosuuna järele.

 

TASUB TEADA
Mida tasuks teenuse pakkumise otsimisel vältida?

Odavam ei ole kindlasti alati parim.
Odav pole ka alati halvim – lisaks hinnale mängib rolli veel mitu tegurit, näiteks firma kogemustepagas ja tegevus­ajalugu.
Teenuse pakkuja otsimisel ei tasuks kiirustada.

 

TAUST
Küsimused logistikapartnerit otsimisel

Äripäevaga vestelnud ettevõtted soovitavad logistikapartneri valimisel silmas ja meeles pidada järgmisi küsimusi:
Kas logistikapartneri pakutavad teenused ja ulatus vastavad minu ettevõtte vajadustele?
Kas logistikapartneril on piisavalt oskusi ja on usaldusväärne?
Kas mulle pakutavad koostöötingimused, sealhulgas hind ja maksetingimused, sobivad strateegiliste eesmärkidega? 
Kas minu tooted või näiteks klientide geograafiline asukoht vajab kindlasti oma logistikaahelat või on otstarbekam see teenusena sisse osta?
Milline on pakkumist tegeva ettevõtte taust?
Milline on potentsiaalse partneri professionaalsus – kas ta pakub lihtsalt rendile autot koos juhiga või oskab kombineerida oma partnerite vajadusi ning teha ettepanekuid mõlema poole efektiivsuse parandamiseks?

Osale arutelus

  • Pille Ivask

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 0.590387
Brasiilia reaal BRL 4,29 0.3977352
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.07156
Filipiinide peeso PHP 59,99 -0.0249992
Hiina jüaan CNY 7,94 0.2108506
Hongkongi dollar HKD 8,95 0.1733917
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0094304
Iisraeli seekel ILS 4,24 0.3384135
India ruupia INR 81,86 -0.3918181
Indoneesia ruupia IDR 16673,57 -0.0350132
Islandi kroon ISK 140,60 0.1567175
Jaapani jeen JPY 128,96 0.1086788
Kanada dollar CAD 1,51 0.413113
LAV rand ZAR 16,03 0.1611956
Lõuna-Korea vonn KRW 1287,94 0.6777303
Malaysia ringgit MYR 4,79 0.0522564
Mehhiko peeso MXN 23,26 1.0649993
Norra kroon NOK 9,68 0.532561
Poola slott PLN 4,33 0.3893485
Rootsi kroon SEK 10,28 -0.0583572
Rumeenia leu RON 4,66 0.0042895
Singapuri dollar SGD 1,57 0.1149132
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.1124733
Šveitsi frank CHF 1,14 -0.2540517
Taani kroon DKK 7,46 0.0026809
Tai baht THB 37,63 0.3054412
Tšehhi kroon CZK 26,02 0.1732702
Türgi liir TRY 6,09 -0.0032863
Ukraina grivna UAH 31,67 0.0161047
Ungari forint HUF 321,64 0.0031092
USA dollar USD 1,14 0.1226134
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 1.0068733
Valgevene rubla BYN 2,40 -0.054063
Vene rubla RUB 75,36 0.1114607

Valdkonna töökuulutused

Ehitusmaterjalidega tegelev ettevõte otsib LOGISTIK_KLIENDITEENINDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

29. november 2018