Vedajad ootavad kliendilt kauba hoolsamat pakendamist

Logistikaettevõtjad soovitavad kauba saatjal kauba pakkimine hoolsamini läbi mõelda –pappkast ja toidukile pole tihti piisavad, kirjutas Äripäeva rubriik Logistika.

“Müüjale on tähtis, et kaup jõuaks ostjani terve ning puhtana, justkui transporti poleks vahepeal olnudki. Ostja maksab terve kauba eest, mitte viga saanud kauba eest,” ütles ETS Logistics OÜ juht Aleksander Bankiir. “Keegi ei osta ju poest külmkappi või autot, millel on värv maha tulnud või uks eest ära kukkunud,” põhjendas ta kauba korrektse pakendamise olulisust.

Bankiiri sõnul on transporditeenuse pakkuja jaoks korralik pakend sama oluline kui kauba omanikule. See muudab transpordi turvaliseks nii töötajale, teistele kaupadele kui ka veovahendile.  Lisaks minimeerib korralik pakendamine vedaja jaoks kuluriske – saamata jäänud tulu veo eest, võimalik konflikt kliendiga ning ajakulu, mis tekib kahju menetlemisel.

Kaup ei tohi karbis liikuda
DPD Eesti ASi müügi- ja turundusjuhi Jaanika Kula sõnul tuleb sobiva transpordipakendi valikul lähtuda paki sisuks oleva toote või toodete iseloomust, kauba käsitlemise viisist ning vahemaast, mis saadetisel tuleb läbida. Seejuures tuleb meeles pidada, et mida pikema teekonna pakk läbib, seda rohkem tuleb panustada nii välimisesse kui ka sisemisesse pakendisse.

Bankiiri kogemus ütleb, et kõige sagedasem viga on ebapiisav pakendamine, kus piirdutakse näiteks ainult paari ringi toidukilega. “See on sisuliselt kaup ilma pakendita ja vedajal oleks mõistlikum sellise kauba vedamine edasi lükata ning anda kliendile head nõu, kuidas saaks kauba paremini pakendada,” rääkis ta.

Peale selle kiputakse raskeid kaupu paigutama transportimisel kergemate ja õhemate peale, mistõttu alumised kaubad saavad muljuda või lähevad hoopis katki. “Ei piisa ka sellest, kui kaup on pandud pappkarpi,” märkis Bankiir.

Ta lisas, et alati tasub üle kontrollida, et kaup oleks kasti sees fikseeritud. Nii tuleks kauba ja karbi vaheline osa täita millegi pehmega, et vältida liikumist pakendi sees.

Ka Kula sõnul valitakse sageli kauba välispakendiks kõvast lainepapist kartongpakk, kuid jäetakse tähelepanuta sisemine pakend, millel on pea sama tähtis roll. “Sisemine pakend peab esiteks välistama kauba liikumise paki sees, teiseks etendama amortiseerivat rolli,” rääkis Kula.

Samas on Kula sõnul ka juhtumeid, kus välispakendiks on vaid pakkekile, mida DPD transpordikindlaks ei pea. “Kuna kulleril pole pealekorjel paki sees olevast kaubast ülevaadet, on juhil üldjuhul raske pakendi sobivust hinnata. Sel põhjusel oleme pannud kauba pakendamise tellija südamele, kes tunneb oma kaupa ja teab, mil viisil on seda otstarbekas pakendada,” märkis Kula.

Õrnadele pakenditele kleebised peale
Samuti rõhutab kullerfirma oma klientidele, et pakkide käsitlemisel kasutatakse sorteerimisliine ja saadetised puutuvad üksteisega kokku, mistõttu võivad õrnemad kaubad sisemise pakendita kannatada saada. “Õrnemate saadetiste puhul on väga oluline kasutada õrna eseme kleebist, et juhtida nii kullerite kui ka terminalitöötajate tähelepanu kauba eripärale. Erikleebistega markeeritud kaupu käsitletakse eriprotseduuridega,” lisas Kula.

Kula toob näiteks ühe hiljutise juhtumi, mil DPD transportis elektroonilist seadet, mille saatja oli õhukesse lainepappkasti pakendanud ja ka pakisisene polsterdus polnud piisav. Seadme pehmest plastmassist osad said transpordi käigus väliseid kahjustustusi ning õnnetud olid nii kauba saaja kui ka saatja.

Kula sõnul tuleb kahjujuhtumitega seotud kaebusi ette, kuid need on peamiselt tingitud asjaolust, et kaup ei ole piisavalt kindlalt pakendatud. “Sellepärast tegeleme aktiivselt pakendamise teavitustööga ja informeerime kliente pakendamise nõuetest enne kauba pealevõtmist, et võimalikke hilisemaid ebameeldivusi ning rahulolematust vältida,” lisas ta.

