Autor: Tanel Raig • 27. juuni 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Birovi kinnitusel on terminal juuli alguseks valmis, kuid siis kulub veel kaks kuud süvendustööde teostamiseks. Septembriks-oktoobriks ollakse Birovi väitel konteinervedudeks valmis. Terminali hakkab opereerima sadamale kuuluv Silsteve terminal.

Mahu prognoose on Birovi sõnul praegu veel raske teha. „Kui oleme septembris-oktoobris valmis esimesteks konteinervedudeks ja meil on sõlmitud esimesed lepingud ning konteinerid hakkavad liikuma, siis saame täpsemalt öelda,“ lubas Birov.

Birov peab Sillamäe sadama peamiseks trumbiks asumist Venemaa piirist 25 kilomeetri kaugusel. Ta rääkis, et kui keegi tahab kaupa vedada Ust-Luga sadama kaudu, siis on kasulik arendada kaubaladu mõlemas majandusruumis – üks ühises tolliruumis Euraasias (Venemaa, Kasasthan, Valgevene), teine Euroopa Liidu territooriumil. Ta selgitas, et Euroopa Liidu territooriumil on hea ladu omada tühjade konteinerite ladustamiseks. „Kui saata nende konteineritega kaupa edasi teistesse ELi riikidesse, siis on seda tunduvalt lihtsam teha ELi territooriumil asuvast sadamast.“

Samuti on tema ütlusel kasulik ladu siin omada, kui mõni Venemaa kaubatarnija soovib kaupa pikemat aega ladustada. „Kui kaup veetakse välja Venemaa territooriumilt, saab sellelt käibemaksu tagasi,“ selgitas Birov.

Perspektiivi lisab ka, et Ida-Virumaa on kõige kiiremini arenev maakond. „Siinsetesse tehnoparkidesse tullakse, et rajada Venemaa piiri äärde oma tootmisi ja ladusid, kuna siis võidetakse transpordi tariifides. Miks meie sadam on viimased aastad kasvanud 30-40% aastas? Ainult seetõttu, et oleme piiri lähedal. Oleks me 200 kilomeetri kaugusel, siis ei saaks me konkureerida Tallinna Sadamaga,“ rääkis Birov.

Birov tunnustas Transiidikeskust ja ütles, et on arusaadav, et neil on Muugal juba aastaid töötava konteinerterminaliga eelis, kuid lisas, et Eesti majandusele on ainult kasuks kahe konteinerterminali areng.

Sillamäe konteinerterminali jaoks ehitati sadama olemasoleva 2 km kailiini jaoks juurde 1 km kailiini, mis on mõeldud üld- ja konteinerkauba jaoks. Valmis neli uut kaid sügavusega 15,5 meetrit, mis Birovi väitel tähendab, et saame vastu võtta ükskõik milliseid laevu. Terminalis hakkab tööle 3 konteinerkraanat ja 2 universaalset portaalkraanat.