Eestis iga teine euroalus valmistatud ilma loata

Mis on ühist Adidase kolme triibuga dressil ja EUR kaubaalusel? Kumbagi ei tohi käepärastest materjalidest ja kaubamärgi omaniku loata toota. Paraku on Eestis iga teine EUR-alus illegaalne.

Kui kes-teab-kust saabunud võltsriiete hävitamisest on maksu- ja tolliamet ikka aeg-ajalt raporteerinud, siis piraatlus euroalustega on täiesti tume maa, kirjutab Äripäeva Logistika kuukiri. Ameti selgituse järgi tegelevad nemad piiril imporditava võltskaubaga, kuid kui keegi koha peal midagi ilma loata toodab, siis pole see nende rida, vaid pöördutagu politseisse või kohtusse.

Eesti ainukese litsentseeritud euroaluste käitleja Metrosystemi juurest käib läbi üle 100 000 aluse kuus. Ettevõte kogub need kokku, parandab ning saadab uuele ringile. Ettevõtte müügidirektor Villem Massur jalutab ümber angaaris kõrguva euroaluste virna ning näeb kohe ära, millised hunnikust on n-ö õiged alused ja millised mitte.

“Näed, sellel on keskmine laud palju õhem,  kui peaks,” ütleb Massur, võtab taskust mõõteriista ja mõõdab laua üle. Mõõt näitab 17 millimeetrit, kuid peaks olema 22. Euroalusel sellist hälvet mõõtudes olla ei saa ehk tegemist on illegaalselt valmistatud või parandatud kaubaalusega. Massur leiab samast virnast veel mõne aluse, mis ilmselt pole kokku löödud litsentseeritud ettevõtetes – küll on neil vaheklotsid vales mõõdus või markeering  kodukootud.

Kiili vallas tegutsevas Metrosystemis parandavad 28 meest aluseid. See on puhtalt käsitöö. Parandustöö käib mitte suvaliste käepäraste vahenditega, vaid spetsiaalsete, litsentseeritud tootjatelt ostetud materjalidega. Näiteks klotsid on ostetud litsentseeritud tootjalt Saksamaalt ning spetsiaalsed naelad Leedust.

Õige euroaluse eristamine piraatalusest ei ole eriline tuumateadus – on kindlad parameetrid, mida peab vaatama ehk et mõõdud oleks ­õiged, lauad õige paksusega, kasutatud materjalid õiged, markeering vastav. Näiteks on litsentseeritud ettevõtte valmistatud alusele löödud klamber, mis on ühtlasi turvamärk ning helendab UV-kiirguse all. Kui alust parandab litsentseeritud ettevõte, siis lööb ta alusele spetsiaalse parandusnaela, millelt on näha parandaja asukohamaa ja litsentsi number. Kui klambrit või naela pole, on tegemist piraatkaubaga.

Massuri sõnul on pooled Eestis ringlevatest kaubaalustest illegaalselt valmistatud või parandatud ning arvatavasti ei tule paljude inimesed selle pealegi, et nii primitiivne toode nagu kaubaalus võib ka olla intellektuaalse omandi kaitse objekt.

“See on registreeritud kaubamärk, mis kuulub Austria raudteele ning kaubamärgi omanik tahab selle kasutamise eest raha saada,” ütleb Massur. “Paljudel ettevõtetel, kes kaubaaluseid kasutavad, on aga ilmselt ükskõik, kas alus on õige või “piraat”. Loeb vaid hind ja piraat­alused maksavad vähem, sest nende tootmisel ja parandamisel pole kasutatud nõuetekohaseid materjale ning nende eest pole makstud litsentsitasu.”

Eestis pole ühtegi ettevõtet, kel oleks litsents valmistada EUR aluseid. Nimetuid kaubaaluseid võib lüüa kokku niipalju kui kulub, kuid EUR märki neile peale panna ei tohi. 

Kui Eestis on alusepiraatidel sisuliselt vaba voli teha, mis tahavad, siis Lätis-Leedus on sel teemal algatatud isegi mõni kriminaalasi. ­Euroalustega seotud litsentseerimisega tegeleva organisatsiooni EPAL Balti riikide juht Janas Likðo räägib, et organisatsioon on piraatluse ohjeldamiseks alustanud koostööd kaupmeeste, logistikute ja tootjatega. “Eesmärk on vähendada illegaalsete kaubaaluste hulka ja kasutamist,” ütleb Likðo. “Alustasime Leedust ja seal on läinud päris sujuvalt. Hiljuti alustasime sama tegevusega ka Lätis, kuid kohtasime kohalike toidutootjate vastasseisu, mis tõi kaasa mõningaid viivitusi.”

