Autor: Laura Mallene • 28. mai 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ragn-Sellsi IT-juhi Taivo Nigoli sõnul on praegune töökorraldus võrreldes eelnenud paberimajandusega väga erinev. “Varem oli kogu logistika paberil sõidulehtedel. Järjekorrad olid ­autojuhtidele pähe kulunud. Kui tuli asendusautojuht või suvepuhkus, oli uue ringi päheõppimine peavalu. Võttis korralikult aega, enne kui tee selgeks sai,” ütles Nigol.

Kasu on näha nii töö efektiivsuses kui ka säästus

Kui Eesti läks üle korraldatud olmejäätmete veosüsteemile, hakkasid veoringid kiiresti muutuma. Korraga võis jäätmevedajale juurde tulla või ära minna tuhandeid objekte.

“Sellega tuli hakkama saada. Enam ei saanud teha nii, et üks autojuht teenindas vaid ühte piirkonda, sedasama, mida ta oli teinud ehk juba kümme aastat. Uued ringid tuli kiiresti selgeks õppida. Sel ajal hakkasimegi mõtlema optimeeritud sõiduringide, kaardilahenduste ja muu sellise peale,” lausus Nigol.

2012. aastal varustati Ragn-Sellsi autod arvutitega. Tänu autoarvutitele säästab ettevõte 25 000 paberilehte kuus. Finantsiliselt on aga kõige suurem kokkuhoid aeg, mis tööoperatsioonidele kulub. “Ühe objekti teenindamiseks kuluv aeg on tunduvalt vähenenud,” märkis Nigol. Teine suur sääst tuleb kütuselt. “Ma ei julge kindlat protsenti välja öelda, aga kui hoiame kokku 10–20 protsenti, on ka meie ökoloogiline jalajälg väiksem.”

Ettevõttele on oluline ka ärikasu. Nutika süsteemi abil suudab ettevõte tööd teha efektiivsemalt kui konkurendid.

Töötajatele muutus arvuti hädavajalikuks

Esialgu ei olnud autojuhid pardaarvutist vaimustuses, ent süsteemiga harjuti ruttu. Süsteemi õpetamiseks sõitis iga autojuhiga terve päeva kaasa inimene, kes vajadusel abistas.

“Nädal pärast tehnoloogia kasutuselevõttu juhtus nii, et süsteem ei läinud tööle ja pidime autojuhtidele paberilehed kätte andma. Autojuhtide reaktsioon selle peale oli, et selle paberiga ei saa teenindada, süsteem tuleb kiiresti korda teha  – ma tahan oma arvutit tagasi saada!” meenutas Nigol.

Ta sõnas, et tema arendusloogika ei ole selline, et arendada süsteemi 2–3 aastat ja kuulutada see siis valminuks. “Süsteemi tuleb teha väikeste muudatuste haaval,” märkis Nigol. Teisisõnu: süsteemi saab ja tulebki pidevalt arendada. Kui autojuhtidele anti kätte esimesed autoarvutid, ei olnud see kindlasti lõplik tarkvara.

Nigol kirjeldas, et ettevõte andis tarkvara ­autojuhtidele võimalikult vara. Tänu sellele, et lõppkasutaja juba alguses n-ö beetaversiooniga töötas, saadi väga kiiresti tagasisidet, mida võiks paremini teha. “Tuli välja asju, millele me kontoris ei oleks osanud tähelepanugi pöörata,” rääkis Nigol. Seega on oluline kasutaja tagasisidet operatiivselt kuulda võtta. Kui autojuhilt tuleb mõistlik ettepanek, tasub see realiseerida.

TASUB TEADA

Autoarvuti võimalused

2012. aastal varustati Ragn-Sellsi autod arvutitega. ­Pärast seda näevad Ragn-Sellsi auto­juhid päevatööd arvutist, mitte paberi­lehtedelt.

Lisaks tööülesandele on ­autoarvutist võimalik näha konteinerite asukohti kaardil, leida nendeni lähim tee, lisada või kinnitada informatsioon töö soorituse kohta.

Autoarvutisse  on võimalik laadida objektidel tehtud pilte. Vajadusel on logistikul võimalik info edastada kontorist otse autoarvuti ­ekraanile.

Projekti käigus geokodeeriti klientide objektid, optimeeriti marsruudid. ­Sellele eelnesid infotehnoloogilised tegevused (nt riistvara valik, tarkvara programmeerimine) ja katsetuste periood. Projektiga oli seotud suur hulk inimesi: IT, transpordiüksus, logistikud, kliendi­teenindus.