Eesti kaubavedu Baltimaade halvim

Suuresti riigi rangete piirangute tõttu on kaubavedu Eestis vähenenud kümne aastaga 14 protsenti ja reisijatevedu kaheksa aastaga 12 protsenti, naabrid Läti ja Leedu on seejuures mahtu kasvatanud, kirjutas Äripäev avalikustatud uuringust.

“Lätis on transpordi- ja logistikaettevõtete tariifid palju väiksemad, riik hoiab neid kunstlikult madalal, Eestis aga seatakse seadustega ettevõtete vabale tegutsemisele palju piiranguid,” selgitas PriceWaterhouseCoopersi nõustamisteenuste juht Teet Tender eile avalikustatud uuringu tulemusi Eesti logistikasektori mõju ulatusest Eesti majanduses.

Logistikas head palgad
Logistikasektor panustab Eesti sisemajanduse kogutoodangusse ligi 16 protsendi ulatuses ehk 3,55 miljardit eurot, andes tööd 33 000 inimesele. Keskmine palk selles sektoris on uuringu andmeil kõrgem kui mujal ettevõtluses.

Lisaks töötab veel 50 000 inimest logistikasektorit teenindavates firmades. Transiidi osakaal ulatub vaid 5,3 protsendini ehk 0,85 miljardini.

Välismaal meid ei teata, võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti transiidimaana juba geograafiliselt vähem atraktiivsel positsioonil – nendes riikides toimib transiit efektiivselt nii ida-lääne kui ka  põhja-lõuna suunal, kuid põhja-lõuna suunal on Eesti siiski ääremaa.

Probleem on ka selles, et välismaised transiidiettevõtted ei ole Eesti võimalustega kursis.

“Lätlased käivad end hoolega transiidi- ja logistikamessidel tutvustamas, neil on riiklikult organiseeritud boksid oma võimaluste reklaamimiseks Euroopas. Eesti sellistel üritustel aga ei osale,” põhjendas Tender.

Langeva reisijateveoga ikka liidrid
Mullu ulatus kaubavedu Eestis 101 miljoni tonnini, olles vähenenud kümne aasta taguse ajaga 14 protsenti. Enim vähenes kaubavedu raudteel, reisijate vedamine vähenes enim maanteedel. Laevaliiklusega Eesti kaudu transiiti ei toimu, seega on ka selle veoliigi osakaal marginaalne. Küll aga on reisijatevedu laevadel tänu Eesti laevaliinide operaatorite ja turismiarendajate efektiivsele tööle ligi 10 miljoni reisijaga aastas Baltimaade suurim.

Lisaks hindas uuring ka Eesti geograafilist ja kultuurilist positsiooni Läti ja Leedu ees soodsamaks, et kasvatada oma reisijateveo hulka.

Enim on reisijatevedu kasvanud lennunduses. Eelmisel aastal reisis läbi Eesti lennujaamade 2,3 miljonit inimest, kasvades kümne aasta taguse ajaga võrreldes 178 protsenti. Selle numbri kujunemises on oma osa ka Estonian Airi Taskila-aegsel buumil, mil sihtkohtade arv paisus enneolematult, tänavu ennustavad analüütikud taas märgatavat langust.

 

Kehvem seis ei üllata Kallast

See, et Eesti pole heas positsioonis ei tee- ega raudteetranspordis, ei tulnud riigikogu majanduskomisjoni esimehele Kaja Kallasele üllatusena.
Kallase arvates mängib selles suurt rolli Eesti geograafiline asukoht, sest näiteks Leedus on maanteetransport väga arenenud just tänu suurtele naabritele.

Tuleb üheskoos turundada
“Üks asi, mida me juba teeme, aga võiks rohkem teha, on koostöö ettevõtjate vahel ühiseks turundamiseks. Seni, kui igaüks rebib eraldi, ei saavuta keegi suuri võite. Aga kui minna koos, ollakse tugevamad ja siis saab riik ka ettevõtete turundustegevust toetada, et tuua sektorile rohkem kliente,” lausus Kallas.
See on tema sõnul kindlasti valdkond, milles on meil Lätilt veel palju õppida.
“Logistika sõltub suuresti infra­struktuurist ja selle puudumine mõjutab oluliselt selle sektori tegevust. Seega on olnud ka infrastruktuuri arendustegevusel, mitte vaid logistikaettevõtetel, suur roll logistikasektori mahu vähenemises,” selgitas ta.

Bussiettevõtjate hirm
Seoses uute reisirongide tulekuga seisavad Kallase sõnul uuel aastal ilmselt ees suured muutused  raudteeliikluses.
“Bussiettevõtted kardavad täiesti õigustatult reisijateveo hüppelist suurenemist rongiliikluses, sest Euroopa kogemuse põhjal võib öelda, et see lihtsalt on nii palju mugavam,” lausus ta.
“Riigi poolt tuleb vaadata, et kellelegi ei tehtaks liiga,” sõnas Kallas. “Kui riik doteerib raudteeliiklust väga palju ja bussiliiklust üldse mitte, siis võib tekkida olukord, kus kommertsalustel töötavad bussiettevõtted peavad oma poed kinni panema,” nentis ta.
Riik ei tohi tema sõnul lasta sellisel olukorral tekkida.


Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 -0.3072787
Brasiilia reaal BRL 4,29 0.2570754
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0204541
Filipiinide peeso PHP 59,92 -0.179928
Hiina jüaan CNY 7,86 0.0737998
Hongkongi dollar HKD 8,88 0.2574671
Horvaatia kuna HRK 7,42 0.0121344
Iisraeli seekel ILS 4,18 0.2708468
India ruupia INR 81,73 -0.0415841
Indoneesia ruupia IDR 16733,41 0.0869077
Islandi kroon ISK 140,23 0.021398
Jaapani jeen JPY 128,62 0.1167588
Kanada dollar CAD 1,50 0.1603421
LAV rand ZAR 16,21 -0.3344338
Lõuna-Korea vonn KRW 1279,27 -0.0359451
Malaysia ringgit MYR 4,75 0.0780081
Mehhiko peeso MXN 23,07 -0.0242697
Norra kroon NOK 9,62 0.0291148
Poola slott PLN 4,29 -0.0791268
Rootsi kroon SEK 10,27 0
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0214832
Singapuri dollar SGD 1,56 0.0384788
Suurbritannia nael GBP 0,87 0.1379469
Šveitsi frank CHF 1,14 0.2374461
Taani kroon DKK 7,46 0.0093827
Tai baht THB 37,26 0.0432231
Tšehhi kroon CZK 26,01 -0.0076894
Türgi liir TRY 6,19 0.3079716
Ukraina grivna UAH 31,52 0.2566688
Ungari forint HUF 322,28 0.0496709
USA dollar USD 1,13 0.2564556
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 0.1804294
Valgevene rubla BYN 2,42 0.2571121
Vene rubla RUB 75,89 0.0595956

Valdkonna töökuulutused