Bankiiri arvates võiksid kauba saatjad ja vedajad omavahel suhelda. “Toote pakendamise planeerimisel on väga mõistlik küsida ka vedaja nõu ja ideid. Lõppude lõpuks huvitab korralik pakend mõlemat osapoolt,” märkis juht.

 

Kindlustus puudulikust pakendist tekkinud kahju ei korva

Veosekindlustuse puhul tuleb silmas pidada, et kindlustus ei korva kindlustusobjekti puudulikust pakendist või sobimatust pakkimisviisist tekkinud kahju.
“Pakend ja pakkimisviis peavad olema sobivad ja piisavalt tugevad, et pidada vastu veose sellisele käsitlemisele ja vedamisele, nagu sellise veose puhul harilikuks peetakse,” selgitas If Kindlustuse ettevõtte varakindlustuse riskijuht Kalmer Jegonjan.
Puudulikust pakendist või pakkimisviisist tekkinud kahjusid tuleb Jegonjani sõnul suhteliselt harva ette. “Enamasti kindlustatakse ostu-müügi veoseid, mis on tootjapakendis ja pakendatud tootjatehases. Neil on pikaajaline selle toote pakendamise kogemus ja nad teavad, millised riskid seda toodet transportimise käigus ohustavad.”
Jegojan lisas, et sagedamini esineb kahjusid veostel, mis pole tootjatehase pakendis, vaid mille on pakendanud saatja. Niisugusteks veosteks on näiteks kasutatud esemed, kunstiteosed, kolimisinventar.
Kauba transportimise käigus tekkinud kahjude eest vastutab Jegonjani sõnul kahju põhjustaja, kuna nii nagu transportimise käigus ohustavad veost väga erinevad riskid, võivad nende riskide realiseerumise eest vastutada erinevad osapooled.
“Kõige sagedamini kahjustuvad veosed vedaja süül, näiteks sõiduki teelt väljasõit või laeva karilesõit. Samas võib vedaja vastutusest vabaneda ja süüdlast üldse mitte olla, näiteks tormine ilm merel või veose röövimine,” loetles Jegonjan. 
Sagedased on ka kahjujuhtumid laadimise ajal, mille eest võib olla vastutav nii kauba saatja, saaja, vedaja, stividor kui ka näiteks laooperaator vaheladustamise ajal vahelaos. “On esinenud ka üksikuid kahjujuhtumeid, mille põhjuseks oli ekspedeerija väärinformatsioon, mistõttu ei jõudnud kaup õigel ajal sihtkohta ja riknes,” lisas Jegonjan.

 

PANE TÄHELE
Kauba pakendamise juhised

Pakendi roll on kaitsta kaupa transpordi käigus. Pakendit peetakse transpordikindlaks, kui ta kaitseb kaupu väliste vigastuste eest, jälgib pakendile seatud piirmõõte ning ei ohusta teisi kaupu, inimeste tervist, logistikaettevõtet ega keskkonda.

1. Sobilik transpordipakend
Transpordipakend (lainepappkast, plastkast, puitkast vms), selle kinnitustarvikud (pakkelint, nöör, pakkekile vms), pakketarvikud (nurgakaitsmed, pehmendused, täitematerjal vms) ning märgistus (klaas, kergestipurunev vms) on valitud kauba iseloomu, kaalu, kuju ja transpordi viisi arvesse võttes.

2. Sisemine pakend
Vaba ruum kauba ja karbi vahel tuleb täita selleks ettenähtud pakkematerjaliga, et transpordipakend ei kaotaks vormi ja kaup püsiks selles paigal.
Sisemiseks pakendiks kasutage mullikilet, purustatud paberit, lainepappi, nurkasid, spetsiaalseid õhuga täidetud turvapatju vms.

3. Kergesti purunevad kaubad
Iga ese tuleb pakendada eraldi, nii et kaup ei puutuks külgedelt kokku transpordipakendiga. Kasutage erimärgistust.

4. Kanistrid
Vältimaks kanistri kaane avanemist transpordi käigus, kasutage plastikust kinnituskaant või pakkekilet, samuti sisemist toestust.  
Mitte asetada transpordipakendisse rohkem ja raskemaid kaupu, kui on ette nähtud.

5. Paki sulgemine
Kasutage vastupidavaid kinnitustarvikuid – pakend peab olema suletud pealt ja alt ning vajadusel ka külgedelt. Soovitame võimalusel kasutada oma ettevõtte sümboolikaga kinnitustarvikuid.

6. Rasked kaubad
Pakendamiseks kasutage tugevaid transpordipakendeid või asetage kaubad EUR-alusele.
Pakid peavad olema asetatud alusele arvestusega, et alumised pakid kannatavad transpordi käigus nende peale asetatud kaupade raskust, on kindlalt fikseeritud alusele ega vaju laiali.