Likðo sõnul näitavad kogemused Leedus ja Lätis, et kõige tõhusam on koostöö politseiga ning asja juriidiline alus on intellektuaalomandi õiguste rikkumise seadus. “Oleme pakkunud koostöövarianti ka Eesti politseile, kuid nad vastasid viisakalt, et hindavad küll meie tööd, kuid kahjuks Eesti politsei ei pea selletaolist tegevust oma prioriteediks,” sõnab ta. Leedus ja Lätis on algatatud EUR-alustega seotud intellektuaalomandi õiguste rikkumise asjus kokku neli kriminaalasja. Likðo lubab, et tegevust jätkatakse ka Eestis ning juba sel kuul korraldatakse koos Eesti Kaupmeeste liiduga infopäev, kus tutvustakse hindamiskaarte, mis aitavaid kaubaaluseid paremini hinnata ja ära tunda piraataluseid. Likðo loodab, et selle visiidi käigus uuenevad ka kontaktid Eesti politsei ja maksuametiga.

Ringluses vaid kolmandik alustest
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) peasekretär Katre Kasepõld sõnab, et ringluses on ehk umbes kolmandik euroalustest ning ülejäänute eluiga paraku lõpeb  enneaegselt kellegi ahjus. “Ideaalis võiks ringluses olevate aluste protsent olla 50–70, kuid see muidugi eeldab, et tegemist on korralike alustega, mitte illegaalselt valmistatutega,” ütleb Kasepõld. “Kui kaubaalused ringluses pole, siis see on lihtsalt raha raiskamine. Logistikas otsitakse pidevalt kokkuhoiukohti tarneahela eri punktides ning siin on üks koht, kus saaks kokku hoida.”

Euroaluse iga sõltub peremehest. Kuni viis ringi võiks ta teha ja siis vajab ehk remonti ning teeb pärast seda veel viis ringi. Oma eluea alguses ilusa ja puhtana ringleb alus toiduaine- ja farmaatsiatööstuses, kõrgemas eas kui välimus enam nii esinduslik pole, kõlbab aga ehituskaupade alla panna. 

Eelmisest kevadest kehtivad ELEA veopakendi ringlussüsteemi tegevuseeskirjad, kuid Kasepõllu sõnul need veel ei toimi.

 

TASUB TEADA
Alus on kaitstud autoriõigusega

EUR-alus on laialdaselt kasutatud ning standardsete mõõtmetega 800 × 1200 × 400 mm ja kandevõimega 2,5 tonni.
Autoriõigusega kaitstud registreeritud kaubamärk kuulub Austria Raudteele. Aluste tootjad ja kasutatud aluste parandajad peavad taotlema ­Euroopa Alusteassotsiatsiooni EPALi tasulise litsentsi, mis selgitab lahti pisimad detailid – nõuded aluse valmistamisel kasutatud puidule, annab ette lubatud naelte tarnijad jne. EPAL teeb tootjate juures kvaliteedikontrollreide.
Eestis ühtegi litsentseeritud tootjat ei ole.

Osale arutelus

  • Kristina Traks

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 0.3469991
Brasiilia reaal BRL 4,29 0.1936628
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0204645
Filipiinide peeso PHP 59,83 0.3286881
Hiina jüaan CNY 7,88 0.3410537
Hongkongi dollar HKD 8,89 0.2379502
Horvaatia kuna HRK 7,42 0.0350414
Iisraeli seekel ILS 4,21 0.3596523
India ruupia INR 81,45 0
Indoneesia ruupia IDR 16577,16 -0.2632227
Islandi kroon ISK 140,20 0
Jaapani jeen JPY 128,60 -0.0699355
Kanada dollar CAD 1,49 0.1005227
LAV rand ZAR 16,11 0.4258237
Lõuna-Korea vonn KRW 1282,51 0.481839
Malaysia ringgit MYR 4,75 0.1938638
Mehhiko peeso MXN 22,97 0.2842087
Norra kroon NOK 9,62 0.0208045
Poola slott PLN 4,29 0.1283667
Rootsi kroon SEK 10,27 0.0204597
Rumeenia leu RON 4,66 0.0558084
Singapuri dollar SGD 1,56 0.3018819
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.0225632
Šveitsi frank CHF 1,14 0.2104709
Taani kroon DKK 7,46 0.0093845
Tai baht THB 37,43 0.3160197
Tšehhi kroon CZK 25,98 -0.061555
Türgi liir TRY 6,07 0.2427305
Ukraina grivna UAH 31,48 0.0502168
Ungari forint HUF 321,52 -0.0652721
USA dollar USD 1,13 0.1942433
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 0.4885404
Valgevene rubla BYN 2,39 -0.2504801
Vene rubla RUB 74,89 0.392262

Valdkonna töökuulutused

Ehitusmaterjalidega tegelev ettevõte otsib LOGISTIK_KLIENDITEENINDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

29. november 2018