Tarbesõiduki ostja muutuste tuules

Ettevõtjad katsuvad tihti kokku hoida, mõeldes, et pigem üks uus ja garantiiga sõiduk kui mitu vana, leiab City Motors ASi tarbesõidukite müügispetsialist Jüri-Bruno Asari Äripäeva Logistika rubriigis.

KW Bruun Baltic OÜ korporatiivklientide müügijuhi Tõnu Sepa sõnul on tarbesõidukiturul suur rõhk kuluefektiivsusel. “Kahjuks on praegu sageli esimene eeldus pakutava sõiduki hind. Kui on välja valitud meele­pärane mark ja mudel, siis otsitakse parimat pakkujat. Siin tulebki enne ostuotsuse langetamist jätta emotsioonid ja hetkevajadus kõrvale ning vaadata asju numbrite keeles ning kogu kasutusaja perspektiivis,” soovitas Sepp.

Parima lahendiga võrrand

Moller Auto Mustamäe tarbesõidukite müügijuht Heikki Jaansalu ütles, et kõige olulisem on oma vajadusi ja võimalusi õigesti hinnata: kas autoga veetakse kaupa, inimesi või mõlemaid korraga, kui suurt kandevõimet või mahtu on vaja, kui palju sõidetakse, milliseks kujuneb läbitud kilomeetri hind – arvestades kütuse, hoolduse ja ka auto enda hinda. Oluline on, kui kauaks auto soetatakse. “Selliselt kokku pandud võrrand annab ilmselt kõige parema lahendi,” lausus Jaansalu.

Ta lisas, et kui mõni võrrandi muutujatest on teadmata, võib usaldada müügikonsultanti, kellega nõu pidades jõutakse kindlasti mõlemaid pooli rahuldava tulemuseni.

Veho Eesti ASi müügijuht Keijo Borikov soovitab sõiduki valikul vaadata ka garantiitingimusi. Näiliselt pikk garantiiaeg võib tulevikus pettumuse valmistada, kui remondi käigus selgub, et vahetust vajav detail ei kuulugi garantii alla.

Asari ütles, et tõusev trend on auto ümber ehitada või tellida tehasest just täpselt sellise konfiguratsiooniga masin, mis aitab ettevõtjat igapäevatöös kõige paremini. “Eestis on mitu ettevõtet, kes oskavad pakkuda näiteks meeskonnaauto lahendusi, lisades sinna istekohti,” lisas Asari.

Teiste kiitus loeb

Eesti klient eelistab eelkõige soodsat ja ka partnerite kiidetud autot, tõi Asari välja. “Ollakse juba julgemad lisama autodele lisavarustust. Kadumas on arusaam, et auto peab olema võimalikult tühi,” lausus ta

Tema sõnul on kliendi jaoks iseenesestmõistetav püsikiirusehoidja, konditsioneer ja telefoni hands-free. “Nende lisamine ei mõjuta suurel määral liisingumakset, kuid annab juurde mugavust ja pikemas perspektiivis võimaluse autot järelturul paremini müüa,” lisas ta.

Sepp ütles, et Balti riikide suurimate autoparkidega ettevõtetes vahetatakse tarbesõidukeid enamasti iga 4–5 aasta tagant. Väiksemates ettevõtetes võidakse tarbeautosid kasutada ka kauem, juhul kui sõidukit ei kasutata iga päev väga palju.

Jaansalu sõnul annavad Eesti tarbesõidukiturul praegu tooni väikekaubikud, kuni kolme kuupmeetrise kaubaruumi mahuga autod. Suurema kandevõime ja mahuga kaubikute seas eelistatakse esiveolisi mudeleid. Samas ei ole tema sõnul uuemal ajal ka tagaveolistele kaubikutele sõidudünaamika koha pealt midagi ette heita.

Suurim viga on vale auto

Heikki Jaansalu ütles, et enamasti on Eesti ettevõtjad oma vajadused endale selgeks teinud ja valiku tegemisel ei ole määrav faktor ainult hind, vaid see, mida on autoga võimalik teha.

“Ettevõtjad on ratsionaalsed ja juhu­oste tehakse harvemini kui buumi ajal – ? la ­autot oli eile vaja ja võtame selle, mis kohe saada on,” rääkis Jaansalu. “Ollakse küll teatud mõttes hinnatundlikud ja ebakindlust tuleviku osas on tunda, kuid siiski ollakse valmis võtma riske ja pikema perspektiiviga ette mõtlema,” lausus ta.

Suurim viga, mida teha võib, on tema hinnangul vale auto valik. See võib juhtuda, kui konsultandiga nõu pidades ei ole päris täpset ettekujutust, kui palju autot kasutatakse.

Jaansalu lausus, et enamasti valib ettevõte vale auto siis, kui ostma tuleb inimene, kes masinaga ise sõitma ei hakka. “Ta lähtub ainult ühest võrrandi muutujast, tehnilised nüansid on talle teisejärgulised. Siis juhtub, et kaubikud sõidavad kas tühjalt või ülekoormusega,” ütles ta.

