Autor: Mariliis Pinn • 4. juuni 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Korrektne asjaajamine loob selge vastutuse

Kui paberid on korrektselt vormistatud ja osapooled suhtlevad, on kerge reeglites näpuga järge ajada ja selgeks teha, kes vastutab. Siiski on juhtumeid, mille peale esmapilgul ei tule, kirjutab Äripäeva Logistika rubriik.

“Autodega ikka juhtub õnnetusi, olgu juhid kui hoolikad ja korralikud tahes. Isegi kui juht on õnnetuses kannatanu, vastutab ta koorma eest,” tõi ERGO Insurance SE riskijuht Vadim Paltmann reedel Äripäeva Logistikauudiste teemaveebi seminaril oma ettekandes näite.

“Kui auto kaubaga sõidab laeva ja laev põrkab kokku teise laevaga, siis vedaja ei vastuta, sest see on vedaja suhtes vääramatu jõud, mida tema poleks saanud ära hoida,” tõi ta teise näite.

Lohakus maksab kätte

Üks suur vaidluse põhjus on sageli kauba pakendamine, autos kinnitamine ja sellest tekkinud kahjud. Rahvusvaheline kaupade autoveoleping (CMR-konventsioon) sätestab, et kauba vastuvõtmisel vedaja kontrollib saatedokumendis kaubapakkide arvu kohta tehtud kirjete õigsust, samuti nende markeeringut ja numeratsiooni ning kauba ja selle pakendi välist seisundit.

Kui vedajal ei ole küllaldast võimalust seda kontrollida, peab ta tegema saatedokumendile vastavad märkused, mis peavad olema põhjendatud. “Kuid alati on kiire ja paberitöö jääb tegemata,” rääkis Paltmann probleemide algpõhjusest.

Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Andrus Kattel lisas oma kogemusest, et kõik, mis valesti võib minna, valesti ka läheb ja selgeid vaidlusi esineb harva. “Oluline on korrektsus ja täpsus suhtluses algusest peale,” märkis ta ja soovitas süsteemselt alles hoida kõik e-kirjad, dokumendid, sõnumid jne. “Lõpuks taandub vaidluses kõik sellele, mida õnnestub selgelt tõendada.”

Kindlustus tahab tõendeidKattel soovitab vaidluse korral olla valmis tõendama kindlustusele, mis tegelikult juhtus: millal, kuidas ja miks toimus? Kas vedu on tõeline või lavastatud kindlustushüvitise saamiseks? Jälgida tuleb, kas erinevate riikide ametivõimudele esitatud dokumendid sisaldavad identset infot kaupade kohta (väärtus, kogus, kaal, päritolu) ja veoga seonduvate isikute kohta?

 

TASUB TEADAKes veol ja mille eest vastutab?

Kauba teelepanija peab hoolikas olema

Kauba saatja veose vedamiskindlalt laadima ja paigaldama. Eeldatakse, et saatja peab veose ka maha laadima. Vastutab vedaja ees kahjude eest, mis on tekitatud isikutele, seadmetele või teistele kaupadele, samuti mis tahes kulude eest, mis on põhjustatud kaubapakendi defektidest, välja arvatud juhud, kui defekt oli väline või kauba vastuvõtmise hetkel vedajale teada ja ta ei teinud selle kohta märkust. vedajale hüvitama kahju ja kulud, mis tekkisid: veose ebapiisavast pakkimisest või tähistamisest; ebaõigetest või mittetäielikest andmetest veokirjas; ohtliku veosega seotud ohust teatamata jätmisest, samuti valest või puudulikust teatamisest; veose mittenõuetekohasest laadimisest.