7. Erimärgistus
Kaubale tuleb kleepida sildid, nagu näiteks “Õrn ese” ja “Paki transportimise asend”.


* kaup peab olema pakitud selliselt, et kuni 45kraadisel kaldteel ei tekiks paki iseeneslikku libisemist.

Allikas: DPD Eesti

 

ÜKS KÜSIMUS
Kes kannab kulud, kui kaubaga transpordi käigus midagi juhtub?

Aleksander Bankiir, ETS Logistics OÜ juht
Kulud kannab kauba omanik või reaalne kauba vedaja, olenevalt sellest, kelle vea tõttu kahju on tekkinud.
Kui kaup pole piisavalt pakendatud ning transpordi käigus toimuva loomuliku hõõrdumise ja vibratsiooni tõttu katki läheb, vastutab kauba saatja. Näiteks saab viga kaup, mis on pakendatud alusele nii, et õrnemad detailid on laotud alla ning raskemad üles – füüsikaseadus ütleb, et suure tõenäosusega saavad alumised detailid muljuda või lähevad puruks. Näiteks laguneb kaup, mis on kehvasti alusele kinnitatud ning alusel olevad karbid on lohakalt kinni kiletatud, sõidu ajal koost. Sellistel juhtudel vedaja ei vastuta, sest füüsikaseaduste vastu ei saa.
Vedaja vastutab kauba kahju eest, kui kahju tekib lohaka käsitlemise tõttu kauba transportimise ajal. Näiteks kui on tegemist autojuhi lohaka sõidustiili (äkilised kiirendused, pidurdused), kauba vigastamine sadamas või lennujaama terminalis ümberlaadimise käigus jne.
Oluline on kauba kahju korral asjaolu, et vedaja vastutus on piiratud, olenevalt valitud transpordiliigist. Selle aluseks on rahvusvahelised konventsioonid (CMR-konventsioon, Haagi-Visby reeglid ning Varssavi konventsioon), kus on kokku lepitud piirmäärad.
Siit üleskutse transporditeenuse tellijatele – veenduge alati, missugused on tellimuse mängureeglid juhul, kui midagi peaks halvasti minema. See annab võimaluse mõelda juba enne transporti lisapakendamisele või kaubale lisaveosekindlustuse tellimisele.
Tihti küsitakse, miks vedajad ei vastuta 100% ja on kehtestatud piirmäärad. Olen uurinud konventsioonide tekke ajalugu ja peamine põhjus, miks kauba vedajate, töösturite ning riikide vahel sõlmiti rahvusvahelised kokkulepped, oli asjaolu, et kogu risk ei saa olla transpordiahelas ainult kauba vedajal, kuna transport kui äriliik on oma olemuselt kõrge riskiastmega. Transpordi ajal puutub kaup kokku eri inimestega eri riikides, eri maanteedel, õhu- ja veeteedel. Lisaks on erinevad seadused, kultuurid ning aeg. Võimaliku kahju ning kulu tekke risk on suhteliselt suur. Sestap on ka kokku lepitud vastutuse jagamise piirmäärad.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 -0.0128551
Brasiilia reaal BRL 4,27 0
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,00 -0.0283244
Hiina jüaan CNY 7,92 0
Hongkongi dollar HKD 8,94 0
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.030976
Iisraeli seekel ILS 4,23 0
India ruupia INR 82,18 0
Indoneesia ruupia IDR 16679,41 0
Islandi kroon ISK 140,38 -0.028486
Jaapani jeen JPY 128,82 0
Kanada dollar CAD 1,50 0
LAV rand ZAR 16,01 0
Lõuna-Korea vonn KRW 1279,27 0
Malaysia ringgit MYR 4,78 0
Mehhiko peeso MXN 23,01 0.0743575
Norra kroon NOK 9,63 -0.0124537
Poola slott PLN 4,31 0
Rootsi kroon SEK 10,28 -0.0019453
Rumeenia leu RON 4,66 0
Singapuri dollar SGD 1,57 0
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.0112461
Šveitsi frank CHF 1,14 0
Taani kroon DKK 7,46 0
Tai baht THB 37,49 0
Tšehhi kroon CZK 25,97 0
Türgi liir TRY 6,09 -0.0147863
Ukraina grivna UAH 31,67 0
Ungari forint HUF 321,42 0
USA dollar USD 1,14 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 0
Valgevene rubla BYN 2,40 0
Vene rubla RUB 75,27 0

Valdkonna töökuulutused

Ehitusmaterjalidega tegelev ettevõte otsib LOGISTIK_KLIENDITEENINDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

29. november 2018