Tõnu Sepp ütles, et suur viga on ka see, kui soovitakse saada turu parim pakkumine ning ostetakse hinda. Ettevõtte esindaja kulutab nõnda kauplemisele palju väärtuslikku tööaega.  “Kuigi esialgu tundub parimast hinnast saadav võit suur, siis pikemas perspektiivis võib vale toode hoopis pärssida ettevõtte põhitegevust ning sellest tulenevalt ka kasumlikkust,” selgitas Sepp.

Kuidas vältida üllatusi

Keijo Borikov hoiatas, et kui ostetakse kasutatud autot era- või juriidilise isiku käest, mitte margiesindusest, tuleb kontrollida sõiduki tausta ja tehnilist seisukorda. “Kindlasti soovitan lasta auto esinduses üle vaadata, et võimalikud vead hiljem üllatusena ei tuleks,” märkis ta.

Lisaks on Borikovi sõnul paljudel klientidel ekslik arusaam, et ostes ettevõttele N1 kategooria auto, ei pea ettevõte maksma erisoodustusmaksu. “Erasõidud kuuluvad ka kaubiku puhul maksustamisele, maksustamise alused on lihtsalt teised,” selgitas ta.

Asari tunnistas, et automüüja seisukohalt on parim soovitus ettevõtjale mitte reanimeerida lõpmatuseni vana vara, vaid pigem otsustada uue kasuks.

 

Viis olulisemat valikukriteeriumit tarbesõiduki ostul

1. Milline on ettevõtte tegelik, täpne ja kaalutletud transpordivajadus (mitte vajadus sõidukite järele, vaid just vajadus transpordi(teenuse) järele. Ette­võte, kes plaanib soetada tarbesõidukit, ei soovi tegelikult osta sõidukit, vaid soovib lahendada transpordiprobleemi – üks võimalikke viise selleks on (tarbe)sõiduki soetamine, seega on ostuotsusele eelnev analüüs väga tähtis.

2. Kui on vastu võetud plaan ettevõttesse tarbesõiduk(id) soetada, siis on kindlasti on mõistlik teha kaalutletud otsus TCO (total cost of ownership) võrdlevate väljundite põhjal. Oluline on näha ja arvestada kogukulu, mitte ainult soetus-, rendi- ja/või liisingumaksumust. Mida täpsemalt arvutatakse sõiduki TCO, seda paremini saab ülevaate sõidukiga kaasnevatest tegelikest kuludest.

3. Kõrvuti sõidukiga kaasnevate kuludega on väga olulised ka detailselt läbi mõeldud küsimused, mis kaasnevad tarbesõiduki kasutamisega: kaubaruumi mõõdud, kandevõime, istekohtade arv (vajadus vedada brigaade), võime haagist vedada, auto läbivus ja veoskeem, kütusepaagi mahutavus. Samuti on oluline auto suuruse valikul arvestada, kas autoga peab tihti sõitma näiteks praamidel – auto suurusest sõltub ju pileti hind.

4. Tarbesõidukitele langeb tihti suur koormus ning sõiduki rike võib oluliselt häirida ettevõtte põhitegevust – oluline on arvestada sõiduki hooldusintervallidega (mida pikem hooldusintervall, seda harvemini tuleb külastada teenindust plaaniliste hoolduste korral), sõiduki garantiiperioodi pikkusega (mida pikem on tarbesõidukile pakutav garantii, seda väiksemad on sõiduki remondikulud) ning oluline on ka margikohaste teeninduspunktide tihedus – mida rohkem margiesindusi, seda suurem tõenäosus on saada probleemile kiire lahendus. (NB! Kindlasti arvestada ka väljaspool Eestit kasutatavate sõidukite muretsemisel.) Vähetähtis ei ole ka vajaminevate varuosade tarnekiirus, asendusauto võimalus jms.

5. Lisaks tehnilistele- ja ekspluatatsioonilistele näitajatele on olulisel kohal ka tarbesõidukite valmisolek/võimalus ümberehitusteks ja/või kohandamiseks vastavalt ettevõtte erivajadustele: kas ja millises mahus pakutakse konkreetsele mudelile lisavarustust ning kas ümberehitusteenust pakkuvad firmad on võimelised ka sõidukeid vastavalt vajadustele kohandama (külmutusagregaadid, erivalgustus, alarmsõidukid jne). Tihti tasub keerulisi erimudeleid küsida otse margiesindustest.

 

KOMMENTAARID

Eesti Energia vaatab sõiduki kogukulu
Mango Oras, Eesti Energia büroo- ja transporditeenuste osakonna juhataja

Tarbesõidukeid valime sõltuvalt kasutajate vajadustest. Kuna kontsernis on palju erinevaid ettevõtteid ja veel rohkem erinevaid ametikohti, on meil vaja ka väga palju erineva tehnilise kirjelduse ja omadustega sõidukeid.