Peab

Peab

kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kauba kohaletoimetamisega viivitamise eest mis tahes põhjusel. vastutusest, kui kauba kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamine toimus nõude esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu; nõude esitaja antud juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus; kaubale omasest defektist või asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. vastutusest, kui kauba kaotsiminek või vigastamine on erilise riski tagajärg, mis on lahutamatult seotud ühe või enamaga järgmistest asjaoludest:

Kauba vedajaVastutab

Vabaneb

Vabaneb

a) katteta veovahendi kasutamine, kui see oli selgelt kokku lepitud ja märgitud saatedokumendis;b) pakendi puudumine või defektid juhtudel, kui pakendita või nõuetekohase pakendita veetavad kaubad võivad oma loomulike omaduste tõttu rikneda või saada vigastatud;c) kauba töötlemine, pealelaadimine, paigaldamine või mahalaadimine saatja, saaja või isikute poolt, kes tegutsevad saatja või saaja nimel;d) mõnda liiki kaupade loomulikud omadused, mille tagajärjel nad võivad täielikult või osaliselt kaotsi minna või viga saada, eriti purunemise, korrosiooni, mädanemise, kokkukuivamise, lekkimise, normaalse kao või parasiitide ja näriliste mõjul;e) kaubapakkide markeeringu või numeratsiooni puudulikkus või mittevastavus.

 

NÄITED

Päikesepaneelidesse tulid veol praod

Saatja tellis alusel 500 päikesepaneeli veo Eestist Saksamaale. Sihtkohas olid paneelid üksteise suhtes nihkunud ja tuvastati, et paneelidel on mikro­praod, mida pole näha, aga mõne aasta jooksul praod suurenevad ja põhjustavad tootlikkuse vähenemist. Kahju on kogu koorma ulatuses 25 000 eurot.

Kes vastutab?

Saatja ütles, et vedaja vastutab, sest selliseid veoseid on sarnasel viisil enne korduvalt kinnitatud ja kõik on siiani ladusalt sujunud. Väitis, et kahju ei tekkinud puuduliku veoks ettevalmistuse tõttu.Vedaja autojuht ütles, et midagi erilist ei juhtunud, äkkpidurdusi polnud. Ei saagi aru, mis juhtus.Ekspedeerija arvas, et vedaja ei vastuta. Ütles, et kaupa ju kuskil ümber ei laaditud, midagi teekonnal ei juhtunud, tavaline maanteevedu. Saatja ei lubanud lisarihmadega koormat kinnitada, sest see rikub kauba.

Ekspertiis tuvastas, et veose kahjustuse põhjus oli see, et paneelid polnud aluse külge korralikult kinnitatud ja need said veo käigus liikuda kinnitamata külje suunas, mis toimub tavaliselt pidurdamise, tsentrifugaaljõu ja vibratsiooni tõttu ja mida ei saa vedajale/ekspedeerijale ette heita, sest tegu on autoveol veosele tekkivate tavaliste jõududega.

Ekspertiis: pakkimine oli puudulik

Lahendus: vedaja ei vastuta.

Allikas: ERGO Insurance SE riskijuht Vadim Paltmann

Vigane andur tegi vedajast süüdlase

Liha vedu Taanist Leetu, veotingimuses oli saatja juhiseks kauba säilitamine kahe soojakraadi juures.

Termohaagis oli ilma väliste kahjustusteta ja korralikult suletud ning külmaseade töötas enne vedu ja veo ajal katkematult nõuetekohasel temperatuuril.Haagise sisetemperatuur oli õige ja ülevaataja poolt mõõdetud liha sisetemperatuur vastas saatja juhisele, aga viimases mahalaadimiskohas avastati kauba riknemine ja selgus, et haagise temperatuuriandur oli katki.Vedaja ja kauba saaja ühiselt leitud ekspert tuvastas, et andur ei oma mingit mõju, kuna tegelik temperatuur oli veo ajal nõuetekohane.

Kes vastutab?

Juhtumi teevad eriti keeruliseks segased suhted ja puudulik paberitöö, kuna autojuhti ei lubatud laadimise juurde ja seetõttu kirjutas ta CRMile, et ei viibinud laadimise juures, ehkki oleks täpsem olnud, et teda ei lubatud seal viibida ja seetõttu jäi saadetise välisseisund kontrollimata. Ka tapamaja paberid liha kohta olid puudulikud.

Kohus: vedaja vastutabHoolas professionaalne vedaja oleks kontrollinud ning avastanud temperatuurianduri defekti ning ei oleks kasutanud veo tegemiseks defektset sõidukit.

Allikas: Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Andrus Kattel

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077