Nutikas projekt viis kõrgema efektiivsuse ja säästuni

Ragn-Sellsi ambitsioonikas projekt, mille käigus arendati ainulaadne autoarvutite- ­logistikasüsteem, on tõstnud ettevõtte efektiivsust ja aidanud kõvasti säästa, kirjutas Äripäeva Logistika rubriik.

Ragn-Sellsi IT-juhi Taivo Nigoli sõnul on praegune töökorraldus võrreldes eelnenud paberimajandusega väga erinev. “Varem oli kogu logistika paberil sõidulehtedel. Järjekorrad olid ­autojuhtidele pähe kulunud. Kui tuli asendusautojuht või suvepuhkus, oli uue ringi päheõppimine peavalu. Võttis korralikult aega, enne kui tee selgeks sai,” ütles Nigol.

Kasu on näha nii töö efektiivsuses kui ka säästus
Kui Eesti läks üle korraldatud olmejäätmete veosüsteemile, hakkasid veoringid kiiresti muutuma. Korraga võis jäätmevedajale juurde tulla või ära minna tuhandeid objekte.

“Sellega tuli hakkama saada. Enam ei saanud teha nii, et üks autojuht teenindas vaid ühte piirkonda, sedasama, mida ta oli teinud ehk juba kümme aastat. Uued ringid tuli kiiresti selgeks õppida. Sel ajal hakkasimegi mõtlema optimeeritud sõiduringide, kaardilahenduste ja muu sellise peale,” lausus Nigol.

2012. aastal varustati Ragn-Sellsi autod arvutitega. Tänu autoarvutitele säästab ettevõte 25 000 paberilehte kuus. Finantsiliselt on aga kõige suurem kokkuhoid aeg, mis tööoperatsioonidele kulub. “Ühe objekti teenindamiseks kuluv aeg on tunduvalt vähenenud,” märkis Nigol. Teine suur sääst tuleb kütuselt. “Ma ei julge kindlat protsenti välja öelda, aga kui hoiame kokku 10–20 protsenti, on ka meie ökoloogiline jalajälg väiksem.”

Ettevõttele on oluline ka ärikasu. Nutika süsteemi abil suudab ettevõte tööd teha efektiivsemalt kui konkurendid.

Töötajatele muutus arvuti hädavajalikuks
Esialgu ei olnud autojuhid pardaarvutist vaimustuses, ent süsteemiga harjuti ruttu. Süsteemi õpetamiseks sõitis iga autojuhiga terve päeva kaasa inimene, kes vajadusel abistas.

“Nädal pärast tehnoloogia kasutuselevõttu juhtus nii, et süsteem ei läinud tööle ja pidime autojuhtidele paberilehed kätte andma. Autojuhtide reaktsioon selle peale oli, et selle paberiga ei saa teenindada, süsteem tuleb kiiresti korda teha  – ma tahan oma arvutit tagasi saada!” meenutas Nigol.

Ta sõnas, et tema arendusloogika ei ole selline, et arendada süsteemi 2–3 aastat ja kuulutada see siis valminuks. “Süsteemi tuleb teha väikeste muudatuste haaval,” märkis Nigol. Teisisõnu: süsteemi saab ja tulebki pidevalt arendada. Kui autojuhtidele anti kätte esimesed autoarvutid, ei olnud see kindlasti lõplik tarkvara.

Nigol kirjeldas, et ettevõte andis tarkvara ­autojuhtidele võimalikult vara. Tänu sellele, et lõppkasutaja juba alguses n-ö beetaversiooniga töötas, saadi väga kiiresti tagasisidet, mida võiks paremini teha. “Tuli välja asju, millele me kontoris ei oleks osanud tähelepanugi pöörata,” rääkis Nigol. Seega on oluline kasutaja tagasisidet operatiivselt kuulda võtta. Kui autojuhilt tuleb mõistlik ettepanek, tasub see realiseerida.

 

TASUB TEADA
Autoarvuti võimalused

2012. aastal varustati Ragn-Sellsi autod arvutitega. ­Pärast seda näevad Ragn-Sellsi auto­juhid päevatööd arvutist, mitte paberi­lehtedelt.

Lisaks tööülesandele on ­autoarvutist võimalik näha konteinerite asukohti kaardil, leida nendeni lähim tee, lisada või kinnitada informatsioon töö soorituse kohta.
Autoarvutisse  on võimalik laadida objektidel tehtud pilte. Vajadusel on logistikul võimalik info edastada kontorist otse autoarvuti ­ekraanile.

Projekti käigus geokodeeriti klientide objektid, optimeeriti marsruudid. ­Sellele eelnesid infotehnoloogilised tegevused (nt riistvara valik, tarkvara programmeerimine) ja katsetuste periood. Projektiga oli seotud suur hulk inimesi: IT, transpordiüksus, logistikud, kliendi­teenindus.

Osale arutelus

  • Laura Mallene

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.0378621
Brasiilia reaal BRL 4,26 0.0610243
Bulgaaria leev BGN 1,95 0.0614376
Filipiinide peeso PHP 59,80 0.0619154
Hiina jüaan CNY 7,70 0.0610485
Hongkongi dollar HKD 8,92 0.0606013
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.0619771
Iisraeli seekel ILS 4,19 0.062054
India ruupia INR 80,94 0.0618123
Indoneesia ruupia IDR 16108,46 0.0616205
Islandi kroon ISK 137,72 0.16
Jaapani jeen JPY 124,78 0.064154
Kanada dollar CAD 1,51 0.0265587
LAV rand ZAR 15,73 0.0610633
Lõuna-Korea vonn KRW 1278,99 0.0618057
Malaysia ringgit MYR 4,67 0.0599649
Mehhiko peeso MXN 21,69 0.0618255
Norra kroon NOK 9,72 0.0617379
Poola slott PLN 4,29 0.0629723
Rootsi kroon SEK 10,26 0.0624171
Rumeenia leu RON 4,70 0.0616943
Singapuri dollar SGD 1,54 0.0583128
Suurbritannia nael GBP 0,88 0
Šveitsi frank CHF 1,13 0.0618921
Taani kroon DKK 7,47 0.0616382
Tai baht THB 36,08 0.0615644
Tšehhi kroon CZK 25,58 0.0586717
Türgi liir TRY 6,04 -0.1487038
Ukraina grivna UAH 31,76 0.0617533
Ungari forint HUF 317,93 0.0629465
USA dollar USD 1,14 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.0593683
Valgevene rubla BYN 2,44 0.0615536
Vene rubla RUB 75,22 0.0617234

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019