Valiku tegemisel lähtume TCO (total cost of ownership) ehk kogukulu põhimõttest. Arvestame selle sisse kas auto maksumuse või finantseeritava summa (kasutusrendi puhul), tehnohoolduste hinna auto kasutusea lõpuni ja eeldatava kütusekulu eeldatava läbisõidu kohta. Meie jaoks on oluline ka lai teenindusvõrk ja garantiitingimused.

Üldjuhul korraldame aastas ühe suurema hanke, võttes arvesse järgmise aasta vajadusi. Viimane suurem hange oli aprillis 2012, mil hankisime pea 100 tarbesõidukit, alustades maasturitest, erineva suuruse ja modifikatsiooniga kaubikutest kuni kastiautodeni.

Praegu valmistame ette järgmise aasta hanget, millega hangime ligi poole vähem sõidukeid.

Eelmisel hankel olid edukaimad Toyota Hilux, ­Peugeot Partner, Citro?n Nemo, Citro?n Jumper, Renault Trafic, Renault Master, MB Vario 613D, GAZ330273, GAZ 33081.

 

Starman vaatab sõiduki sobivust tööga
Sven Oder, Starmani hooldusjuht

Oleme juba 20 aastat erinevaid sõidukeid kasutanud ja praegu põhinevad meie valikud vajadustel ning pikaajalistel kogemustel.

Olulisim kriteerium on hinna ja kvaliteedi suhe ning sõiduki sobivus töö jaoks. Näiteks on tehniku töös äärmiselt oluline külje­uks, aga see on väga vähestel väiksemate kaubikute mudelitel.

Kindlasti peab sõiduki suurus vastama täpselt vajadustele. Starmanis kasutavad ZUUMi teenuste ja võrguehituse tehnikud vastavalt töö spetsiifikale suuremaid sõidukeid ning linnades töötavad kliendihooldustehnikud väiksemaid sõidukeid.

Lisaks sellele, et meil on päris suur autopark, on kõik sõidukid ka iga päev töös ehk liiguvad ringi. Seetõttu on meie jaoks üks väga oluline kriteerium sõiduki kütusekulu.

Loomulikult pöörame tähelepanu ka hoolduse mugavusele – kui kaugel asub töökoda.

Viimati soetasime uusi sõidukeid sel aastal. Ostsime neli sõidukit, markideks olid ­Peuge­ot Partner ja Bipper.

 

Erasõidud maksu all
Uku Tampere, Maksu- ja tolliameti pressiesindaja

Mõni aeg tagasi levis ekslik arusaam, et N1 kategooria sõidukilt ei pea maksma erisoodustust. Praegu on ettevõtjad  MTA hinnangul üldiselt kursis sõidukitelt erisoodustuse tekkimise alustega.

Erisoodustuse maksmise eesmärk on maksustada töötajate rahalised ja mitterahalised hüved. Oluline on aru saada, et erisoodustusena ei maksustata seejuures mitte tööandja kulu, vaid töötaja rahalist tulu. Tulumaksuseadusest ja rahandusministri määrusest “Erisoodustuse hinna määramise kord” tulenevalt tekib erisoodustus igasuguse tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmisel töötajale isiklikuks tarbeks.

Tööandja sõiduautode ehk M1 ja M1G kategooria sõidukite puhul on seadusandja kehtestanud maksukohustuse arvutamise erireeglid. Pikema juhendi koos arvutusnäitega leiab MTA kodulehelt emta.ee.

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.0443431
Brasiilia reaal BRL 4,45 0.0876661
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 59,98 0.0383583
Hiina jüaan CNY 7,84 -0.0318727
Hongkongi dollar HKD 8,88 0.064229
Horvaatia kuna HRK 7,38 -0.0392794
Iisraeli seekel ILS 4,25 0.124747
India ruupia INR 81,61 -0.8829781
Indoneesia ruupia IDR 16638,36 0.7071379
Islandi kroon ISK 140,01 -0.0071418
Jaapani jeen JPY 128,54 -0.1165592
Kanada dollar CAD 1,52 0.2235665
LAV rand ZAR 16,36 0.1959788
Lõuna-Korea vonn KRW 1284,36 0.3304352
Malaysia ringgit MYR 4,75 0.3398991
Mehhiko peeso MXN 23,09 0.1292034
Norra kroon NOK 9,71 -0.128577
Poola slott PLN 4,29 -0.0651845
Rootsi kroon SEK 10,31 -0.093954
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0344123
Singapuri dollar SGD 1,56 0
Suurbritannia nael GBP 0,90 -0.0110632
Šveitsi frank CHF 1,12 -0.0444642
Taani kroon DKK 7,46 -0.0147402
Tai baht THB 37,30 -0.1298583
Tšehhi kroon CZK 25,85 -0.0154733
Türgi liir TRY 6,06 0.307784
Ukraina grivna UAH 31,49 0.0530673
Ungari forint HUF 323,19 -0.049482
USA dollar USD 1,14 0.0968736
Uus-Meremaa dollar NZD 1,65 0.1089127
Valgevene rubla BYN 2,41 -0.1325107
Vene rubla RUB 75,56 -0.2099836

Valdkonna töökuulutused